Õppejõud: Maia Muldma Tallinn 2016 Sisukord Sisukord....................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................ 3 Koolieelse lasteasuruse riiklik õppekavas on nimetatud muusikaõpetuse õppe-ja kasvatustegevuste eesmärgina rõõmu tundmine laulmisest ja musitseerimisest, ennast loovalt väljendamine laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu (KLRÕ, § 22, 2008).....................................3 Muusikaõpetuse osatähtsus väikelapse arengul..........................................4 Kokkuvõte.................................................................................................... 6 Kasutatus kirjandus..................................................................................... 7
2)läbikomponeeritud laulud klaverisaade on võrdne orkestri partiiga klaverisaade annab laulule emotsionaalse tausta, muudab laulu mitmekülgsemaks nt "Margrete voki ääres" "Muusikale" "Forell" Kirjutas ka soololaulutsükleid "Ilus möldrineiu" koosneb 20 laulust, lihtsad palmilaulud samas mõni ka läbikomponeeritud "Talvine teekond" koosneb 24 laulust, seal Schuberti eluraskused, 3-osalised "Luigelaul" koosneb 14 laulust INSTRUMENTAALMUUSIKA -on välja kasvanud kodusest musitseerimisest, sümfooniate meloodiad on laulvad, kontrastid puuduvad SCHUBERTI TÄHTSUS · soololaulu ja laulutsükli kui zanri väljakujunemine · toetus oma loomingus rahvamuusikale, esimene seda tegev romantik · sümfoonia peateema esmakordselt 3/4taktimõõdus · esimene helilooja romantismiajastul(Lääne-Euroopast pärit) · kirjutas kohutavalt palju teoseid
,,Arukas muusikaõpetaja leiab pakutava muusikalise materjali käsitlusele ja emotsionaalsele musitseerimisele kindlasti sobiva tasakaalu." Muusikal kui esteetilise kasvatuse vahendil on suur tähtsus noorte moraalsel ning vaimsel kasvatamisel. Sellest tulenevalt peab kooli muusikaline kasvatus taotlema seda, et lastel tekiks huvi ja armastus muusika vastu, et areneksid nende loomupärased muusikalised eeldused ja et musitseerimise teel rikastuks nende tundeelu. Osavõtt kollektiivsest musitseerimisest (koor, ansambel, orkester), ühine muusika kuulamine, kuuldud teoste arutelu ja muu seesugune aitab tublisti kaasa õpilase vaimse palge kujundamisele. Tähtsaimat osa muusikalises kasvatuses etendab kahtkemata õpetaja isik. Et õpetaja saaks palju korda saata, peab see olema hea laululise, muusikalise ja muusikapedagoogilise ettevalmistusega ning seejuures ka muude soodsate inimlike ja pedagoogiliste omadustega isiksus.
1. Muusika väljendusvahendid: meloodia, rütm, tempo, dünaamika, faktuur, vorm. Helilooja individuaalne helikeel sünnib eri väljendusvahendite koostoimes. 2. Muinasajal esitati laule koos liikumisega, rütmi rõhutati käteplaksude või algeliste löökpillidega. Muusika ei olnud omaette kunstiliik, vaid oli seotud usundite, kommetega, tantsude ja mänguga. Sageli omistati muusikale maagiline mõju. 3. Meieni säilinud andmed musitseerimisest pärinevad Assüüriast, Babülooniast, Egiptusest, Palestiinast, Vana-Kreekast. Allikateks on vanad säilinud noodinäited, vaasimaalid, koopajoonised, väljakaevamistelt leitud pillid. 4. Stiil on kunstiteoses kasutatud võtete süsteem, mis allub ühiskondlikus elus toimuvatele nihetele, muutustele, arenemisele. Stiiliperioodid: 1) keskaeg 5-13 saj. 2) renessanss 14-16 saj. 3) barokk 17-18 saj. I pool 4) klassitsism 18 saj. II pool 19 saj. I veerand 5) romantism 19.
Läbikomponeeritud laulud klaverisaade on võrdne orkestripartiiga, klaverisaade annab laulule emotsionaalse tausta, muudab laulu mitmepalgelisemaks nt. "Margarete voki ääres", "Muusikale", "Forell" Soololaulutsüklid "Ilus möldrineiu" koosneb 20st lihtsast salmilaulust, "Talvine teekond" 24 laulust, enamasti kolmeosalised, "Luigelaul" 14 laulust Instrumentaalmuusika On välja kasvanud kodusest musitseerimisest, sümfooniate meloodiad on laulvad, kontrastid puuduvad !! Schuberti tähtsus Soololaulu ja laulutsükli kui zanri väljaarendaja Toetus oma loomingus rahvamuusikale Sümfoonia peateema esmakorselt 3osalises taktimõõdus Esimene romantismiajastu helilooja Kirjutas meeletult palju muusikat, u. 1500 teost. Robert Schumann
Olenevalt asjaoludest või teraapia kesta mõnest kuust kuni mitmete aastateni.[4] Muusikateraapias on muusikal keskne roll. Et panna teraapia toimima, peab klient olema ka ise aktiivne. Lihtsalt unelemisest ja ootamisest ei piisa. Tihti annab terapeut kliendile mõne eesmärgi, milleni jõuda või ülesande, mida kuulamise ajal täita. Ka need eesmärgid ja ülesanded sõltuvad kliendi probleemidest. Teraapia ei koosne vaid muusika kuulamisest vaid ka improvisatsioonilisest musitseerimisest. Laialdaselt leiavad kasutust mitmed lihtsad rütmipillid, kuid vahetevahel mängitakse ka klaverit, kitarri ja teisi muusikainstrumente. Samuti on instrumendiks kliendi hääl. Siinkohal tuleb rõhutada, et klient ei pea omama mingeid eelnevaid muusikalisi oskusi. Samuti ei ole vajalik viisipidamise oskus. Eesmärgiks on oma häälega "sinasõbraks" saamine ning tihti võib just see asjaolu olla võtmeks iseendani jõudmisel. 1
objektiivne, antiromantiline, intellektuaalne. erinevus klassitsismist: ei kuulu funktsionaalse harmoonia ajastusse, arvestab hilisemaid muusika arenguetappe, kasutab 20.saj. helikeelt. pearõhk teose struktuuril, vormil. selguse taotlemine nii vormis kui tämbrites tasakaalu loomine eri stiilide vahel rütmi osatähtsuse suurenemine, motoorsus, ostinaatsus, polürütmika tonaalne muusika eelistati väiksemaid koosseise üldmeeleolu optimistlik, asjalik, väljendatakse rõõmu musitseerimisest valdavalt instrumentaalne mõtlemine. Carl Orff (1895-1982) Oli ülekaalukalt lavahelilooja, puhast instrumentaalmuusikat vähe Sünteesis oma loomingus muusikat, liikumist ja kõne kui ürgseid inimlikke väljendusvahendeid. Esiplaanil retsiteeritud või lauldud sõna ja maagiline kordus. Eeskujuks oli antiik- ja mitmed varajased muusikavormid. On kirjutanud ka ise tekste, kasutanud vana-baieri dialekti, hilis-ladina, vana-saksa ja vana-prantsuse keelt.
objektiivne, antiromantiline, intellektuaalne. erinevus klassitsismist: ei kuulu funktsionaalse harmoonia ajastusse, arvestab hilisemaid muusika arenguetappe, kasutab 20.saj. helikeelt. pearõhk teose struktuuril, vormil. selguse taotlemine nii vormis kui tämbrites tasakaalu loomine eri stiilide vahel rütmi osatähtsuse suurenemine, motoorsus, ostinaatsus, polürütmika tonaalne muusika eelistati väiksemaid koosseise üldmeeleolu optimistlik, asjalik, väljendatakse rõõmu musitseerimisest valdavalt instrumentaalne mõtlemine. Carl Orff (1895-1982) Oli ülekaalukalt lavahelilooja, puhast instrumentaalmuusikat vähe Sünteesis oma loomingus muusikat, liikumist ja kõne kui ürgseid inimlikke väljendusvahendeid. Esiplaanil retsiteeritud või lauldud sõna ja maagiline kordus. Eeskujuks oli antiik- ja mitmed varajased muusikavormid. On kirjutanud ka ise tekste, kasutanud vana-baieri dialekti, hilis-ladina, vana-saksa ja vana-prantsuse keelt.
Saksamaal. 1864.a. noor Bayeri kuningas Ludwig II, kes oli suur Wagneri austaja, kutsus Wagneri oma pealinna teostama oma muusikalisi reforme ja võimaldas talle lahedamaid elutingimusi. 1867.a. valmis ooper "Nürnbergi meisterlauljad", mis omab erilist kohta ta loomingus, olles Wagneri ainuke komöödia ajaloolis-olustikulisel süzeel. Siin lõi Wagner elava kultuuripildi Saksamaa minevikust, linna käsitööliste musitseerimisest ja selle omapärast. Ülekaalus on realism, lihtne, terve elu ja mis peaasi - maapealne elu (pole ühtegi mütoloogilist ega ebamaist tegelast). Tuginemine rahvaolustikule ja rahvakunstile võimaldas tal luua teose, mis tunduvalt erineb Wagneri draamadest mütoloogilisel, ebamaisel ainestikul. Lõputu meloodia asemel kohtame siin ka lõpetatud numbreid ja suuri rahvaolustikulisi stseene.
muusika arenguetappe, kasutab 20.saj. helikeelt. · pearõhk teose struktuuril, vormil. · selguse taotlemine nii vormis kui tämbrites · tasakaalu loomine eri stiilide vahel · graafiline, lineaarne polüfooniline faktuur · polütemaatika · rütmi osatähtsuse suurenemine, motoorsus, ostinaatsus, polürütmika · tonaalne muusika · eelistati väiksemaid koosseise · üldmeeleolu optimistlik, asjalik, väljendatakse rõõmu musitseerimisest · valdavalt instrumentaalne mõtlemine. Neoklassitsism algas tagasivaatega 18. sajandile (süit, kontsert, sinfonia, sonaat): Stravinski ballett Pulcinella 1920 Prokofjev I sümfoonia ( "Klassikaline") 1917. Tagasivaade antiiki (uue lihtsuse otsimine): Ravel ball. Daphnis ja Chloe 1912, Satie Socrate 1919, Orff Lavalised kantaadid Carmina burana, Catulli carmina ja Afrodite triumf. Peatselt oli kasutusel muusikalise materjalina peaaegu kogu eelnev m. ajalugu oma
7) suunatakse last tehtut analüüsima jne. (4) Õppe – ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps – läbi antud metoodilise materjali: 3) Kasutan kunstitööde loomisel erinevaid vahendeid 5)keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö 6) loob esemeid erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades ning räägib nende otstarbest • §22 seotus valdkond Muusikaga (1) Eesmärgiga – tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest; suudab ennast loovalt väljendada laulmise ja pillimängu kaudu (2) Sisuga – laulmine, muusika kuulamine, pillimäng (kas mulle tundus, või ikka olid rütmipillid kaasatud?) (3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel - 4) Kasutatakse muusikat lõimiva tegevusena (4) Õppe – ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps – läbi antud metoodilise materjali: 2) Laulab eakohaseid rahva- ja lastelaule
annaabi.ee 
