seda anemomeetriga selle kausikest pöörlemiskiiruse järgi. Tuule kiirust peavad oma töös arvestama meremehed,lendurid,ehitajad ja paljud teised.Inimesed ei suuda tuuli ja torme takistada,kuid nende mõju vähendamiseks ehitatakse tugevamaid hooneid, võimsamaid laevu ja lennukeid.(1,lk 42) Pilved ja õhuniiskus Kindlasti oled sa jälginud taevalaotuses rändavaid pilvi. Mõnikord on need vaevumärgatavad ja hõredad nagu valkjad udusuled,vahel aga paksud ja mustjashallid. Ilmgi on siis hall,sest päiksevalgus ei pääse neist hästi läbi. Kui ilm on selge,siis jõuab maapinnani palju päikeseenergiat. Seega soojendab päike pilvitul päeval rohkem ja õhutemperatuur tõuseb. Pilvedelt peegedub osa päikesekiirgusest ilmaruumi tagasi ja maapinnani jõuab seda vähem.Pilvine päev on tavaliselt jahedam. Öösel maapind jahtub. Selgel ööl kaob Maalt kiirguv soojus takistamatult maailmaruumi. Õhutemperatuur langeb ning
laokahjuriteks. Tavalised on paljud liigid, näiteks pesanäkk Anthrenus scrophulariae harilik nahanäkk Dermestes lardarius, kasukanäkk Attagenus pellio jne. Lepatriinulased on väikesed (2-9 mm), poolkeraja, kõhupoolelt lapiku, harvem pikiovaalse kehaga eredavärvilised (punakad, kollakad, mustad) täpilised mardikad. Mardikate hemolümf on mürgine ning enamik putuktoidulisi linde neid ei söö. Lepatriinude värvus on hoiatusvärvus. Talvituvad peamiselt valmikuna. Vastsed on hallid või mustjashallid oranzi kirjaga, nukkuvad ühte otsapidi taimelehe külge kinnitunult. Nii vastsed kui valmikud on lehetäide kõige suuremad vaenlased. Kärsaklased on enamikus väikesed (1-11, harva kuni 24 mm) mardikad, kelle pea eesosa moodustab pika kärsaku, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ning haukamissuised. Kärsakul on suur tähtsus. Selle abil puuritakse taimekoesse auk, kuhu asetatakse muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud. Talvituvad mardikana, sellepärast on neid
maha ka kõrvalmikrofloora: Hoyle’s telluriitagar, 5% SBA (sheep blood agar), Tinsdale sööde jt. Veriagarit inkubeeritakse 5-10% CO2 keskkonnas 35-370C juures 16-48 t. NB! Kurgu materjalis võivad esineda β-hemolüütilised streptokokid. PESADE MORFOLOOGIA HINDAMINE. Külve kontrollitakse 16, 24 ja 48 t möödumisel binokulaarmikroskoobiga. Kasvu järgi eristatakse C.diphtheriae kolme biovarianti : C. diphtheriae var. gravis – suured 1.5-2.0 mm ∅, mustjashallid, läbipaistmatud, tuhmid, mittehemolüütilised pesad; C. diphtheriae var. mitis - suured 1.5-2.0 mm ∅, kumerad, sileda servaga, mustjashallid, kitsa β- hemolüüsi tsooniga pesad; C. diphtheriae var. intermedius – väikesed 0.5-1.0 mm ∅, mustjashalllid , läikiva pinnaga kitsa β- hemolüüsi tsooniga pesad; 23 PUHASKULTUURI MIKROSKOOPILINE UURIMINE. Iseloomulikest pesadest tehakse preparaat. Värvitakse Grami järgi.
võrsele väga tihedalt. Puul püsivad okkad 4-6 aastat. Mägimänni isaskäbid on munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele. Värvuselt on nad rohekaskollased või punased. Emaskäbid asetsevad püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus. Algul on käbid lillkaspruunid, läikivad ning 2-6 cm pikad. Mägimänd õitseb juuni algul. Käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta oktoobris ja varisevad järgmisel kevadel. Seemned on mustjashallid, seemnetiib pruunikashall. Liik on külmakindel, eelistades palju valgust. Mullastiku suhteson vähenõudlik. Taime juurestik on tugev ja plastiline. Mägimänd on lühiealine, elades kuni 70 aastat. Mägimändi kasutatakse karjääride metsastamiseks ja nõlvade kinnitamiseks. Kasvatatakse mitmeid teisendeid ja võravorme. 55 1. 2. 3. 4.
väga tihedalt. Puul püsivad okkad 4-6 aastat. Mägimänni isaskäbid on munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele. Värvuselt on nad rohekaskollased või punased. Emaskäbid asetsevad püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus. Algul on käbid lillkaspruunid, läikivad ning 2-6 cm pikad. Mägimänd õitseb juuni algul. Käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta oktoobris ja varisevad järgmisel kevadel. Seemned on mustjashallid, seemnetiib pruunikashall. Liik on külmakindel, eelistades palju valgust. Mullastiku suhtes on vähenõudlik. Taime juurestik on tugev ja plastiline. Mägimänd on lühiealine, elades kuni 70 aastat. Mägimändi kasutatakse karjääride metsastamiseks ja nõlvade kinnitamiseks. Kasvatatakse mitmeid teisendeid ja võravorme. Mägimänd on väga vastupidav tugevatele tuultele, lume raskusele ja laviinidele, sest oksad on väga painduvad. Miinuskraade talub puu kuni –34...–40° C
võrsele väga tihedalt. Puul püsivad okkad 4-6 aastat. Mägimänni isaskäbid on munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele. Värvuselt on nad rohekaskollased või punased. Emaskäbid asetsevad püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus. Algul on käbid lillkaspruunid, läikivad ning 2-6 cm pikad. Mägimänd õitseb juuni algul. Käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta oktoobris ja varisevad järgmisel kevadel. Seemned on mustjashallid, seemnetiib pruunikashall. Liik on külmakindel, eelistades palju valgust. Mullastiku suhtes on vähenõudlik. Taime juurestik on tugev ja plastiline. Mägimänd on lühiealine, elades kuni 70 aastat. Mägimändi kasutatakse karjääride metsastamiseks ja nõlvade kinnitamiseks. Kasvatatakse mitmeid teisendeid ja võravorme. Mägimänd on väga vastupidav tugevatele tuultele, lume raskusele ja laviinidele, sest oksad on väga painduvad. Miinuskraade talub puu kuni –34...–40° C
Alpi e. euroopa seedermänd (Pinus cémbra L.) Cembra männiliigi itaaliakeelne nimetus. Alpi seedermänd kasvab kuni 25 m kõrguse ja 0,5 m tüvediameetriga sirge puuna. Eluiga võib küündida 400...500 aasani. Areaal: Kasvab Alpides ja Karpaatides mäenõlvadel, eelistades kasvada kõrgemal kui 1000 m merepinnast, koos hariliku kuuse või euroopa lehisega ja ka puhtpuistuna. Võrsed: 1.aastal roostekollased, kaetud tihedalt karvadega, 2.aastal mustjashallid, karvased, tugevad, kuni 5 mm läbimõõdus. Pungad: kitsasmunajad, teravatipulised, vaigused. Okkad: 5-kaupa, 5...12 cm pikad, sirged, jäigad, püsivad puul kuni 6 aastat, pealt tumerohelised, sisekülgedel õhulõheribadega, kolmetahulised, okkaserv saagjas. Käbid: 1...3 kaupa, 6...8 cm pikad, 4...5 cm läbimõõdus, munajad, noorelt violetsed, valminult kaneelpruunid, valmivad 2. aastal ja pudenevad 3. aastal. Seeme 1,2...1,5 cm pikk, tiivata, söödav
) Cembra männiliigi itaaliakeelne nimetus. Alpi seedermänd kasvab kuni 25 m kõrguse ja 0,5 m tüvediameetriga sirge puuna. Tsoon IV. Kultuuristamise aeg teadmata. Eluiga võib küündida 400...500 aasani. Areaal: Kasvab Alpides ja Karpaatides mäenõlvadel, eelistades kasvada kõrgemal kui 1000 m merepinnast, koos hariliku kuuse või euroopa lehisega ja ka puhtpuistuna. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: 1.aastal roostekollased, kaetud tihedalt karvadega, 2.aastal mustjashallid, karvased, tugevad, kuni 5 mm läbimõõdus. Pungad: kitsasmunajad, teravatipulised, vaigused. Okkad: 5-kaupa, 5...12 cm pikad, sirged, jäigad, püsivad puul kuni 6 aastat, pealt tumerohelised, sisekülgedel õhulõheribadega, kolmetahulised, okkaserv saagjas. Käbid: 1...3 kaupa, 6...8 cm pikad, 4...5 cm läbimõõdus, munajad, noorelt violetsed, valminult kaneelpruunid, valmivad 2. aastal ja pudenevad 3. aastal. Seeme 1,2...1,5 cm pikk, tiivata, söödav
annaabi.ee 
