suulisest luuletraditsioonist; c) pidulikud laulud, mida esitatakse paastukuu ehk ramadaani ajal. Araabia muusikale on iseloomulik tonaalne süsteem, kus oktaav võib jaguneda mitte ainult 12, vaid ka 17 ja 24 heliks, mis tähendab, et eristatakse ka kolmandik- ja veerandtoone. Traditsioonilise muusika aluseks on erilised meloodiamudelid makaamid. Igale makaamile on omistatud kindel varjund, mis väljendab näiteks uhkust, võimu, elujõudu, ilu, naiselikkust, mehelikkust. Musitseerides toetub esitaja makaamile ja improviseerib nii uue heliteose. Enam levinud on vokaalmuusika, rikkalike kaunistustega meloodiad on ühehäälsed, hääle tekitamine on iseloomulikult pingeline. Laule saadavad väikesed instrumentaalkoosseisud, kus on oluline koht löökpillidel. Populaarsed on mitmesugused trummid, tamburiin jm. · Ud - algselt nelja keelega lautotaoline näppekeelpill, mille igal keelel oli sümboolne tähendus; kõrgemalt madalama poole
ARAABIA MUUSIKALE ISELOOMULIKUD TUNNUSED ARAABIA USUND Araabia kunstmuusika sündis 6-7 sajandil. Selle aluseks on erilised meloodiamudelid- makaamid, millele Euroopa muusikas vastet ei ole. Igale makaamile on omistatud kindel varjund, mis vahendab kuulajale uhkust, võimu, elujõudu, ilu, naiselikkust või mehelikust ja muud sarnast. Et muusikat peetakse kõiksuse osaks, arvatakse makaamidel olevat üliinimlik mõju. Musitseerides toetub üksikesineja makaamile ning loob improviseerides heliteose. Koosmängu aluseks on makaamile loodud meloodia, mida sobivalt varieeritakse. Rütmikava kujundab löökpillimängija ning iga meloodiapill sobitab sellesse oma osa. Muusikavormidest on araabiamaades levinud ühehäälne soololaul, mida saadetakse kas ühe pilli või väikese ansambliga. Juba ammustest aegadest saadik on seal luulet ette kantud lauludes. Laulukunstile
1. Selle perekonna tüdrukud olid Mozartile ahvatluseks 2. Mozarti kuulsamaid oopereid 3. Nii kutsuti Mozarti õde 4. Mozarti tõenäoliselt kuulsaim ooper 5. Vähetuntud Viini klassik 6. Mitmete Mozarti teoste libretode autor 7. Viini klassik, Mozarti õpetaja 8. Ooper võrgutajast Don Juanist ja ,,kivist külalisest" 9. Mingil eluperioodil teatud linnas tegutsenud muusikute koondnimetus 10. Mozarti õe nimi 11. Rooma paavsti poolt Mozartile omistatud tiitel 12. Linn, kus musitseerides veetis Mozart kuid 13. Mozarti esimene õpetaja, innustaja ja isa 14. Koomiline ooper (itaalia keelne nimetus) 15. Linn, kus suri Mozarti ema ja linn, mis tellis Mozartilt esimese sümfoonia suurele orkestrile 16. Linn, mis mängis Mozarti elus väga olulist rolli. (nt. kuulis ta seal esimest korda klarnetit, kohtas perekond Weberit jne.) 17. Viini klassik 18. Mozarti sünnilinn 19. Mozarti õpilane, kes lõpetas tema viimase teose 20. W. A. Mozarti lõpetamata jäänud teos
teise lapsena. 1876- 1885 kascas üles ja õppis Hämeenlinna lütseumis, kus ta mängis ka kooliorkestris. Õpingud algasid rootsikeelses eelkoolis. 8-aastasena pandi Sibelius soome õppekeelega ettevalmistuskooli. Algul meeldis koolis näitlemine, veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mängisid savikukkesid ja suupille, löökpillideks oli mõnel poisil kellad ja kuljused. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja mingi muusika nii musitseerides ka tekkis. 1880 kevadel, kui Jean oli 14aastane, hakkas õppima ta viiulimängu. Kõik muud tegevused ka kooliskäimine kaotasid oma võlu ning aasta pärast unustas ta õpingud ära ja jäi 5. klassi kordama. 1885 sooritas küpsuseksamid ning ta pani end kirja üliõpilasena Helsingi ülikooli õigusteaduskonda. Sinna õppima minnes oli ta seal avastanud juba muusikakooli. Õpinguid jätkas hiljem Berliinis ja Viinis.
*Tema õpingud algasid Eva Savoniuse rootsi õppekeelega eelkoolis, kus tüdrukuid oli rohkem kui poisse. *Kaheksaaastasena pandi Jean soome õppekeelega ettevalmistuskooli. *Esimestel kooliaastatel oli poisi lemmikharrastuseks näitlemine. Veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mänguriistadeks olid savikuked ja suupillid. Löökpillidki ei puudunud; mõnel poisil oli kelli ja kuljuseid. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja tuli välja, et mingi muusika igal juhul nii musitseerides ka tekkis. Elulugu Looduses viibis palju Õieti alles seal sai tema fantaasia tuule tiibade alla. See tohutu tundehellus, mis Jeani loodusarmastuse põhjaks oli ja mis tema fantaasiat elustas, avaldas juba aegsasti ka oma tülikat külge. *Tema vilgas loomus ja elav fantaasia olid kogu aeg vastuolus kooli asjaliku vaimuga. *Andekas ja lahtise mõistusega *Kõrgemates klassides avaldasid talle klassikalised keeled uue ilumaailma. Elulugu 1880. a
On Shepp ise pidevalt toonitanud, et tema teeb muusikat inimestele. Tema lugudes võib kuulda rocki ja svingi, kauneid ballaade ja täpselt komponeeritud lõike vaheldumisi pikkade improvisatsioonidega. Archie Shepp on kui jazzi elav ajalugu, sest peaaegu viis aastakümmet väldanud karjääri jooksul on ta musitseerides kokku puutunud väga paljude selle muusika suunanäitajatega. Ajalootunnetust saab osa ka tema kontserdil viibija, kuid seal lisandub muusikasse ka tänapäevatunnetus ning mõnikord võib terava ühiskondliku närviga mees hakkama saada ka mõne sõna osava avaldusega. Arcihe Shepp on esinenud ka Eestis. Alles eeline aasta Jäzzkaarel oli Shepp üks pea esinejateks. Ta andis üle ka kaks auhinda milleks oli ,,Elioni Jazziauhind'' ja ,,Noore Jazzitalendi''
Tuli - elektri kamin ja elektriküünlad, (tuleohutust arvestades), soolalambid. Vesi- väike sisekjunduses kasutatav kosk, milles voolav vesi, sinised pehmed toonid jne. Kooli inventaris on oluline roll ka musikariistadel, sh erinevad põnevad rütmipillid erinevatest kultuuridest,(timpanid, maracad,tubod, bongod, pillid , mis võimaldavad loodusnähtuste imiteerimist (vihmavars,käristi) jne) koolipäeva alustatakse ja lõpetatakse üheskoos musitseerides. Materjalid, mida kasutatakse mängimiseks,õppimiseks, kui ka ruumi kujundamiseks ja loomiseks, on looduslikud ja inimsõbralikud .Tähtis on ka see, et asjadega poleks liialdatud vähem asju, rohkem fantaasiat. Lapsel tekib soov, vajadus ja võimalus ise areneda. Koolil on oma aed, igal klassil oma peenar, kuhu saab omal valikul istutada maitsetaimi, aedvilju või lilli. samuti on olemas rahuruum, mis on klaasseinaga vaatega merele, rahrumis on lamavas
muusikaline tulemus. On tähtis, et inimene saab end muusikainstrumendi abil avada, ennast seeläbi paremini tunnetada, vajadusel endast välja elada tunne või emotsioon, mida mõnel teisel viisil on raske või isegi võimatu teha. Musitseerimine vähendab automaatseid kaitsereaktsioone, 8 nii suheldakse pilli mängides iseendaga sageli seda teadvustamata. Musitseerides on hea õppida kontakti võtma oma sisemaailmaga, õppida tundma seda, mis peitub sees. Peamise musitseerimistehnikana on muusikateraapias kasutusel improvisatsioon, samuti kasutatakse mitmesuguseid teraapiliselt eesmärgistatud struktureeritud muusikalisi tegevusi, varemloodud muusikapalade interpreteerimist, kaasamängu mõnele muusikapalale vms.
armuavaldust.Klassikaaslastest oli Jeanile kõige lähedasem Walter von Konow, Lahiste mõisaomaniku poeg Sääksmäelt. Neist said eluaegsed sõbrad.Esimestel kooliaastatel oli poisi lemmikharrastuseks näitlemine. Veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mänguriistadeks olid savikuked ja suupillid. Löökpillidki ei puudunud; mõnel poisil oli kelli ja kuljuseid. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja tuli välja, et mingi muusika igal juhul nii musitseerides ka tekkis.Looduses viibis poiss meelsamini kui kusagil mujal. Õieti alles seal sai tema fantaasia tuule tiibade alla. See tohutu tundehellus, mis Jeani loodusarmastuse põhjaks oli ja mis tema fantaasiat elustas, avaldas juba aegsasti ka oma tülikat külge. Kui ta veidi vanemaks sai, taipas ta, et tema elu ei sarnane kaaslaste omaga. Nad käisid hästi riides ja said vanematelt kalleid kingitusi. Kuid Jeanil tuli õppida paljustki loobuma. Juba varakult
maailma[1]. Mõnikord muusikat kuulates kaitsetaksegi ennast ohu, hirmu, üksinduse või muu ebameeldiva eest. Inimesed, eriti noored, kelle elus muusika on tähtsal kohal, kutsuvad selle sageli alateadlikult appi olukordades, kus nad ei suuda valitseda olukorda. Muusika teeb sel juhul selle inimese eest justkui psüühilist tööd, jagab tema tundeid ja nõnda leevendab pingeolukorda.[1] 4 Kooris või orkestris musitseerides saab inimene tunda end olulise ja kuhugi kuuluvana, ta kogeb proovides ja esinemistel õnnestumisi ja suurt emotsionaalset laengut, see on eriti vajalik noortele kes ei ole veel ennast leidud. Samuti näitavad uurimistulemused, et kollektiivne musitseerimine, sealhulgas kooris laulmine, aitab parandada immuunsust ning vähendada viirushaigustesse nakatumist.[1] 3.2 Muusika mõju Muusika toimet on teaduslikult uuritud juba 19. sajandi lõpust alates
annaabi.ee 
