Loodusmälestisena on ära märgitud ka Saaremaa põhjarannikul asuv Panga ehk Mustjala pank. Panga pank on looduskaitse all, sealhulgas panga põhja- ja läänepoolne osa 1 km ulatuses on kaitse all juba 1959.aastast. Mustjala panga pikkus on umbes 2,5 km ning suurim kõrgus 21,3 m, millele lisandub veel ca 10 m veealust panka. Püstloodne murrutusjärsak ulatub peaaegu veepiirini, paarsada meetrit eemal meres asub veealune järsak, mille kohal tormiste ilmadega vahutavad murdlained. Pangal on veepiirist kõrgemal kaks astangut, kolmas jääb vee alla. Veealuse astangu olemasolu tõendab seda, et merepind on rannikul olnud ajuti madalamal kui see on praegu. Sellel Saaremaa kõrgeimal pangal, mis asub Panga neeme põhja -, loode - ja lääneküljel, paljanduvad siluri ladestu settekivimid. Saaremaa pangad koosnevad ainult paest ja erinevad seega oma profiililt oluliselt Põhja - Eesti pankrannikust
Biosfäär- on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. MAA ENERGIASÜSTEEM Elastsuse potensiaalne energia ehk elastsusenergia- on molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö- s.t keha kokkusurumise või venitamise- mõjul kehasse salvestunud energia. Kineetilist ehk liikumisenergiat- omavad kõik liikuvad kehad. Nt: veereval kivirahnul, voolaval veel või randa tormavad murdlained. Sise- ehk soojusenergia- on keha iga molekuli kineetilise ja potensiaalse energia summa. Laineenergia- on laineliikumisega seotud energia, mis näiteks veekogude lainetuse puhul on saadud gravitatsioonienergiast või tuule kineetilisest energiast. Kiirgus- on energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetilainete vahendusel. Nt: toimub Maa energiabilansis energia ülekanne peamiselt kiirgusena.
Suurema lainepikkuse puhul määrab lainete omadused inerts, raskusjõud ning sellest tingitud rõhu- ja liikumisemuutused. Lühikesed ja pikad pinnalained Pinnalaineid saab jagada lühikesteks ja pikkadeks. Lühikeste pinnalainete lainepikkus on vee sügavusest palju väiksem, pikkadest lainetest saab aga rääkida, kui lainepikkus on vee sügavusest vähemalt 20 korda pikem ja sel juhul ulatub lainete mõju veekogu põhjani. Madalas, rannikulähedases vees tekivad sageli murdlained. Vette visatud kivid ja voolutakistused tekitavad tüüpilisi pinnalaineid. Sõitvaid laevu saadavad vöörilained. Pinnalained on ka ummiklained. Ringlaine Ringlaine korral on lainefrondiks ringjoon. Ringlained on ristlained. Ringlained tekivad punktikujulisest allikast ja levivad igas suunas ühesuguse kiirusega. Ringlaine tekib siis kui visata kivi vette või kui part ujub vees. Ruumilaine Ruumilained esinevad Maa sisemuses. Ruumilained jaotatakse omakorda kaheks liigiks -
• veetaseme muutustest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus- mõõn). Rannikul toimuvaid protsesse mõjutavad: • lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jmt), • hoovused, • merejää, • taimed, • inimtegevus. Lained mõjutavad rannikuid Lained tekivad: • tuule, • maavärina või vulkaanipurske, • tõusu-mõõna, • laevade liikumise tagajärjel • Murdlained tekivad kohas, kus sügavus järsult muutub. Lainete tegevus järsk- ja laugrannikul Veekogu muutub kiiresti sügavaks, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. (järskrannik) Veekogu muutub aeglaselt sügavaks, lained kaotavad suure osa energiast rannajoonele lähenedes. (laugrannik) Ülekaalus on lainete kulutav tegevus. (järsk) Lained purustavad rannakaljut, kannavad setteid ära. (järsk) Ülekaalus on lainete kuhjav tegevus. (laug)
· Lainekõrgus laine põhja ja laine harja vaheline kõrgus (H); · Laine periood aeg, mis kulub kogu laine läbimiseks (T, tavaliselt 6-16s); · Lainelaius ½ lainepikkusest, sügavus milleni ulatub lainetuse mõju. Murdlainetus. Sügavas vees liiguvad lained ühtlase kiirusega, lainetuse mõju ei ulatu põhjani. Kui sügavus on < ½ lainepikkusest, kiirus väheneb, lainekõrgus suureneb. Lainehari hakkab murduma kui H/L on > 1/7. Murdlained annavad ära selle energia, mida nad edasi kandsid. Tsunaamid. Põhjuseks on maakoore nihked või maavärinad, ka veealused vulkaanipursked. Lainetuse seisukohalt on tsunami vaid üks pinnalainete liik. Pinnalained on ca 200km pikad ja ainult 1m kõrged. Ookeanil ei ole ohtlikud, tihti märkamatud. Ohus on madalad rannikualad. Vallandub tohutu energia, kui see pikk laine maale murrab. Raske ette hoiatada. Kiirus võib olla 800 km/h, liikumissuund on ettearvamatu
9. jaanuari jooksul jätkas tsüklon teed üle Soome Laadoga järve poole. Ka Eesti mandriosas paisus tuul tormiks, ulatudes puhanguti kuni 29 m/s. Ulatuslike tormimurde tuli ette Lõuna-Eestis. Tuhandete elektrikatkestuste, ulatuslike metsamurdude ning üleujutuste tekitatud majanduslik kahju ulatus 700 miljoni kroonini. 1.2. Veetaseme mõju tormile Kui lüüa kokku veetõusu põhjustavad erinevad komponendid (tuul- 100-120 sentimeetrit, õhurõhk - 40 sentimeetrit, murdlained - 30-60 sentimeetrit), suutnuks Gudrun veetaset Pärnu ümbruses tõsta 1,7-2,2 meetrit. Tegelikult mõõdeti aga 2,74 meetrit. Puuduval komponendil, mis põhjustas lõviosa pahandustest ning katastroofihõngulise olukorra kogu Lääne-Eestis, on banaalne selgitus. Gudrun saabus nimelt hetkel, mil Läänemere veetase oli tänu eelmistele tormidele väga kõrge - Pärnu kandis ligikaudu 70-80 sentimeetrit üle pikaajalise keskmise.
abc.net.au/southqld/emergencies/ Lisainfot saab ka Austraalia meteoroloogiabüroost. Austraalias viibides on võimalik end registreerida, saamaks kohalikelt võimudelt lühisõnumi kaudu infot: http://ewn.com.au/. Novembrist veebruarini võib esineda võsatulekahjusid. Austraalia meteoroloogiateenistuse info: http://www.bom.gov.au/. Ujumiskoha valikul tuleb alati järgida vetelpääste poolt antud juhiseid ning vette minna vaid lippudega märgistatud alal. Tugev voolus ja murdlained võivad ohtlikuks osutuda ka kogenud ujujale. Tutvuge Austraalia vetelpääste nõuannetega. Austraalia floora ja fauna on väga rikkalik. Mitmed liigid võivad olla inimesele ohtlikud: krokodillid, meduusid, haid, mürgised putukad, maod. Enam infot: Austraalia vetes elavatest ohtlikest liikidest maismaa ohtlikest liikidest mürgistest taimedest Valuuta Austraalias kehtivad kõik levinumad krediitkaardid. 1 = 1,3528 Austraalia dollarit (AUD) . Lennupiletid: · Sydney al. 1240 Majutus:
punktist veepinnal. Lainetus paneb laeva kõikuma, vähendab tema kiirust, eksitab valitud kursilt ning võib tekitada laevale ja laadungile tõsiseid kahjustusi. Näiteks laine kõrgusel 6 8 meetrit väheneb laeva kiirus sõltuvalt sisenemisnurgast kuni 43 64% Tuule toimel tekkinud laine pealispind on säbruline. Täiesti siledad ja laugjad on ainult surnud lained. Need on lained, mis voogavad veel mõnda aega pärast tuule lakkamist kuni veepinna täieliku rahunemiseni. Murdlained esinevad nii ulgumerel kui ka rannikul. Ulgumerel tekivad murdlained ainult väga tugeva ja kaua kestva tuulega. Tuule tugevnedes õhu- ja veeosakeste liikumiskiirused ühtlustuvad, laineharjad muutuvad üha teravamaks ja hakkavad "tuiskama". Tuiskavas laineharjas kandub vesi kaugele üle harja ettepoole, kus siis vahutava joana järsult alla murdub. Murdlaine harjast võib alla langeda kuni kümneid tonne vett. Madalamas meres tekib murdlaine ka nõrgema tuulega. Laine kõrguse
Porsumise optimaalseteks tingimusteks on maksimaalselt kõrge temperatuur ja võimalikult suur sademete hulk. Porsumine on kõige intensiivsem ekvatoriaalses kliimavöötmes. (vesi, hapnik, õhu co2) 9.Mere geoloogiline tegevus. Aktiivsed geoloogilised protsessid toimuvad mererannal. Oluline osa lainetusel, samuti ka hoovustel, merejääl, vanal reljeefil jm. Eraldatakse: rand, rannavöönd, rannik. Mereranda purustavad murdlained, peale selle kantakse merre jõgede poolt suur hulk murendmaterjali. Seega ladestuvad mandrilavale ja mandrinõlvale setted, mille paksus ja koostis muutub avamere suunas. Settimine toimub rannikuvööndis kiiremini ja intensiivsemalt, settekihi paksus väheneb mere suunas.Erineb ka setete koostis, rannale lähemal on jämeterised setted, mere suunas muutuvad nad järk-järgult peenemaks. Need setted on maismaa purunemise produktid ja neid nim. terrigeenseteks seteteks
oksüdeerumise, hüdratatsiooni, lahustumise või ioonvahetuse tagajärjel. Kui materjali ära ei kantaks, haaraks rabenemine vaid mõne meetri maapinnast. Porsumine ulatub kuni põhjavee tasemeni. 8. Mere geoloogiline tegevus. Aktiivsed geoloogilised protsessid toimuvad mererannal. Oluline osa lainetusel, samuti ka hoovustel, merejääl, vanal reljeefil jm. Eraldatakse: rand, rannavöönd, rannik. Mereranda purustavad murdlained, peale selle kantakse merre jõgede poolt suur hulk murendmaterjali. Seega ladestuvad mandrilavale ja mandrinõlvale setted, mille paksus ja koostis muutub avamere suunas. Settimine toimub rannikuvööndis kiiremini ja intensiivsemalt, settekihi paksus väheneb mere suunas.Erineb ka setete koostis, rannale lähemal on jämeterised setted, mere suunas muutuvad nad järk-järgult peenemaks. Need setted on maismaa purunemise produktid ja neid nim. terrigeenseteks seteteks
Esineb ka soolsuse vertikaalne jaotus. Pinnavee soolsus vastab üsna hästi veetemperatuurile piirkonnas. Temperatuur ja hoovused. Hapniku siasldus. ~1km sügavusel hapniku miinimum(org aine lagunemise piirkond), ookeanipõhi ikka hapnikurikas. Vee liikumine: Lainetus. Lainebaas ulatub vee all poole lainepikkuse(L) sügavuseni. Laine kõrgus sügavas vees C=L/T (T-periood). Madalas vees C=(gD) 1/2 (D-sügavus, g=9,8) Lainete tüübid. Kaootilised avamerelained ja avamerelained Murdlained kalda lähedal pidurdub laine põhi ja hari liigub inertsiga üle raskuskeskme. Tänu pidurdusefektile painduvad ka ranniku suhtes nurga all saabuvad lained enne kallast rannaga paralleelseks. Lained ei kanna liiva merre, vaid liigutavad seda edasi tagasi, või nurga all olevate lainete puhul liigutavad seda mööda kallast edasi. Paralleelse lainetuse korral esinevad rannikul tagasivooluhoovuse piirkonnad, kus vesi kantakse kiiresti mere poole. Looded
horisontaalset löögijõudu, laeva ei tõsta Laine pikkusel >0,8L avaldub suurim tõstejõud kursinurgal qL=00, <0,8L avaldub suurim tõstejõud kursinurgal qL=900. Suurim horisontaalne tõukejõud avaldub laevale laine kursinurgal qL=900. Tulenevalt laeva ümbritsevatest sügavustest võivad laeva mõjutavad lained olla seisvad, purunevad või murdlained. Seisev laine avaldub juhul, kui poole laine pikkuse kaugusel laevast on sügavus suurem poolteisest laine kõrgusest (H>1,5hL) ja laeva keskmine süvis TK>1,25hL. Tema tõstev surve väljendub valemiga: RSL = 100 KL K5 q hL [kN] (17.6) kus KL tegur, mis laine jooksu kursinurga korral 170 (10 ) on 3 m/sek2, 0 0
annaabi.ee 
