HIINA KEEL SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK HIINA KEEL TOONID MURDED TEISED TÄHTSAMAD MURDERÜHMAD JA MURDED KIRI KASUTATUD MATERJAL HIINA RAHVAVABARIIK Pealinn Peking Pindala 9 640 821km² Piirneb 14 riigiga Iseseisvus 1. oktoober 1949 1 350 695 000 (2012) Hiina Rahvavabariigi lipp Hiina rahvavabariik Hiina rahvavabariigi vapp HIINA KEEL Kuulub hiinatiibeti keelkonda Kõneleb u. 1,2 miljardit inimest Peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanis, Singapuris, Malaisias, Indoneesias. Kõnelejate arvu poolest maailma levinuim keel. Ametlikku üldkasutatavat hiina keelt nimetatakse ka mandariini keeleks ja putonghua'ks. Hiina keeles puudub tegusõnade pööramine ja nimisõnade käändamine. Hiina keel on tonaalne. TOONID Hiina keel tunneb nelja tooni. Kõrge toon Kõrge tõusev toon Madal langev toon Kõrge langev too...
Loomulik keel on kellegi emakeel. See on ka variatiivne(murre, släng) Tehiskeel on inimese loodud keel, mis pole kellegi emakeel. Sellel puudub variatiivsus. 6) Tähistava ja tähistatava suhe Tähistava ja tähistatava suhe on mõtteline, pole seotud objektiga. Seos on ka kokkuleppeline. 7) Verbaalne suhtlemine- Verbaalne suhtlemine on sõnaline suhtlus. Mitteverbaalne suhtlemine- Mittesõnaline suhtlus. (Kehakeel, käemärgid, kirjad jne.) 8) Eesti keele murderühmad, murded ja murrakud. Murderühmad: a) Põhja-Eesti murderühm- Murded: saartemurre; läänemurre; keskmurre; idamurre b) Lõuna-Eesti murderühm- Murded: Mulgi murre; Tartu murre; Võru murre c) Ranniku murderühm Murrak põhineb mingil murdel, kuid erineb sellest natukene kihelkonniti. 9) Sotsiaalsemurde mõiste (släng) Släng- Mingi rühma või ühiskonnaklassi keelekasutus. 10) Maailma keelte liigituse alused Maailma keeli liigitatakse
Keelesuhted Handi keele varasem nimetus oli ostjaki keel. Hantide keelt kõneldakse Venemaal Handi-Mansimaal, Jamali Neneetsi autonoomses piirkonnas ning Tomski oblastis. Handi keel kuulub soome-ugri keelte hulka, mis moodustab koos mansi ja ungari keelega ugri keelerühma ja mansi keelega obiugri labarum. Hantide lähim sugulaskeel on mansi keel. Umbes 13 sajandil hakkasid handi ja mansi keeled hargnema. Hantide keeled jagunevad arvukateks murreteks. Lääne- ja idamurded on peamised murderühmad. Esimese murderühma moodustavad Obdorski, Obi- äärne ja Irtõsi-äärne murre, idarühma aga Surguti ja Vahhi- Vasjugani murre. Handi keeles on kokku 13 murret. Kõik need murded erinevad tunduvalt üksteisest foneetiliselt, morfoloogiliselt ja leksikaalselt. Need kolm peamist murrete gruppi ei saa üksteisest aru. Omavaheline arusaamine on raskendatud ja murdevahed on märgatavad. Handi keel on võtnud palju sõnalaenu sürjakomi, tatari, neneetsi ning vene keelest. Kirjakeel
EESTI KEEL Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.Eesti keele ajalooks nimetatakse ka seda uurivat teadusharu.Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Neile hõimumurretele vastavad eesti keele suured murderühmad põhjaeesti ja lõunaeesti; vahel lisatakse eraldi kirderanniku murre või murderühm. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele kujunemise üheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav mõju.Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel
teaduslikus kirjanduses kasutatav katharevusa, mis matkib vanakreeka keelt, ja ilukirjanduseski kasutatav rahvakeel dimotiki. Alates 1974. aastast on ametlikult kasutusel üksnes dimotiki. 3.2 Vana kreeka keel Vanakreeka keel on keel, mida kasutati Kreekas ja kreeka kultuuri mõjualal antiigi perioodil. Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks. Peamised vanakreeka murderühmad olid Joonia-Atika, Arkaadia-Küprose, Loode-Kreeka, Aioolia ja Dooria. 5 4. KOKKUVÕTTE Armeenia keel on väga levinud keel üle maailma ja seda sellepärast, et ta on ka suhteliselt vana keel. Kahjuks kasutatakse praegu uut armeenia kirjakeelt, sest vana tähestik kadus kasutusest. Kuna see keel on nii levinud, siis ei saaks paljud riigid ilma temata hakkama
Meie keel on meie ajalugu Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul, arvatavasti mitme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Algselt eksisteerisidki erinevad murderühmad, milleks olid põhja- ja lõuna- eesti murded. Sageli seostatakse keelt riigi ja rahva ajalooga, aga seda täiesti põhjusega, sest keel on ju rahvuse üks esmaseid tunnuseid. On olemas erinevaid rahvussümboleid, kuid keel on üks kindel joon, mis eristab näiteks eestlast lätlasest või prantslasest. Eesti rahvus ega keel ei ole väga pika ajalooga. Esimesed eestikeelsed sõnad on teatavasti pärit Henriku Liivimaa kroonikast ja need olid:" Laula!Laula!Pappi!"
miljonit inimest. Kreeka on üks enimkülastatav riik maailmas ning seetõttu on tõlkimine nii kreeka keelde kui ka kreeka keelest vägagi aktuaalne. Kreeka keel jaguneb kaheks, vanakreeka ja uuskreeka keeleks. Vanakreeka keel on keel, mida kasutati Kreekas ja kreeka kultuuri mõjualal antiigi perioodil. Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks. Peamised vanakreeka murderühmad olid Joonia-Atika, Arkaadia-Küprose, Loode-Kreeka, Aioolia ja Dooria. Praegusel uuskreeka keelel oli kaks kirjakeeleteisendit: ametlikus asjaajamises ja teaduslikus kirjanduses kasutatav katharevusa, mis matkib vanakreeka keelt, ja ilukirjanduseski kasutatav rahvakeel dimotiki. Alates 1974. aastast on ametlikult kasutusel üksnes dimotiki. KOKKUVÕTE Keel on tänapäeva ühiskonnas väga tähtis ning mille puudumisel oleks inimestel igapäevaelus raske hakkama saada
loob aluse klassikalisele murdeliigendusele; c) K. Pajusalu 1999 5 tasandit: 1) Peamurded on põhja-ja lõunaeesti; 2) Põhjaeesti jaguneb 2 murderühmaks (p-e ja kirderanniku); 3) Murded on: põhjaeesti (saarte/lääne/kesk/ida), lõunaeesti (Mulgi, Tartu, Võru), kirderanniku (ranniku, kirde); 4) Murrakurühmad (jagavad murded osadeks); 5) Murrakud (seostuvad vanade põliskülade rühmadega; d) Pajusalu 2002/2009 - peamurded (põhja - ja lõunaeesti), murderühmad (südaeesti, kirderanniku), murded (eS-saarte, lääne, kesk, ida; eL-Mulgi, Tartu, Võru; eR-ranna, Alutaguse). Murrete hääbumine toimus 20.saj, põhjusteks enamasti lokaalsete kultuuride/identiteetide asendumine rahvus likuga, dialektoloogia oli seotud maaühiskonnaga, kuid kui kultuurid diferentseerusid, tegi seda ka keel, tõusis sotsiaalne mobiilsus ning hakkas levima kirjakeel. SOTSIOLINGVISTIKA
ka ilma suure suvepäikeseta. Ja-sas! kasutatakse üldise tervitusena ja ka hüvastijätu viisakusena Kalimera! Tere hommikust! Tere päevast! Kalispera! Tere õhtust! Kalinihta! Head ööd! Efharisto! Tänan! Parakalo! Palun! Signomi! Vabandage! Vanakreeka keel Vanakreeka keel on keel, mida kasutati Kreekas ja kreeka kultuuri mõjualal antiigi perioodil. Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks. Peamised vanakreeka murderühmad olid Joonia-Atika, Arkaadia-Küprose, Loode-Kreeka, Aioolia ja Dooria. Kreeka tähestik Kreeka tähestiku suur- ja väiketähed on esimeses ja teises reas. Kolmandas reas on toodud uuskreeka nimede kirjutamisel kasutatav 1987. aastal kehtestatud kreeka omaladina tähestik. Rohkete erandite tõttu kreeka nimede kirjutamisel ei saa seda tabelit kasutada kreeka nimede latiniseerimiseks. Kreeka keele panus Kreeka keel on andnud olulise panuse inimkonnale
III saartelääne-pärnu harju-järva põhjavilj. p-tartu kirde pärismulgi helme päristartu kirdetartu võru IV Kihnu Vigala läänekesk Suure-Jaani Kodavere ranna jm jm idakesk jm jm kirde Arnold Kask (1956, 1984) esimene, kes on eraldanud kirderannikumurde! I Põhimurded: põhjaeesti põhjaranniku lõunaeesti Eesti murdejaotus peamurded: põhjaeesti lõunaeesti murderühmad: põhjaeesti kirderannikum. lõunaeesti murded: saarte lääne kesk ida ranniku kirde mulgi tartu võru setu murraku- rühmad: läänesaare hiiu põhjalääne jne. murrakud: Kihelkonna, Pöide, Reigi, Risti, Ridala jne. 3 Eesti murrte häälikulised erijooned:
Igal kaardil on üks keeleline nähtus, mis on territoriaalselt varieeruv Kaarte on kahte tüüpi: · 1.tsitaatkaardid (display maps) esitavad konkreetsed vormid vastavalt esinemisele · 2.sümbolkaardid (interpretative maps) esitavad keelenähtusi üldistatuna sümbolite abil 2.2. Eesti kohamurded: põhiliigendus ja peamurrete kesksed jooned Pajusalu jt 2002/2009 murdeliigendus: · Peamurded: põhjaeesti eP ja lõunaeesti eL · Murderühmad: südaeesti eS ja kirderanniku eR · Murded: · eS: saarte murre S, läänemurre L, keskmurre K, idamurre I, · eL: Mulgi murre M, Tartu murre T, Võru murre V, · eR: rannamurre R, Alutaguse murre A · Murrakurühmad, Murrakud Põhjaeesti ja lõunaeesti peamurrete kesksed erinevused: · põhjaeesti · lõunaeesti · afrikaat puudub: siga, küpsetab · afrikaat esineb: tsiga, küdsä
Pajusalu, Karl 1987. Nivelleeruv murre. Karksi verb. Keel ja Kirjandus 9, 529543. Pajusalu, Karl 1992. Regional and Social Varieties of Estonian. UralAltaische Jahrbücher. Ural-Altaic Yearbook 64. 2334. Pajusalu, Karl 1996. Multiple Linguistic Contacts in South Estonian: Variation of Verb Inflection in Karksi. Publications of the Department of Finnish and General Linguistics of the University of Turku 54. Turku. Pajusalu, Karl 1999. Eesti murded ja murderühmad. Emakeele Seltsi Aastaraamat 43. Tartu: ETA Emakeele Selts. 6498. Pajusalu, Karl, Eva Velsker, Ervin Org 1999. On recent changes in South Estonian: dynamics in the formation of the inessive. International Journal of the Sociology of Language 139. Estonian Sociolinguistics. Issue editor Tiit Hennoste, pp 87104 42 Pajusalu, Karl, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg 2002
annaabi.ee 
