Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mustoneni" - 9 õppematerjali

Hortus Musicus
3
doc

Hortus Musicus

Kontsert toimus 25. jaanuaril 2013. aastal Väravatornis. Sel kontserdil olid meie ees 8 pillimeest: Andres Mustonen(viiul), Taavo Remmel(kontrabass), Ivo Sillamaa(klavessiin), Valter Jürgenson(tromboonid), Imre Eenma(violone), Olev Ainomäe(pommer, plokkflöödid, duduk), Tõnis Kuurme(dulzian, rauschpfeiff, plokkflöödid) ja Riho Ridbeck(löökpillid). Hortus Musicus, mis tähendab ladina keeles muusikaaeda, on vanamuusikaansambel, mis asutati 1972. aastal Andres Mustoneni poolt. Hortus Musicus on omala alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida-Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Nad on esinenud enamikus Euroopa riikides, USAs, Jaapanis, Iisraelis ja tohutul territooriumil, mille moodustas ensine Nõukogude Liit. Üldiselt on ansambli repertuaaris keskaja ja renessansi muusika, kuid esitatakse ka nö uut muusikat. Hortus Musicus teeb koostööd tuntud eesti dzässmuusikutega, üha

Muusika → Muusika
28 allalaadimist
Hortus Musicu
3
doc

Hortus Musicu

Kuurme(dultsian, rauschpfeiff, plokkflöödid), Imre Eenma(violone) ja Ivo Sillamaa(klavessiin), kuid tegelikult kuulub Hortuse koosseisu veel Neeme Punder(põikflöödid, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff), Peeter Klaas(viola da gambad, tsello) ja Joosep Vahermägi(tenor), keda meil kahjuks ei õnnestunud kuulata. Hortus Musicus(ladina keeles "muusikaaed") asutati toonase Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuliüliõpilase Andres Mustoneni poolt 1972. aastal ning 1976. aastal sai ansambel kutselise staatuse Eesti Riikliku Filharmoonia juures. Nad on tegutsenud üle 30 aasta ning esinenud enamustes Euroopa riikides, USA-s, Iisraelis, Jaapanis, esitades Euroopa muusikat 8.-20. sajandist. Samuti on neil heliplaatidele salvestatud ca 35 programmi. Hortus Musicus esitas 16.-17. sajandi õukondlikku pidumuusikat Inglismaalt, Saksamaalt ja Itaaliast

Muusika → Muusika
38 allalaadimist
Hortus Musicus - Retsensioon
2
docx

Hortus Musicus - Retsensioon

10.b klass 20. veebruaril külastasin ansambel Hortus Musicuse kontserdit "Renessansi suured meistrid." Käisin seal kohal, sest olime koolis just renessanssi teema läbinud ning meil soovitati selle aja muusikat ka oma kõrvadega kuulamas käia. Kontsert toimus Väravatornis algusega 16:00. Hortus Musicus on Eesti Vanamuusikaansambel, mis on tegutsenud alates 1972. aastast Andres Mustoneni eestvedamisel. Mustonen ise mängib ansamblis viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorne ning on ka ansambli kunstiline juht. Lisaks temale musitseerivad ansamblis veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Ansamblit on aitamas ka vanemtoimetaja Robert Staak ning vanemadministraator Laine Lillepruun. Kõik mehed

Muusika → Muusika ajalugu
4 allalaadimist
Keskaeg Ilmalik Muusika
2
doc

Keskaeg Ilmalik Muusika

Üks või mitu burdoonhäält kõlab meloodiale pidevalt kaasa ka torupillil, mida kasutati enamasti rahvamuusikas. Burdoon (tavaliselt meloodiast madalamal) oli keskaegses mitmehäälsuses sageli kasutatav võte, mida mängiti erinevate pillidega. Löökpillidest mängiti sageli raamtrummi (käsitrummi), puusatrumme, tamburiini. Tunti ka häälestatud kelli (pilli nimetus ­ kellad) Keskaja muusikat esitavaid ansambleid Eestis: Hortus Musicus (asutatud 1973 Andres Mustoneni poolt), Rondellus (põhiliikmed Robert ja Maria Staak), Vox Clamantis (gregooriuse laul, juht Jaan-Eik Tulve) Keskaja muusika esitajaid mujal maailmas: Unicorn (Michael Posch), Ensemble Oni Wytars (Marco Ambrosini), Eduardo Paniagua Group, Shirley Rumsey, the Broadside Band (Jeremy Barlow), Mediaeval Babes, Sinfonye (Stevie Wishart), Ensemble Villanella, Studio der Frühen Musik (Thomas Binkley), Ensemble Accentus (Thomas Wimmer), Anonymous 4, La Reverdie, Camerata

Muusika → Muusika
25 allalaadimist
Muusikaajalugu-KESKAEG - ILMALIK MUUSIKA
4
doc

Muusikaajalugu: KESKAEG - ILMALIK MUUSIKA

Üks või mitu burdoonhäält kõlab meloodiale pidevalt kaasa ka torupillil, mida kasutati enamasti rahvamuusikas. Burdoon (tavaliselt meloodiast madalamal) oli keskaegses mitmehäälsuses sageli kasutatav võte, mida mängiti erinevate pillidega. Löökpillidest mängiti sageli raamtrummi (käsitrummi), puusatrumme, tamburiini. Tunti ka häälestatud kelli (pilli nimetus – kellad) Keskaja muusikat esitavaid ansambleid Eestis: Hortus Musicus (asutatud 1973 Andres Mustoneni poolt), Rondellus (põhiliikmed Robert ja Maria Staak), Vox Clamantis (gregooriuse laul, juht Jaan-Eik Tulve) Keskaja muusika esitajaid mujal maailmas: Unicorn (Michael Posch), Ensemble Oni Wytars (Marco Ambrosini), Eduardo Paniagua Group, Shirley Rumsey, the Broadside Band (Jeremy Barlow), Mediaeval Babes, Sinfonye (Stevie Wishart), Ensemble Villanella, Studio der Frühen Musik (Thomas Binkley), Ensemble Accentus (Thomas

Muusika → Muusikaajalugu
7 allalaadimist
Hortus Musicus ja selle liikmed
6
odt

Hortus Musicus ja selle liikmed

................................. 5 Hortus Musicus proovisaalis...................................................................................6 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................6 Hortus Musicus ja selle loomine Hortus Musicus on Eesti muusikaansambel, mis loodi 1972. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuliüliõpilase Andres Mustoneni poolt ja on seega omal alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Tänaseks on Andres Mustonen seda ansamblit juhtinud juba ligi 40 aastat. 2012. aastal tähistabki bänd oma 40. Sünnipäeva. Bänd on sündinud nõukogude-aegse isolatsiooni tingimustes. See grupp leidis entusiasti oma nooruslikud energiad ühendada ja vaid minimaalselt väljastpoolt tulevat abi kasutada, mida loomulikult polnud ka nii lihtne saada. Nii sai Hortus

Muusika → Muusika
9 allalaadimist
Hortus Musicus – renessansi kontsert
2
docx

Hortus Musicus – renessansi kontsert

1972. aastal lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli, samal aastal asutas ta varajase muusika ansambli Hortus Musicus ning on olnud alates algusest ansambli kunstiline juht ning dirigent. Sealhulgas oli ta ka Nõukogude Liidu varajase muusika pioneere, olles eeskujuks paljudele vanamuusikaansamblite loomisel. Ta on esmaesitanud Eestis paljude tuntud heliloojate teoseid ning talle on helitöid pühendanud isegi Arvo Pärt. Meie kontserdil kahjuks Andes Mustoneni küll isiklikult kohal ei viibinud, kuid korraliku sissejuhatuse ja pillitutvustuse tegi meile Tõnis Kaumann. Kontserdi neli esimest lugu olid veidi renessansieelsed, kuid edasi mängiti vaid renessansiaegset muusikat. Pillide rikkalik valik võimaldas edastada värvikaid lugusid. Paljud pillid olid renessansiajast järgi tehtud. Etendus kanti edasi järgmistel pillidel: põlve vioola, kontrabass, kõlapulgad, tablu, võru

Muusika → Renessanss
4 allalaadimist
Hortus Musicus
2
rtf

Hortus Musicus

HORTUS MUSICUS andis oma esimese kontserdi 1972, asutati toonase Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuliüliõpilase Andres Mustoneni eestvedamisel ja on seega omal alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Sündinud nõukogude-aegse isolatsiooni tingimustes leidis grupp entusiaste oma nooruslikud energiad ühendades ja vaid minimaalselt väljastpoolt tulevat abi kasutades (kuivõrd seda lihtsalt eriti polnud võtta) Hortus Musicuse oma tee ja näo. Keskne roll ideede generaatorina ja oli siinjuures Andres Mustonenil

Muusika → Muusika
23 allalaadimist
Eesti kirjandus- ja kultuurielu 1960
11
doc

Eesti kirjandus- ja kultuurielu 1960

esitatud rahvalike laulude kõrval. Populaarsemate rokkgruppidena võib nimetada ansambleid ,,Apelsin", ,,Fix", ,,Ruja", ,,Rock-Hotel", ,,In Spe" jt. Heliloojaist tõuseb esile Rein Rannap. Kerge muusika peamisteks esitajateks olid Heli Lääts, Kalmer Tennosaar, Uno Loop, Vello Orumets, Helgi Sallo jt. Rokkmuusikale rajasid lauljatena teed Jaak Joala, Tõnis Mägi, Ivo Linna jt. Oma rada on käinud kõrgetasemeline vanamuusika ansambel ,,Hortus Musicus" Adres Mustoneni juhtimisel. Muusikaelu lahutamatuks oskaks on jäänud viie aasta tagant toimuvad üldlaulupeod. Koorikultuuri tase on olnud hea, eriti palju on loorbereid lõiganud Ernesaksa asustatud Riiklik Akadeemiline Meeskoor. Laulupeod on lehvivatest punalippudest hoolimata alati tähendanud ühteaegu ka rahvuslikku meeleavaldust, laulupeorongkäigus on osaletud ning seda vaadatud vaimustusega. Kokkuvõte Igapäevane eluolu sõjajärgses Eestis on palju muutunud. 1960. ­ 1970. aastail jõudis maale

Eesti keel → Eesti keel
156 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun