Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Naised aias. 1867 Edouard Manet 1832-1883 Prantsuse maalikunstnik, kes Click to edit Master text styles rajas realismist Second level impressionismi. Maalis kerjajaid, lauljaid, Third level mustlaseid, inimesi kohvikutes Fourth level ja härjavõistlusi. Fifth level Kasutas fotograafiale omast valgustust, tema pinstlitõmbed jätsid toore mulje. Kasutas inspiratsioonina renessansiaegseid maale. `'Olympia'' Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Igalpool üle Eesti olid püsti seatud vangilaagrid ning muu hulgas tapeti ka tuhandeid juute. Eesti kujunes Hitleri ja Stalini jaoks tühiseks maaks, kus omavahelist vihavaenu välja elada. 6. detsember 1941 hõivati Osmussaar. Eesti territoorium oli Nõukogude võimust vabastatud ja Saksa vägede poolt okupeeritud. Saksa okupatsiooni ajal muutus Eesti maa-ala suureks vangide koonduslaagriks. Vange toodi erinevatest piirkondadest, nende hulgas oli nii juute kui ka mustlaseid. Eesti aladele rajati mitmeid kaevandusi ja tööstuseid, kus vange odavtööjõuna ära kasutati. Kui töö oli tehtud, lasti enamus juute maha. Täpsed andmed hukkunute kohta puuduvad, kuid on arvatud, et kokku hukati pea 125 000 inimest. Nendest 61 000 tsiviilisikut ja 64 000 sõjavangi. Okupatsioon lõppes 1944. aastal kui Punaarmee asus Narva kaudu Eesti alasid tagasi võitma. Kasutati sama taktikat, murdes Saksa ja Eesti väeosade positsioonidesse. Juulis suutsid sakslased
Nõukogude okupatsiooni kadumine Eesti aladelt ei viinud aga Eesti vabaks saamiseni, vaid algas uus, seekord Saksa okupatsioon. Eestis moodustati küll kindralkomissariaat ning sakslaste korraldusi täitev Eesti Omavalitsus, kuid tsensuur jäi alles. Keelatud olid kõiksugused poliitilised tegevused, kontrolliti kõiki eluvaldkondi ja käivitati repressioonid. Arreteeriti ka kommuniste, keeldude-käskude vastu eksinuid ja rahvuslikult meelestatud inimesi, kuid elu pidid jätma kõik juudid ja mustlaseid Eestist kui ka välismaalt toodud mustaverelised. Sakslased tegid ka head likvideerides sõjapurustusi ning tühistades venelaste elluviidud maareformi. 1944. aasta alguses jõudis Punaarmee taanduvate Saksa vägede kannul taas Eesti piirile. Pärast ägedaid võitlusi Narva ja sinimägede alla, sai Punaarmee vallutatud ka Kagu-Eesti. 18. septembril 1944. asstal nimetati ametisse Eesti Vabariigi uus valitsus, kuid iseseisvust kaitsta ei õnnestunud
Kirjelda Daphne juuksed maanduvad loorberipuu lehtedeks, keha kattub puukoorega ja hoogsalt liikuvad riided. 16. Mida püüdis teha barokk erinevate kunstiliikidega võrreldes renessansiajastuga? Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel. Renessansiajastul oli iga kunstiliik iseseisev. 17. Kes oli Itaalia barokiajastu maalikunstis nn. naturalistlikuma suuna esindaja? Keda ta oma maalidel kujutas? Caravaggio kujutas tüüpe lihtrahva hulgast: mustlaseid, pillimehi jm. 18. Missugustel teemadel maalid katsid barokiajastul kirikute ja losside seinu ning lagesid? Losside seinal mütoloogiline ainestik, kirikutes uslised teemad 19. Mida tähendab nn. keldriluugivalgus? Ühest punktist langev valgus 20. Nimeta vähemalt 2 Hispaania barokiajastu maalikunstnikku D. Velazquez, El Greco 21. Kes Hispaania barokkmeistritest ei ole maalinud ühtegi kirikupilti? D. Velazquez 22. Iseloomusta El Greco töid ja miks on kunstnikul selline nimi?
rahvuslaste, angofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Võrreldes Nõukogude okupatsiooniga oli terroriohvreid palju vähem. Juudid põgenesid Eestist koos Punaarmeega NSVL, kuid maha jäänud umbes 1000 juudi rahvusest meest, naist ja last hukati. Hiljem hakkasid sakslased Eestisse tooma Euroopa juutidest juute ning nende jaoks rajati koonduslaagreid. Hinnanguliselt hukati Eestis 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitati ka mustlaseid. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest, hinnanguliselt 15 000 inimest, moodustasid nõukogude sõjavangid. Enamik neist suri vangilaagris nälja, haiguse ja kehvade elutingimuste tõttu, osa hukati. 1944. aastal algasid nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagrisse. Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald, mis väljendus sõjaeelse kultuuri keelamises. 26
rahvuslaste, angofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Võrreldes Nõukogude okupatsiooniga oli terroriohvreid palju vähem. Juudid põgenesid Eestist koos Punaarmeega NSVL, kuid maha jäänud umbes 1000 juudi rahvusest meest, naist ja last hukati. Hiljem hakkasid sakslased Eestisse tooma Euroopa juutidest juute ning nende jaoks rajati koonduslaagreid. Hinnanguliselt hukati Eestis 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitati ka mustlaseid. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest, hinnanguliselt 15 000 inimest, moodustasid nõukogude sõjavangid. Enamik neist suri vangilaagris nälja, haiguse ja kehvade elutingimuste tõttu, osa hukati. 1944. aastal algasid nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagrisse. Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald, mis väljendus sõjaeelse kultuuri keelamises. 26
Teherani konverents – lääneriigid tegid Stalinile järeleandmisi, tunnustades NSV Lidu piire. Jalta konverents – asutatakse San Franciscos Ühinenud Rahvaste Organistatsioon Potsdami konverents – kiideti heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSV Liidule ning saksa elanike sundevakueerimine sõitjatele antud territooriumidelt. Mis oli holokaust? Kas see puudutas ainult juute? Holokaust oli juutide massiline tööstuslik hävitamine. See puudutas veel mustlaseid ja slaavlaseid. Miks otsustati kõik Euroopa juudid hävitada? Tuleviku maailmas ei olnud juutidele kohta. (nii räägiti)
Eestist moodustati kindralkomissariaat, mille üle valitses sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati eestlastest Eesti Omavlitsus, mille etteotsa sai Hjalmar Mäe. Keelustati igasugune pollitiline tegevus, seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Esialgu arreteeriti ainult kommuniste, kuid peagi hakkas mitmete keeldudest üleastujate ja rahvuslikult meelestatud inimeste vangitsamine. Tapeti ka juute ja mustlaseid. Saksa okupatsiooni aastail tapeti Eestis ligi 5000 Eesti kodanikku. Eesti majandus oli rängalt kannatanud ja Saksa okupatsioon ei toonud sellele leevendust. Enamik tööstus-ja põllumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks. Peaaegu täielikult katkes rahva varustamine tööstuskaupadega. Saksa võimud astusid ka samme, et sõjakahjustusi likvideerida ja majandust edendada. Jaanuaris 1944 jõudis Punaarmee taanduvate Saksa vägede kannul uuesti Eesti piiridele
Siiski, juutide hävitamine käis viimane sekundini. 24 juuli 1944 Nõukogude Liit vabastas esimene laagri, Majdaneki Poolas, kus tapetuid oli ligi 360 000. Kuna saadi aru, et varsti saab sõda läbi, käskis Henrich Himmler hävitada gaasikambrid. Mitmeid ellujäänud hakati eemale viima, neist moodustati nö surmamarssijad. Need, kes ei jaksanud sammu pidada, hukati. Nõukogude armee jõudis Auschwitzi 27 jaanuar 1945, sealt leiti ligi 1,5 miljonit juuti, lisaks veel Poola vange ning mustlaseid. 30. aprill 1945, ümber piiratud, sooritas Hitler enesetapu ning tema riik lagunes. Selleks ajaks olid peaagu kõik Euroopa juudid tapetud. Ligi neli miljonit hukkusid gaasikambrites ning ligi kaks miljonit tapetud muul viisil. Sõja võitnud riigid hakkasid välja selgitama, kellele panna süü. Esialgu mõisteti süüdi 22 natsi inimkonna vastases tegevuses. 2. Raul Wallenberg Raul Wallenberg(1912-1947) oli üks nendest inimestest, kes riskis enda ja oma lähedaste eluga, et
Võitlemine: Saksa poolel *~40000 Omakaitses *Ida- ja politseipataljonid 10000-12000 *Eesti Leegion (pataljon Narva) ~15000 Soome poolel *2000 põgenikku Jalaväerüglement, Soomepoisid, Talvesõda Nõukogude poolel *Ehituspataljonid ja tööpataljonid ~25000 *22. Territoriaalne Laskurkorpus ~33000 *8. Eesti Laskurkorpus ~27000 Repressioonid tabasid: juute, mustlaseid, nõukogude sõjavange, kõiki neid, kes Sakslastega koostööd ei teinud. Hukati umbes 78000 Eesti elanikku. Represseerituid süüdistati: *Propagandakirjanduse levitamine *Juudiks või mustlaseks olemine *Töötamine nõukogude organites *Saksa sõjaväevõimude koostööd keeldumine Majandusolud: *Põllumeestele määrati kohustuslikud müüginormid *Natsionaliseeritud varade mittetagastamine *Üldine elatustase langes
annaabi.ee 
