suhteline) Mõõtkava – reaalse joone pikkuse ja kaardil oleva joone pikkuse suhe Maastiku reljeef: Pinnavormid (negatiivsed, positiivsed ja neutraalsed) Asimuut – meridiaani põhjasuuna ja antud suuna vaheline nurk; tõeline ja magnetiline Direktsiooninurk – telgmeridiaani ja antud suuna vaheline nurk Rumb – antud suunale kõige lähima meridiaani ja antud suuna vaheline nurk Teodoliitkäik – mõõdistuskäik, mille mõõdistaja rajab ise. Murdjoonte süsteem, kus mõõdetakse murdjoonte pikkused ja nende vahelise horisontaal nurgad. Tahhümeetri tsentreerimine ja horisonteerimine: statiiv loodi, treeger statiivile, tahhumeeter treegerile, tsentreerin treegeri alustõstekruvidega, loodin statiivi kinnitushoobadega silindrilise vesiloodi järgi, loodin treegeri alustõstekruvidega, tsentreerin aluse kinnituskruvidega, kordan viimast loodimist ja tsentreerimist Mõõdistusvõrgu tasandamine – iga mõõtmine sisaldab vigu, ka keskmised väärtused pole
Polügonomeeteria-polügonomeetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi polügonomeetriakäigu abil.Selles polügonomeetriakäigus mõõdetakse joonte pikkused Si ja nendevahelised horisontaalnurgad .Murdjoonte tippusid nimetatakse polügonomeetria punktideks.Üksikkäik peab olema seotud kummaski otsas baasjoonega .Ühe lähtepunktiga seotud üksikkäik ei ole soovitav, sest seal ei tule ilmsiks süstemaatilised vead.Kasutatakse ka koordinaatsidumist e. Pimesidumist.Eristatakse kõveraid ja piklikke käike, kusjuures eelistatakse viimaseid.Omavahel seotud käigud moodustavad polügonomeetriavõrgu.Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid.Üksikut käiku kahe sõlmpunkti
Polügonomeeteria-polügonomeetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi polügonomeetriakäigu abil.Selles polügonomeetriakäigus mõõdetakse joonte pikkused Si ja nendevahelised horisontaalnurgad .Murdjoonte tippusid nimetatakse polügonomeetria punktideks.Üksikkäik peab olema seotud kummaski otsas baasjoonega .Ühe lähtepunktiga seotud üksikkäik ei ole soovitav, sest seal ei tule ilmsiks süstemaatilised vead.Kasutatakse ka koordinaatsidumist e. Pimesidumist.Eristatakse kõveraid ja piklikke käike, kusjuures eelistatakse viimaseid.Omavahel seotud käigud moodustavad polügonomeetriavõrgu.Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid
Kui palju erineb mingis punktis tõeline ja magnetmeridiaan- Tartus 7 kraadi, Eestis üldjuhul 5-8 kraadi. Direktsiooninurk(alfa)- nurk päripäeva telgmeridiaanist või sellega paralleelse joonega kuni meid huvitava jooneni. Telgmediaan ehk x telje suhtes Direktsioonunurga suurim väärtus 359 kraadi 59 minutit 59sekundit RUMB(0-90 kraadi) Jaotame koordinaattelje 4ks Teodoliitkäik, arvutused Mõõdistuskäik, mille maamõõtja rajab ise. On murdjoonte süsteem, kus mõõdetakse murdjoonte pikkused ja arvutatakse joonte vahelised horisontaalnurgad. Kinnine teodoliitkäik - lõppeb samas kindelpunktis kust algas Lahtine teodoliitkäik - lõppeb erinevas kindelpuntkis Rippuv teodoliitkäik - ei lõppe kindelpuntkiga(ei ole täpne) suhteline/suvaline teodoliitkäik Geodeetiline otse- ja vastuülesanne Otseülesanne Teodoliitkäigu arvutus(ehk tundmatule punktile ristkoordin. arvutus)
plaanidel kasutada poolhorisontaale (0,25 ja 0,75 m). 17. Maapinnamudel koostatakse, et oleks lihtsam luua reljeefi kujutavaid horisontaale. 18. Äärekivide puhul mõõdistatakse tasapindade absoluutkõrgused kahel pool äärekivi. Tellija erinõudel mõõdistatakse lisaks äärekivi absoluutkõrgus äärekivi keskelt. 19. Kõlvikud ja muud pinnaerisused, sh ka pindobjektidest ehitised näidatakse plaanil nende väliskontuure kujutavate murdjoonte abil. Kasutatakse erinevaid joonetüüpe 20. Hoone väliskontuur on esimese korruse välisseinte väliskontuur või vundamendisokli väliskontuur juhul, kui see ulatub esimese korruse väliskontuurist väljapoole. Juhul kui hoonel on kas esimesest korrusest kõrgemal väliskontuurist väljaulatuvaid osasid või esimese korruse tasapinnas katusega katmata väljaulatuvaid osasid (nt rõdud), ei arvata neid ehitusaluse pinna sisse. Katusega katmata esimese korruse rõdusid või
erinõudel. 18. Kuidas mõõdistatakse äärekivide kõrgused? (1) Äärekivide puhul mõõdistatakse ja esitatakse plaanil katete vm tasapindade absoluutkõrgused kahel pool äärekivi. (2) Tellija erinõudel mõõdistatakse lisaks äärekivi absoluutkõrgus äärekivi keskelt. 19. Kuidas kujutatakse plaanil kõlvikud? Kõlvikud ja muud pinnaerisused, sh ka pindobjektidest ehitised näidatakse plaanil nende väliskontuure kujutavate murdjoonte abil. Kasutatakse erinevaid joonetüüpe . 20. Mis on hoone väliskontuur? Hoone väliskontuur on esimese korruse välisseinte väliskontuur või vundamendisokli väliskontuur juhul, kui see ulatub esimese korruse väliskontuurist väljapoole. 21. Millisele kihile joonestatakse ehitusalusest pinnast väljaulatuvad detailid? Ehitusalusest pinnast väljaulatuvad detailide (nt trepid, illuminaatorid jne) väliskontuurid joonestatakse samuti murdjoontega kihile «HOONE» ning kinnitatakse
KG I teooria: 1. Polügonomeetria (Kõrgema geodeesia alused) 1. Polügonomeetria võrgud - ptk. 2.1 Polügonameetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi- polügonomeetriakäigu abil. Käigus mõõdetakse joone pikkused ja nende vahelised HOR nurgad. Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid. Lahtine polügoon - koosneb ühest või mitmest käigust,mis on eraladatud üksteisest sõlmpunktidega ja lõppevad kummaski otsas baasjoonega. Kinnine polügoon koosneb mitmest lahtisest käigust mis on eraladdaatud üksteisest sõlmpunktide või lähepunktidega.
kõrgustega.*Kõrguseline geodeetiline võrk nende ülesannete lahendamiseks rajatakse veel gravismeetriliste punktide võrk, kus mõõdetakse raskuskiirenduse väärtused. (veel on ka põhivõrk, tihendusvõrk, mõõdistamisvõrk). Tiheda asustusega aladel ja kinnisel maastikul kasutatakse põhiliselt teodoliitkäike, avatud maastikul on sobiv kasutada kolmnurkade süsteemi, polaarkiirte ja lõigete meetodit. Teodoliitkäik murdjoonte süst, punktid ei ole kindlustatud, mõõdetakse horisontaalnurgad ja lõikude pikkused. a) kinninemurdjoonte süst, mis algab ja lõppeb ühel ja samal punktil b) lahtine algab ühel ning lõppeb teisel punktil c) rippuv algab ühel ning lõppeb kusagil poole peal. Mõõdistamise meetodid:*Trangulatsioon 3nurkade süst, kus mõõdetakse 3nurkade nurgad.*Trilatatsioon 3nurkade süsteem, mõõdetakse 3nurkaga küljepikkused
tihendusvõrgu ja kohaliku geodeetilise võrgu punktid võrdtäpseteks, välja arvatud mõõdistamisvõrgu rajamisel kõrgendatud täpsusnõuetega geodeetilise töö jaoks. Situatsiooni mõõdistamise üldised nõuded Mõõdistada tuleb kõik kõlvikud/pinnaerisused, mille kontuuri pindala plaanil on üle 30m2 Kõlvikud ja muud pinnaerisused, sh ka pindobjektidest ehitised, näidatakse plaanil nende väliskontuure kujutavate murdjoonte abil. Kasutatakse erinevaid joonetüüpe. Juhul kui kahte külgnevat pindobjekti eraldab joonobjekt (nt aed, hekk), eraldatakse need pindobjektid vaid vastava joonobjektiga ning pindobjektide piirajad (nt kõlvikupiir) ei kasutata. Ühe kõlvikukontuuri sees võib olla üks kuni kolm erinvat pinnatüüpi kujutavad leppemärki. Plaanile kantakse maakatastris registreeritud katastriüksuse piirid. Tiheasustusalal
f(x) integraalne f(x) f(x) integraalne alamsumma integraalsumma ülemsumma Sn Sn Sn · Neid summasid saab väljendada, nagu teada geomeetriliselt, kus integraalne alamsumma omab ,,sisemise treppkujundi" pindala ja ülemsumma ,,välimise treppsumma pindala" · Integraalsuma (Sn) on aga arvuliselt võrdne selle kujundi pindalaga, mis on piiratud murdjoonega, mis asub kõvera all ja peal olevate murdjoonte vahel. Kujund on joonisel 2 see viirutatud ala · NB! NÜÜD OLULINE: erinevat integraalsest alamsummast ja integraalsest ülemsummast lõigul [a,b], on integraalsumma muutuv suurust, sest ta ju sõltub sellest, mitmeks osaks on [a,b] jaotatud ja millised i väärtused on võetud (need võisid olla suvalised, alamlõigu otspunktide vahel) f(2) f(1) x0=a1 x1 x2 xn=b
A"' (loeA terts) on kUlgvaade. tuletamisel y3jirgi. yr ja k0lgvaatetuletamisel Sisuliselt koosneb kolmvaadekahest kaks- Praktiliseltseisneb nditeks punkti A(x;y; z) vaatest,moodustatuna e1 Le2 ekraanipaaridest kolmvaate tuletamine jdrgmiselt koostatud jae2L ee.Et esiekraanesinebkummaskikaks- murdjoonte joonestamises fioon.2.2): vaates, siis nimetataksesiin esiekraanipea- pealtvaateA'(x,y)jaoksl6ikudestOA,ja A,A"; ekraaniks, eestvaadet aga peakujutiseks. eestvaateA"(x,z)jaoksldikudestOA*jaA,A"; Eeltoodust tingitultesinebpunktiesikvootehk kulgvaateA"'(y,z) jaoks l6ikudestOA, ja peakvootkolmvaateskaks korda - pealtvaate kaugusenaxteljest ja ktilgvaatekaugusenaz- N" " teljestfioon.2.2): A rA' = A . A "' =A " A .
annaabi.ee 
