Lähisekvatoriaalsed mussoonmetsad Mussoonkliimat iseloomustab aasta-ajati reeglipäraselt suunda muutvate õhuvoolude mõju. Suvel puhuvad tuuled ookeanilt ning talvel on tuule suund vastupidine - mandrilt ookeanile. Sellist nähtust põhjustab maismaa ja maailma mere erinev soojenemine ja jahtumine. Eriti tugevalt avalduvad mussoonid Kagu-Aasias, vähemal määral Austraalias ja Aafrikas. Suvel, kui Euraasia mandri sisealad tugevasti soojenevad, hakkab kuum
Mussoonmetsad Asend Lõuna- Aasia Kagu- Aasia Korea poolsaar Jaapani saarestik Ookeani ja mäestike vahel Kliima Suvel soe ja niiske Talvel külm ja kuiv Suvel madal õhurõhk Talvel kõrge õhurõhk Suvel tuuled ookeanilt Talvel tuuled mandrilt Sademeid palju Mullastik Vahelduv mullastik pruunmullad Taimestik Liigirikas Mitmekesine Rindeline ehitus Palmid Bambused Rododendronid Magnooliad Loomastik Eriline Väga liigirikas Antiloobid Pühvlid Ninasarvikud Elevandid Gepardid Leopardid Tiigrid Punahundid Mitmesugused ahvid Gigantne orav Inimesed mussoonmetsas Tihedalt asustatud Põlluhariminene Loomakasvatus vähe levinud Maavarade kaevandamine (kivisüsi, nafta, maagaas, tina) Kolimine linlikule eluviisile
ASEND KLIIMA MULLAD TAIMESTIK LOOMASTIK Jäävöönd Antarktika maailmajaos. Kliima on väga külm. Aga seal on väike Mullastik puudub seal peaaegu. Seal ei ole taimi Taimestiku on väga vähe et võib öelda et see lausa puudub Mõned loomad toituvad vee...
Seal vahelduvad selgelt aastaajad ja mõlema ajal on väga soe. Siis kui päike on seniidis, valitseb seal ekvatoriaalne õhumass ja kujuneb niiske aastaaeg. Puhuvad mussoontuuled, mis toovad kaasa rohkesti sademeid. Kuival aastaajal, aga kannavad passaattuuled sinna troopilise õhu, mis põhjustab mitmekuulist põuda. Austraalias on läbi aasta keskmine ööpäeva temperatuur 20C-30C ja aastane sademetehulk ulatub 300 mm-1000 mm. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on levinud mussoonmetsad ja savannid. Savannidel kasvab palju erinevaid taimeliike ja elab ka palju loomaliike. Savannidel kasvavad kõrrelised kuni 3 meetri kõrguseks, vahest isegi 5 meetriseks. Puud asetsevad savannidel hõredalt, kuna puud kasvavad väga suurteks ja nende juured ulatuvad väga kaugele. Taimed taluvad hästi põuda ja põlenguid, sest nad taastuvad väga kiiresti. Mõned suuremad puud koguvad endasse niisketel aegadel tüvesse palju
palju. 100-2000 mm Tuuled Suvel tõusvad, talvel Laskuvad õhuvoolud Suvel laskuvad, talvel Tõusvad õhuvoolud laskuvad passaadid tõusvad Aastaajad Aastaajad vahelduvad selgelt Ei eristata Aastaajad on olemas Aastaegu ei eristata. (niiskuse järgi) Taimkate Savannid, mussoonmetsad- Kõrbed ja poolkõrbed Laialehelised ja igihaljad Vihmametsad, lopsakas ja hõrendikud metsad ja põõsastikud taimestik Kus esineb? 10-20* laiuskraadil 30. laiuskraadil Hispaania, Itaalia, Türgi Kitsas vööndis mõlemal Aafrika, Lõuna-Ameerika Saudi Araabia,Mehhiko, pool ekvaatorit, Egiptus Indoneesias, Malaisias, Brasiilias
Kujuneb kuiv aastaaeg. Temperatuuri kõikumine on suhteliselt suur. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes levivad savannid ehk puisrohtlad, mis muutuvad roheliseks niiskel aastaajal, seal elavad sõralised (antiloobid, gasellid, kaelkirjakud), kabjalised (sebrad, ninasarvikud) ja suured kiskjad (lõvid, gepardid, leopardid). Savannides tegeletakse ekstensiivse karjatamisega, rahvusparkides saadakse tulu turismist ning erilubadega jahipidamisest. Samuti on seal veel mussoonmetsad ja hõrendikud. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes sajab keskmiselt kuni 1000mm aastas. Üks suurim lähisekvatoriaalses kliimas asuv riik on Brasiilia. Vihma sajab peamiselt oktoobrist aprillini. Temperatuuri amplituud on umbes 12oc. Kõige soojemad kuud on jaanuar ja veebruar (umbes 30oc) ning kõige külmem kuu juuli (umbes 18oc). Võimsa Amazonase jõgikonnas kasvav vihmamets hõlmab kolmandiku Brasiilia pindalast.
periood Niisked Lähis- Niisked mandrite Koola- või Kakaduu, emu, Mahagon, ginko, lähistroopilised troopiline äärealad punamullad känguru, koaala, magnoolia, kameeli metsad kliimavööde kuskus, nokkloom, rododendron, Mussoonmetsad dingo, kiivi, sipelgasiil eukalüpt, bambus, hikkoripuu Kõrb Peamiselt Mandrite Mullad kas Fennek, skorpion, Hiidkaktus, aaloe, troopiline siseosades, puuduvad, või kaamel, lõgismadu, velvetša, datlipalm,
lähistroopilised kliimavööde äärealad punamullad koaala, kuskus, nokkloom, magnoolia, kameelia, kalapüük maharaiumine, muldade metsad dingo, kiivi, sipelgasiil rododendron, eukalüpt, väljakurnamine, tööstus ja Mussoonmetsad bambus, hikkoripuu olmereostus Kõrb Peamiselt Mandrite siseosades, Mullad kas Fennek, skorpion, kaamel, Hiidkaktus, aaloe, Inimasustus hõre, maavarade Ülekarjatamine, muldade
Niisked Lähis- Niisked Koola- või Kakaduu, emu, Mahagon, ginko, Tihe asustus, Liigne metsade lähistroopilised troopiline mandrite punamullad känguru, koaala, magnoolia, põllumajandus, maharaiumine, metsad kliimavööde äärealad kuskus, nokkloom, kameelia, kalapüük muldade Mussoonmetsad dingo, kiivi, rododendron, väljakurnamine, sipelgasiil eukalüpt, bambus, tööstus ja hikkoripuu olmereostus
......................................................... Maismaa jahtub talvel palju. Selle keskosas tekib kõrgrõhkkond Laskuvate õhuvooludega. Maapinnani laskuv õhk jõuab mandri äärealani ja nii puhub tuul malt merele. 10. Lõuna- ja Kagu-Aasias puhuvad mussoonid, briisid, passaadid. Tõmba õigele variandile joon alla. Miks need tuuled tekivad, põhjenda? Kuna ulatuslikud mussoonmetsad paiknevad seal. Tuuled tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. 11. California ja Florida poolsaared on enam-vähem võrdsel kaugusel ekvaatorist ja mõlemad on ookeanide suhtes avatud, sademetehulk erineb neil poolsaartel aga oluliselt. Vähem sajab ..........California................................ poolsaarel.
o Hiinas edeneb jõudsalt kõrgtehnoloogiline tööstus Kergetööstusgigandid o Taiwan ja Hongkong Panus maailmamajandusse Üks kolmest maailmajanduse keskusest Kagu-Aasia Regiooni kuuluvad riigid Filipiinid Malaisia Indoneesia Singapur Tai Vietnam Laos Prunei Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Mussoonmetsad Lähisekvatoriaalsed metsad Puisrohtlad Ekvatoriaalsed metsad Maavarad Nikkel Tina Nafta Kivisüsi Vask Klima Asub ekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimavöötmes Lähisekvatoriaalne kliimavööde o Kuum ja kuiv talv o Kuum ja niiske suvi Ekvatoriaalne kliimavööde o Väga väikse amplituudiga kõrged temperatuurid
- igihaljaste, nahkjate lehted. 9 Loodusgeograafia Maret Vihman puude ja põõsaste vöönd mussoonmetsad, perioodilised vihmametsad KÕRBED PALAV- troopiline kuum ja kuiv KÕRBED VÖÖDE poolkõrbed lähis- Savannid (ljaanod, kampod, ekvatoriaalne veld)
Taiwan ja Hongkong on kergetööstusgiga ndid. Kagu-Aasia Filipii Mussoonmetsad ja Isl Asustus Kliima võimaldab saada Metsa- ja Kesine Eksporditakse nid, puisrohtlad, a ebaühtlane. Suur 2-3 saaki aastas. Maa puidutööstus, olukord. Ei põllumajandus Singa lähistroopilised m, väljaränne. mägisuse tõttu ei ole oluline osa on arene eriti. saaduseid. Ei pur, metsad. Ni, Sn, Cu
Tai rannajoone pikkus on enam kui 3200 km ning riigile kuulub 1430 saart. Läänes ümbritseb riiki Tai laht ning idas Andamani meri. (Raudsepp et al 2010) Maailmas suuruselt 51. riigina on Tai pindala 510 890 km2. Sellest haritava maa moodustab 30,71%, püsikultuurid ehk istandused 8,77%. Karjamaade alla jääb kõigest 1,6 % riigi pindalast. Niisutatava maa suurus on 64 150 km 2. Arvestades seda, et riigi põhjaosa on mägine ning lõunas laiuvad mussoonmetsad, kus põlluharimine on võimatu, on märkimisväärne püsikultuuride all oleva maa-ala suhteliselt suur protsent (võrdluseks Eestis kõigest 0,13%). (The World Factbook 2015; Asia 2015) Tai asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kuid kliimat mõjutavad suurelt ka sesoonsed sademeid toovad mussoontuuled. Keskmine temperatuur jaanuaris on riigi põhjaosas 16-24 kraadi, lõunaosas 24-32 kraadi. Suveperioodil on keskmine temperatuur kogu riigis vahemikus 32-36 kraadi
maailma suurimate putukateni. Ent see elustik on paljuski ohustatud, sest troopiliste metsade pindala on kiiresti vähenemas. Troopikas on kahte tüüpi metsi. Enamik inimesi on kuulnud ekvaatori lähistel kasvavast troopilisest vihmametsast, neil aladel on kliima aastaringselt niiske ja soe. Sellised aurusauna tingimused võivad inimese jaoks tõeliselt ebamugavad olla, ent need on täiuslikud puude ja teiste taimede jaoks. Teine tüüp - mussoonmetsad ehk sesoonselt niisked vihmahaldjad metsad kasvavad troopika servaaladel. Mussoonmetsades vahelduvad pikad kuivaperioodid korrapäraselt ägedate vihmaperioodidega, millega siin elavad taimed ja loomad toime peavad tulema. Mussoonmetsas algab vihmaperiood suurejoonelise vaatemänguga, kus sissejuhatuseks valgustavad öist taevast raevukad äikesetormid. Alles mõni päev hiljem hakkab sadama, aga siis ka põhjalikult
2m3/ha); vähe puuliike, kuid peaaegu kõiki neid kasutatakse tarbepuiduna Parasvöötme lehtmetsad – soe mereline parasvööde (Kesk-Euroopa)); aastane juurdekasv 5- 10m3/ha; okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad; ülekaalus kõva lehtpuud (kasutatakse mööblitööstuses) ja väheväärtuslikud liigid Kuiva lähistroopika metsad – Vahemeremaad, USA, Austraalia; küllaltki madala tootlikusega; vähe säilinud Niiske lähistroopika metsad – ehk mussoonmetsad; Aasia idaosa, Põhja-Ameerika kaguosa ja Austraalia; aastane juurdekasv 15-20 m3/ha; tarbe okaspuud, kõva lehtpuud, väärispuit; maailma ühed väärtuslikumad metsad, suur liigiline koosseis Ekvatoriaalsed vihmametsad – Lõuna-Ameerika, Aafrika keskel, aastane juurdekasv kõige suurem (50 m3/ha), liigiline koosseis suur (erinevad liigid), ülekaalus väheväärtuslikud, aga leidub ka mõningad väärispuud.
vahel valitseb väga tugev konkurents. Palju on erinevaid imetajaid, putukaid, linde, kalu ja roomajaid, mitmed loomad on väga lärmakad ja värvikirevad. Mulladeks on samuti nagu savannis ferraliitmullad, mille ülemistest kihtidest igapäevased hoovihmad uhuvad välja toitaineid. Pinnasesse valguv vesi kannab need sügavamale ja mulla ülaossa tekib leedehorisont. Savannide ja vihmametsade vahele jäävad mussoonmetsad, nende rindeline struktuur on litsam ja taimeliike on vähem kui vihmametsades. Seal võib juba kohata heitlehiseid, mis langetavad lehti kuivaperioodil. Kuna mussoonmetsades esineb kuivaperiood, siis ei lagune maapinnale langenud puude ja põõsaste lehed ning muud taimejäänused nii kiiresti kui ekvatoriaalses metsas, mistõttu mullad on huumusrikkamad. Kõrbed ja poolkõrbed on levinud ainult mandri kõige lõunapoolsematel aladel Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Namiibia riikide territooriumil
· Mandrite edelaosades on tüüpiline lähistroopiline vahemereline taimkate, idarannikutel kasvavad niisked lähistroopilised metsad. · Et lähistroopika on tähtis põllumajanduspiirkond, eriti puuviljakasvatuses, on looduslikud kooslused tugevasti muutuvad ja valdavad kultuurimaastikud. · Lähistroopikas paiknevad enamasti majanduslikult arenenud riigid. · Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes levivad savannid ja mussoonmetsad. · Savannides kasvavad kõrged rohttaimed ja üksikud puud. Seal elab palju rohusööjaid loomi. · Aafrika savannidel pindala vähenes kõrbestumise tõttu, eelkõige Saheli piirkonnas. · Lähisekvatoriaalsel alasel paiknevad majanduslikult vähearenenud riigid- arengumaad. · Ekvatoriaalses kliimavöötmes on aastaringi niiske ja palav. Seal kasvavad rikkaliku taimestiku ja loomastikuga vihmametsad.
majandusse Regiooni kuuluvad Aasia osa, mis hõlmab Ees-Indiat ja on muust Aasiast mäeahelikega eraldatud. Lõuna-Aasia riigid regiooni kuuluvad: Bangladesh, Bhutan, India, Maldiivid, Nepal, Pakistan, Sri Lanka ja sageli ka Afganistan. Loodusolud, Mullad on üsna väheviljakad, kuid leidub ka kohti kus on hea viljakusega (jõgede deltaalad loodusvarad ja jõgede orud). Mussoonmetsad ja troopilised vihmametsad, poolkõrbed. Loodusvaradest leidub erinevaid maake (Cu, Zn, Fe), kivisütt ning teisi maavarasid. Areneva tööstuse jaoks maavarasid siiski napib. Valitsevad usundid Pole religiooselt ühtne. Peamiselt usundid on hinduism, budism ja islam. Rahvastik ja asustus Lõuna-Aasias elab ligi 20% maailma rahvastikust. Iive on väga kõrge ja rahvaarv on pideval tõusuteel
juurdekasvuga (1-2m3/ha); vähe puuliike, kuid peaaegu kõiki neid kasutatakse tarbepuiduna Parasvöötme lehtmetsad soe mereline parasvööde (Kesk-Euroopa)); aastane juurdekasv 5-10m3/ha; okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad; ülekaalus kõva lehtpuud (kasutatakse mööblitööstuses) ja väheväärtuslikud liigid Kuiva lähistroopika metsad Vahemeremaad, USA, Austraalia; küllaltki madala tootlikusega; vähe säilinud Niiske lähistroopika metsad ehk mussoonmetsad; Aasia idaosa, Põhja-Ameerika kaguosa ja Austraalia; aastane juurdekasv 15-20 m3/ha; tarbe okaspuud, kõva lehtpuud, väärispuit; maailma ühed väärtuslikumad metsad, suur liigiline koosseis Ekvatoriaalsed vihmametsad Lõuna-Ameerika, Aafrika keskel, aastane juurdekasv kõige suurem (50 m3/ha), liigiline koosseis suur (erinevad liigid), ülekaalus väheväärtuslikud, aga leidub ka mõningad väärispuud. 64
annaabi.ee 
