Hiljem, 1954. aastal, tunnistati mustanahaliste diskrimineerimine seadusevastaseks. Üks suurimatest tolle probleemiga tegelejaist oli Martin Luther King, kes toetas mustanahalisi. Ta julgustas neid enda eest seisma ning viis ka mustanahalised varem vaid kahvanägusele mõeldud kooli. Selle eest on ta pälvinud ka Nobeli rahu preemia. Paraku mõrvasid ta USA rassistid. 1960. aastatel aga toimus murrang ja mustanahaliste olukord paranes märgatavalt. Tegelikkuses on Ameerikas ka praegu mustanahalistega probleeme. 5. Vietnami sõda (lk 24 + kava vihikust) 1960 algul, samal ajal, kui oli läbimurrang mustanahaliste olukorras, oli Vietnamis 2 riiki: Põhja- ja Lõuna-Vietnam. USA võitles meeleheitlikus ahastuses kommunistide vastu ning seetõttu osales ta ka 1964. aastal alanud Vietnami sõjas. Tol ajal oli presidendiks Johanson. NSV Liit ei saanud vaheleastumata ning sekkus toetades Põhja-Vietnami. Ameeriklased, kes toetasid Lõuna-
näiteks elamistingimusi parandada. Samuti ehitavad aafrikasse mutlikorporatsioonid oma tehaseid, et odavat tööjõudu saada, kuid elanikkonnast ei hoolita, samuti ei hoolita ei loodusest selle ümber, peaasi, et ettevõte teeniks kasumit. Tänapäeva sotsiaalse probleemina võib välja tuua ka rassilise diskrimineerimise, filmis kutsuti tulnukaid krevettideks samuti kutsutakse mustanahalisi neegriteks. Rassilist ja usulist diskrimineerimist on maailmas ka teistega kui vaid mustanahalistega. Samuti võib tuua esile tuua probleemi Lähis-Idas, kus on vaen araablaste ja juutide vahel. Filmi algus ei äratanud minus väga suurt huvi, kuid edasi vaadates, hakkas see mulle vaikselt meeldima ja lõpus hoidsin juba tulnukatele pöialt, et nad koju pääseksid. Kuna ma olen suhteliselt nõrganärviline siis palju kohti oli päris häirivad. Filmi vaadates ei mõelnud ma üldse selle peale, et millist sõnumit see film võiks edastada, kuid peale filmi järele mõeldes,
fassaadi elemendina, vaid ka õuedes või siseruumides Itaalia väljak Aldo Rossi ei püüdnud uusehitusi vanale arhitektuurile vastandada, vaid neid visuaalselt siduda Groninger Muuseum Odd Nerdrum maalib kaasaegseid inimtüüpe, päevakajalisi sündmusi või probleeme Vee kaitsjad Robert Colescott asendab kuulsate teoste tegelased mustanahalistega Alabama neiud David Ligare Esindab postmodernismi USA-s Maalib klassitsistlike või klassitsismi lähedasi pilte Penelope Cindy Sherman esitanud suuri fotosid, mis mõjuvad kommertsfilmi stoppkaadritena, kuid on lavastused, milles kunstnik ise esitab tüüpilisi naise rolle tema kunstis on mõte, et naiselikkus pole midagi loomulikku, vaid
See võib olla mitmesugune. Tsiteeriti kolmel erineval moel: 1) Aluseks võeti vana teose kompositsioon, kuid maaliti sinna teistsugused tegelased. 2) Loodi pingeid uue ja vana vahel, mis paneb märkama erinevusi ja sunnib neist mõtlema. 3) Eesmärgiks võis olla ka nali, iroonia või paroodia, samas võis see edastada ka irriteerivaid ühiskondlikke sõnumeid. Nt. USA kunstnik Robert Colescott asendab kuulsate teoste tegelased mustanahalistega. 7. Milliseid kunstisiseseid või kunstiväliseid põhjusi oli postmodernismil? Kunsti sisesed põhjused olid eelkõige tüdimus labastunud funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Kunsti välised põhjused oli poliitilised muutused aga ka muutused väärtushinnangutes, mida kunstikud avalikult taunisid.
Fourth level Tsiteerimise eesmärgiks võis olla ka nali, iroonia või paroodia, samas võis see edastada ka irriteerivaid Fifth level ühiskondlikke sõnumeid Nt: USA kunstnik Robert Colescott (1925) asendas kuulsate teoste tegelased mustanahalistega Robert Colescott ,,Carver Crossing the Delaware'' Postmodernistlik kunst Kaasajal pole ei ühiskonnal ega kultuuril üht ainuõiget suunda Click to edit Master text styles Valitseb ideede ja püüdluste Second level pluralism Third level
12)suured maadeavastused; Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust tuua Euroopasse vürtse, siidi ja kalliskive. Hispaania ja Portugali geograafiline asend oli soodne, kuna asus nii atlandi ookeani kui ka aafrika ranniku lähedal. Sealsetel rahvastel olid ka pikaajalisd meresõidukogemused, ning maadeavastusi toetav riigivõim. Neil olid naljakad kartused: ekvaatori lähedal läheb vesi keema ja muutub siirupiks ja et mustanahalistega kokkupuutel sad süsimustaks. Tänu sellele olid meeskonnaliikmed sageli sunnitöölised. 1) Aafrika Bartolomeu Diaz 2) Ameerika(1492) Christoph Kolumbus 3) Indiasse läks Vasco da Gama 4) 1. ümbermaailmareis toimub 1519-1522 Fernao de Magalhaes
näinud mustanahalist (2); sõbralikud kokkupuuted (2) 5 Nagu näha, ei tegutse Eestis suuri rassistlike organisatsioone või lihtsalt ei teata neist nii palju. Kuigi on teada, et siin tegutsevad nn. ,,skinheadid" ja muud organisatsioonid, aga ükski noor ei kuulu sinna nagu testist võib järeldada. Mõned vastanud on küsimusest valesti aru saanud ja kirjutanud, et neil on kokkupuuteid mustanahalistega, mis pole õige vastus antud küsimusele. Kuna lähiajal käis meediast läbi uudis, kuidas Eesti ,,skinheadid" klobisid Eestis tegutseva Vene erakonna noori, siis on võimalik, et sealt ongi neist kuuldud. 1.4 Rassiline tolerantsus Uurisime õpilaste tolerantsust teiste rahvuste ning rasside vastu. Palusime põhjendada miks nad mõnd rassi või rahvust ei salli. Tolerantsed/sallivad kõiki (21); venelasi (17); araablasi, türklasi (3); terroriste (1); leedukaid
kuulume me kõik ikka ühte liiki. Miks oli see teadlane tollel ajal nii positiivne , kui kõikide teiste arvamus rassidest oli üsna kriitiline . Üheks põhjuseks võib nimetada , et ta oli jumalakartlik mees ja tunnustas piiblit ja mis võibolla veelgi tähtsam , oli see ,et ta ei olnud kunagi näinud mustanahalist. See miks teine punkt võibolla veelgi tähtsam oli on põhjus miks ta muutis enda veendumust . Peale esimest kohtumist mustanahalistega liigitas ta üsna kohe mustanahalised eraldi inimliiki ja pidas neid lausa vastikuteks ning tõsist muret tekitas talle ka see, et valged hakkasid ihaldama mustanahalisi ja see oleks valgevere muutnud segavereliseks . Peale sellist muudatust muutis ta kogu oma teooriat . See oli ühe teadlase mõttekäik aga oli palju teisi arvamusi veel, arvati ,et see kus vööndis elatakse paneb paika inimese nägususe ja arenguklassi. Teine põhiteema mille üle Gouldi juurutles oli kolpade mõõtmine
ehk üleinimene. Räägib inimese ületamisest. See on tema vastus jumalate kadumisele. Üleinimene on halastamatu, intellektuaalne, kangelane kellel puudub südametunnistuse poolt kammitsetud sisemaailm. Üleinimese vastand on viimane inmene, kodanlane. Kodanlast ta põlgas. Hävitab igasuguse kõrgema püüdluse. Nietzche popkultuuri Mässu ja revolutsiooni vahe ka nietzchel seletatud. Orjade muusika. Inimesed, kes on kannatanud kasutavad muusikat. rokkmuusika sünd seotud mustanahalistega, kes kannatasid orjadena. Punkrokk – inglise töölisnoored. Rokkmuusika traditsioon on allasurutud inimeste muusika. Reaktiivse jõu baasil käsitletakse. Nietzche juurest 20. Sajandisse. Bataille – pr mõtleja. Toob mängu olulise mõiste, millel sarnaseid jooni üleinimesega. Suverääni mõiste. 1897-1962 tema teos „Neetud osa“ 1946-1949 kirjutatud. Oli omamoodi majandusteooria. Tema soov oli luua üldise majanduse teooria. Peaksime muutma majanduse aluseid.
Tal oli eelsoodumus võtta omaks polügenism, sest ta uskus, et liigid loodi oma kindlates kohtades ja tavaliselt ei rännanud nad neist kuigi kaugele. Seega kui võtta inimene, kes on jagunenud suhteliselt eraldiseisvateks geograafilisteks rassideks, tuvastas ta mitu erinevat liiki, mis igaüks loodi oma loomiskeskuses. (Gould, 2001). Gould arvab aga, et Agassiz tõmmati polügenismi poole siiski sellepärast, et Ameerikas puutus ta kokku mustanahalistega ja tema polügenistidest kolleegid ilmselt veensid mehel üle minna ühelt uskumuselt teisele. (Gould, 2001). Raamatu autor kirjeldab Agassize argumente polügenismist. Polügenismi teooria ei kujuta endast rünnakut inimkonna ühtsuse piiblidoktriini vastu. Inimesi seob ühine vormiline struktuur ja solidaarsustunne, kuigi rassid loodi eri liikidena. Piibel ei maini mustsete aegade inimestele tundmatuid maailmajagusid; lugu Aadamast viitab üksnes kaukaasia rassi päritolule. (Gould, 2001).
annaabi.ee 
