lõikeprotsessi. See on seotud tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui lõiketingimused. Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad. Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste metallide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, vaid tükikestena eralduv murdelaast. 1 Koostas: Reppy 21.11.2012 4. Terikute omadused: a. Kiirlõiketeras on kõrge volframi- ja vanaadiumisisaldusega tööriistateras. Kiirlõiketerasest lõikuri kõvadus pärast termotöötlust on HRC 62...65 ja soojuskindlus (kõvadustaseme säilitamise temperatuur) 600...650 °C
pidevuse) Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel Geomeetrilised karakteristikud: määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, Lõikesügavus habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad. Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste metallide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, vaid tükikestena eralduv murdelaast. 40. Lõiketöötluse täpsus Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks 45. Treitera põhielemendid lõikeprotsessi. See on seotud tekkiva laastu kujuga, Kiirlõiketeras on kõrge volframi- ja mida mõjutab nii töödeldav materjal kui vanaadiumisisaldusega lõiketingimused. Plastsete metallide lõikamisel on tööriistateras
Halb sellepärast sest vähendab töötlemistäpsust. 171. Miks teriku kasvaja on hea? Täites teatud määral teriku rolli vähendab ta teriku kulumist. 172. Millal teriku kasvaja võib tekkida ka teriku tagapinnale? Väga suure plastsusega materjalide lõikamisel võib väljakujunenud teriku kasvaja laieneda ka teriku tagapinnale, kuid reeglina teriku tagapinnal kasvajat ei kujune. 173. Kuidas laaste liigitatakse? Saab liigitada kuju jargi (voolav, segmendiline või murdelaast) 174. Kuidas laaste liigitatakse laastutekketsoonist väljumisel omandatud kuju järgi? - murdelaastuks - liistakuliseks või pidevliistakuliseks; - elemendiliseks või pidevelemendiliseks; - segmendiliseks. 175. Milliste materjalide lõikamisel tekib murdelaast? Murdelaast tekib habraste materjali lõikamisel. 176. Millest sõltub deformatsiooniaste laastu tekkel? Deformatsiooniaste sõltub lõikekiirusest ja esinurgast. 177. Millised on lõikeprotsessi mõjutavad sisemised tegurid?
liikumise kiirus pealiikumise sihis. 2) ettenihkeliikumine- lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suuna, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas. 3. Tekkinud laast on tugevalt plastselt deformeerunud. Plastse metalli laast on phm alati kihilise ehitusega. Voolav laast 4. Habraste metallide lõikamisel korrapärast laastu ei teki. Murdelaast. 5. Kasvaja moodustub plastsete metallide lõikamisel kiirustel 0,02..1,3 m/s. 6. Ainete määrdeomadused vähendavad soojuse teket hõõrdumisel, jahutav toime suurendab soojuse äravoolu ümbrusesse. Soojuse kahjuliku mõju vältimine. 7. Lõikuri summaarset tööaega lõikeprotsessis nim püsivusajaks. Treilõikuri püsivus on tavaliselt 7,5...15 min. 8. Lõikekiirus avaldab suurimat mõju püsivusajale. 9. Pealiikumine, ettenihkeliikumine, lõikesügavus??? 10. Treipinkides, freespinkides..
e. Vähendab tööriista kulumist, stabiilsus mõõtmetes. 19. Laast a. Laast tekib lõikeriista ning töötlemisel toimivate liikumiste koosmõju tulemusena mahalõigatavale materjali kihile. b. Lõigendis tekkivate elastsete ja plastsete deformatsioonide ja purustavate pingete tulemusena murtakse töödeldavalt pinnalt lahti osakesed – elementaarlaastuks. c. Elementaarlaastud liituvad omavahel. 20. Laastu tüübid a. Murdelaast i. Tekib rabetate materjalide töötlemisel. Suur lõikejõudude muutumine – löögiline koormus , vibratsioon, lõikeriista löögitaluvus. Avaldab negatiivset mõju detaili pinnale. b. Astmeline (lüli-)laast, i. Tekib plastsete materjalide töötlemisel väikestel ja keskmisel lõikekiirusel. Lõikejõud on suhteliselt konstantne kuid põhjustab vibratsiooni ja
kas nõrgalt või ei ole üldse omavahel seotud (vt.joon. a). Astmeline laast tekib keskmise kõvadusega terase, alumiiniumi ja tema sulamite keskmise kiirusega töötlemisel. Ta kujutab endast linti, mille treiterapoolne pind on sile, sisepind aga sakiline (vt.joon. b). Voolavlaast tekib pehme terase vase, plii, tina ja mõnede plastide suure kiirusega töötlemisel. Sellel Iaastul on kas kruvijooneliselt (vt.joon. c) või meelevaldselt keerdunud pika lindi (vt.joon. d) kuju. Murdelaast tekib hapra materjali (malm, pronks) töötlemisel. Ta koosneb üksikutest tükkidest (vt.joon. e). 3 Joon. Laastu liigid: a lülilaast, b astmeline laast, c kruvijooneline voolavlaast, d lindikujuline voolavlaast, e murdelaast Laastu kahanemine. Treitera esipinna poolt mõjuv jõud surub kokku laastu iga elementi, mistõttu laast on alati lühem kui pind, millelt ta on lõigatud.
voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste mm (võrdlusena: elektroodkeevitamisel alates 1,0 metallide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, mm) keevitamisel. vaid tükikestena eralduv murdelaast. TIG keevituse puudusteks: 41. Lõikekiiruse valem treimisel Protsessi suhteline aeglus Pealiikumise kiirus e. lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja Tundlikkus tuuletõmbe suhtes lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=πDn,
Halvimad omadused on liblelise grafiidiga mailmil. Grafiidiosakeste kuju mõjutab malmi plastsust, vähemal määral tõmbetugevust. Samal ajal kõvadus ja survetugevus ei muutu. Malmi saab ka karastada, normaliseerida jne. Termotöötlusel grafiidiosakeste kuju ei muutu. 12 Vaba grafiidiga malmil on terasega võrreldes järgmised eelised: 1. Hea lõiketöödeldavus (murdelaast) 2. Head antifriktsioon omadused (grafiit vähendab hõõrdetegurit) 3. Head vibratsiooni summutavad omadused 4. Väike tundlikus pindpragudele 5. Head valuomadused 1. Valgemalm (white cast iron) on habras kuid suure kõvaduse ja kulumiskindlusega, mistõttu seda ksutatakse sageli jahvatusseadmete labade jt detailide valmistamiseks. Läbinisti valget malmi saab kasutata kui ei ole löökkoormust. Suurte mehaaniliste koormustega töötavad seadmed kaetakse
Laastu moodustumise protsessi mõiste. Lõikeprotsess on laastu moodustumise protsess. Sellega kaasnevad keerulised füüsikalised nähtused: plastne deformatsioon, soojuse eraldumine, terakasvaja teke lõikeriista esitahul. Laast võib moodustuda mitmel kujul: Lülilaast saadakse kõvade ja väikese sitkusega metallide väikese kiirusega lõikamisel (näit. kõva teras ). Sellise laastu elemendid on kas nõrgalt või ei ole üldse omavahel seotud. Murdelaast tekib rabeda materjali (malm, pronks ) lõikamisel . Voolavlaast tuleb pehmelt teraselt, vaselt, tinalt ja seatinalt, kui neid suure kiirusega töödelda. Sellel laastul on pika sileda paela kuju. Treitera. Treitera osad ja tema pea elemendid. Oma kujult meenutab treitera tööosa kiilu. Kui kiilu külgpinnale mõjuv jõud ületab metalli osakeste omavahelise jõu, siis need eralduvad. Treitera tööl on palju ühist kiilu tööga!
lõiketingimused. Väikesel lõikekiirusel tekib elemendiline laast (laastu kihid on üksteisest eraldunud). Suurtel kiirustel, samuti plastsete metallide lõikamisel, laastu elemendid jäävad kokku, tekitades voolava laastu, mis keerdub spiraali. Habraste heterogeensete materjalide, näiteks malmi, lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu. Lõigatav kiht eraldub sel juhul ebakorrapäraste tükikestena (nn. murdelaast). Teriku kasvaja Teatud lõikekiirusel kleepuvad sitkest metallilaastust murenenud metalliosakesed surve ja lõiketsoonis tekkinud kõrge temperatuuri tõttu lõikuri teriku lõikeservale, moodustades teriku kasvaja. Kasvaja puruneb aeg-ajalt ja haaratakse laastu poolt kaasa. Kasvaja on kiilja kujuga ja kõva, nii et ta on ise võimeline lõikama metalli. Kasvaja moodustub plastsete metallide lõikamisel kiirustel 0,02...1,3 m/s, eriti märgatavalt keskmistel kiirustel 0,2...0,5 m/s
habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad. Pihustatav materjal viiakse gaasileegi (hapniku ja Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik põlevgaasi segu), elektrikaare või plasmajoa abil voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste metal- poolvedelasse või vedelasse olekusse. Kuum pihus- lide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, vaid tatav materjal suunatakse põletist gaasi- või plasma- tükikestena eralduv murdelaast. joaga alusmaterjalile. Lõiketöötluse efektiivsus sõltub esmajoones Termopindamise põhimeetoditeks soojus- lõikuri teriku (lõikuri lõikava osa) materjali ja geo- energia saamise meetodi järgi on leekpihustus, meetria valikust. Vaatleme lõikuri teriku geomeetriat kaarpihustus, plasmapihustus ning induktsioon- treilõikuri (treimisel kasutatava lõikuri) näitel (sele pihustus
annaabi.ee 
