kükitab hiljukesi urus ja ootab kevadet. Siiski need, kes talveks magama ei heida, tuletavad huvilisele ennast pidevalt meelde. Lumetul ajal ei oska ju arvatagi, kui paljude loomaradadega võib metsaskäija tee ristuda! Üks neist loomakestest, kes talvel aktiivselt tegutseb ja alatasa ka jäljeraja nähtava koha peale jätab, on nirk (Mustela nivalis). 1. SUGULASED Nirk kuulub kiskjaliste (Carnivora) seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda. Kärplased on suurim sugukond kiskjaliste seltsis, siia kuulub üle kuuekümne liigi eelkõige lihatoidulisi loomi, kes on levinud kõikidel mandritel, välja arvatud Antarktika ja Austraalia. Viimasele mandrile, tõsi küll, on inimene siiski mõned liigid sisse viinud. Vanimad kärplased on teada juba varasest oligotseenist. Sugukonna suurimasse perekonda Mustela on süstemaatikud paigutanud 18 liiki.
Mustela putorius furo koduTuhkur Triin Rannak Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Taksonoomia: Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Alamhõimkond: Selgroogsed (Vertebrata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Kiskjalised (Carnivora) Sugukond: Kärplased (Mustelidae) Perekond: Kärp (Mustela) Liik: Tuhkur (Mustela putorius) Tunnused Pikk torujas keha, lühikesed jalad Selg väga painduv Kael pikk ja jäme Küüsi ei saa sisse tõmmata Isastel kehamass 2x suurem Karvkatte värvus erinev (valgest mustani) Karvavahetus 2x aastas Koonu ots ning silma ja kõrvalesta vaheline ala valge (mask) Nahk paks ja tihe (higinäärmed puuduvad) Pärakunäärmed Elupaik (Metstuhkru) Väiksemates metsades Veekogude kaldaaladel (ka soistel aladel) Põlluservadel
Ülemselts=Superordo: Laurasiatheria Selts=Order Erinaceomorpha Selts=Order Soricomorpha karihiirelised siililised Sugukond Erinaceidae siillased Sugukond Soricidae karihiirlased Sugukond Talpidae mutlased Selts Chiroptera (käsitiivalised) Selts Pholidota (soomusloomalised) Selts=Ordo: Carnivora (kiskjalised Sugukond Canidae koerlased Sugukond Mustelidae kärplased Sugukond Otariidae Sugukond Phocidae Sugukond Ursidae kõrvukhülglased hülglased karulased Sugukond Felidae kaslased Sugukond Hyaenidae hüäänlased Selts=Ordo: Perissodactyla (kabjalised) Sugukond Equidae Sugukond Rhinocerotidae Sugukond Tapiridae
Euroopa naarits Mustela lutreola Gerli Liloson Rühmitamine Riik:Loomad Animalia Hõimkond:Keelikloomad Chordata Klass:Imetajad Mammalia Selts:Kiskjalised Carnivora Sugukond:Kärplased Mustelidae Perekond:Naarits Mustela Liik:Euroopa naarits Välimus Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 2843 cm ja sabapikkus 1219 cm, kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Seoses poolveelise eluviisiga on tal välja arenenud ujulestad, mis on tagajalgadel suuremad kui
Euroopa naarits Kadri Lebedev Kairo Riivik Kes on Euroopa naarits? Naarits ehk euroopa naarits (Mustela lutreola) on kiskjaliste seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda kuuluv loomaliik, üks Euroopa ohustatumaid imetajaid. Euroopa naarits on Eesti kõige haruldasem imetaja, kes kuulub kaitsealuste liikide esimesse kategooriasse. Välimus Euroopa naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 28–43 cm ja sabapikkus 12–19 cm. Kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile ehk Ameerika naaritsale.
europaeus) veelendlane (Myotis lendlane (Myotis) nahkhiirlased (Vespertilionidae) daubentonii) hunt (hallhunt) (Canis lupus) koer (Canis) koerlased (Canidae) rebane (Vulpes vulpes) rebane (Vulpes) koerlased (Canidae) kährik (Nyctereutes kährikkoer koerlased (Canidae) procyonoides) (Nyctereutes) kärp (Mustela erminea) kärp (Mustela) kärplased (Mustelidae) nirk (Mustela nivalis) kärp (Mustela) kärplased (Mustelidae) mäger (Meles meles) mäger (Meles) kärplased (Mustelidae) karu, pruunkaru (Ursus arctos) karu (Ursus) karulased (Ursidae) harilik saarmas (Lutra lutra) saarmas (Lutra) kärplased (Mustelidae) harilik ilves (Lynx lynx, Felis ilves (Lynx) kaslased (Felidae) lynx) hallhüljes (Haliochoerus hallhüljes hülglased (Phocidae)
Kirke-Nora Miido Tallinna Kunstigümnaasium 5.C klass Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Kärplased Mustelidae Alamsugukond: Lutrinae Perekond: Saarmas Lutra Liik: Saarmas Välimus Saarmas on suur, kehaehituselt sale, pika ja paindliku kerega ja madalate jalgadega. Keha ülapool on tumepruun aga alapool heledam.Keha suurus oleneb liigist näiteks Lõuna-Ameerikas elutsev hiidsaarmas kasvab peaaegu kahe meetri pikkuseks, aga Eestis elutsev saarmas on 70-90 cm pikk. Saba pikkus 3050 cm
05.2012) Ammersbach, M., DeLay, J., Caswell, J., Smith, D., Taylor, W., Bienzle, D. 2008. Laboratory Findings, Histopathology, and Immunophenotype of Lymphoma in Domestic Ferrets. Vet Pathol, 45, 663-673. [Online] (http://vet.sagepub.com/content/45/5/663) (21.04.2012) Bourne, D., Caley, K. 2012a. APPEARANCE/ MORPHOLOGY: SKIN/COAT/PELAGE with literature reports for the Ferret - Mustela putorius furo. [WWW] http://wildpro.twycrosszoo.org/S/0MCarnivor/Mustelidae/mustela/Mustela_putorius_furo/05 Mustela_putorius_furoAMPelage.htm(01.05.2012) Bourne, D., Caley, K. 2012b. APPEARANCE/ MORPHOLOGY: DETAILED ANATOMY NOTES with literature reports for the Ferret - Mustela putorius furo. [WWW] http://wildpro.twycrosszoo.org/S/0MCarnivor/Mustelidae/mustela/Mustela_putorius_furo/06 Mustela_putorius_furoAMDetail.htm (01.05.2012) Brown, S. 1998. Insulinoma. [WWW] http://www.ferretcentral.org/faq/med/insulin.html (01.05.2012) Eesti tuhkrusõprade klubi
Kolmekuused mägrapojad suudavad endale juba ise toitu hankida. Sügisel pesakonnad lagunevad. Noored emased saavad suguküpseks teisel, isased kolmandal aastal. (Loomade elu, 1987) Mägra rasval on raviomadused. (Loomade elu 1987) Mäger (foto Reino Bürkland) 15 Ahm (Gulo golo) Ahmi tuntakse ka kaljukassi nime all. Ta kuulub kiskjaliste (Carnivora) seltsi, kärplaste (Mustelidae) sugukonda ja on Euroopa suurim kärplane (vt foto lk 17). Kehapikkus 70...80 sentimeetrit, kõrgus kuni 40 sentimeetrit, sabapikkus suurematel kuni 25 sentimeetrit. Isasloom on emasloomast suurem ja raskem, kaaluga 8 kuni 28 kilo. Tugeva kehaehitusega kaljukassil on tumepruun läikiv karvkate, külgedel olev heledam vööt ulatub koheva sabani, otsaesine, põsed ja väikesed kõrvad on samas toonis. Loomad liiguvad paarishüpetega või "traavis", puude otsa ronimine ei valmista probleeme
Sellise ,,loogika" järgi võib osutada laikale ja kinnitada, et see on laika, aga mitte koer! Miks müüjad rõhuvad nii väga sõnale ,,fredka"? Selgitus on lihtne: sõna ,,tuhkur" tekitab paljudel inimestel pigem negatiivseid (kuigi see on pigem täiesti põhjendamatu) assotsiatsioone ning asjatundmatu inimene, olles lummatud koheva karusnahaga loomakese ilust ja armsast välimusest, ostab pigem salapärase ,,fredka" kui ,,tavalise tuhkru". Kes on kodutuhkrud Tuhkrud kuuluvad kärplaste (Mustelidae) sugukonda ja perekonda kärp (Mustela) ning omakorda imetajate klassi kiskjaliste (Carnivora) seltsi. Mõnikord kutsutakse tuhkruid ,,väikesteks kärpideks". Vastavalt kaasaegsetele andmetele on kärpide perekond põlvnemiselt lähem pigem loivaliste perekonnale (kelle tüüpiliseks esindajaks on hüljes) ja on üheks iidseimaks perekonnaks imetajate klassi kiskjaliste seltsis. Tuhkrute kõige lähemateks sugulasteks on kärp, nirk ja euroopa naarits; kaugemad
toitumisharjumisi. Lisaks sellele hindab saarma arvukuse suuruse ohustatust ning liigi kaitsmise põhjuseid. 3 1. SAARMA KIRJELDUS 1.1. Taksonoomia RIIK Loomad (Animalia) HÕIMKOND Keelikloomad (Chordata) KLASS Imetajad (Mammalia) SELTS Kiskjalised (Carnivora) SUGUKOND Kärplased (Mustelidae) PEREKOND Saarmas (Lutra) LIIK Saarmas (Lutra lutra) Joonis 1. Saarmas. (autor: Nick Garbutt) 1.2. Välimus Täiskasvanud saarma keha on 7090 cm pikk, saba 3050 cm. Ta võib kaaluda 512 kg, hästi toitunud vanemad loomad isegi 15 kg. Isasloomad on mõõtmetelt suuremad ja kaalult raskemad kui emased. Näljaperioodidel kõhnub saarmas märgatavalt ning võib talve lõpul kaaluda täiskasvanud loom vaid 56 kg (Laanetu, 2007; 2010). Saarmas on suur, pika ja
Loeb ka karvastiku ühtlus (10%). Laka võimsus (5%). 2) Ilves pikkus sabaotsani, kuhu korrutatakse otsa esikäppade vaheline pikkus ja käppade pikkus, summa jagatakse 200-ga. 5% - karvkatte tiheduse eest, 5% - karvkatte täpilsisus, 3% - kõrvatuttide eest, 2% - vurrude eest, 10% - põskhabe ees Seltsid: Närilised Rodentia, Jäneselised Lagomorpha, Kiskjalised Carnivoria, Sõralised Artiodactyla Sugukonnad: hiirlased Muridae, jäneslased Leporidae, kärplased Mustelidae, karulased Ursidae, koerlased Canidae, kaslased Felidae, sigalased Suidae, Hirvlased - Cervidae Närilised: Ondatra (Ondatra zibethicus) Selts: närilised Sugukond: hiirlased Välimus: sarnaneb kopraga. 0,9-1,3 kg. Saba on paljas, kaetud vaid väheste hõredate karvadega ja lapik ainult teistpidi kui kopra saba. Tagajala varvaste vahel on vähearenenud ujulestad. Karvkate punakaspruun, esineb ka heledamaid ja hästi tumedaid nn musti ondatraid. Levik: pärit Põhja-
annaabi.ee 
