MÕJUTATAVUS EAKAASLASTE POOLT. SÕPRUSSUHTED OMANDAVAD MURDEEAS UUE KVALITEEDI. ENESEHINNANG ON KÕIKUV, STABILISEERUB TAVALISELT 16-18 ELUAASTAKS. SELLEST TULENEB EMOTSIONAALNE KÕIKUMINE NING KONFLIKTID MURDEEAS ON NORMAALSED. · EMOTSIOONIDE INTENSIIVSUS TÕUSEB, MEELEOLUDE KIIRE VAHELDUMINE, ISESEISVUS TUNNETES, SUUR HAAVATAVUS JA TUNDLIKKUS. VÕIMALIKUD PROBLEEMID · SÖÖMISHÄIRED - KÄSITLETAKSE PSÜÜHILISTE HÄIRETENA. ESINEB ROHKEM MURDEEALISTEL TÜDRUKUTEL JA NOORTEL NAISTEL. · PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMINE · ALAEALISTE (SOOVIMATU) RASEDUS · DEPRESSIOON - LEVINUD ROHKEM POISTEL · KURITEGEVUS KASUTATUD KIRJANDUS · ,,MUUTUSTE MAAILM" 7. KLASSI INIMESEÕPETUSE ÕPIK MARGIT KAGADZE JA KATRIN KULLASEPP · ,,ARENGU PSÜHHOLOOGIA ALUSED" GEORGE BUTTERWORTH, MARGARET HARRIS · HTTP://WWW.LVRKK.EE/KRISTIINA/ANU_LEUSKA/OO/MURDEIGA.HTML · HTTPS://WWW.CANR.MSU.EDU/NEWS/12_TO_14_YEAR_OLDS_AGES_AND_STAGE
järgmisel aga parim sõber. Lasteaialapsed peavad sõpradeks kõiki, kes neile mänguasju annavad või nendega mängivad. Lasteaialapse eas pole veel keha välja kujunenud. Kõigil on heledad hääled ning väikesed kasvud. Kusagil pole karvu (peale pea) ning kaal on üsna väike. Inimesel pole välja kujunenud kindel iseloom ning huvid. Lasteaialapseeas võid tahta saada jalgpalluriks, kuid aastaid hiljem tahad kindlalt olla arst.(Hell, I 2007). Murdeealistel on samas aga toimumas palju muutusi. Sel ajal hakkavad välised sootunnused kiiresti arenema (Hell, I 2007). Kasv hakkab pikenema, hääl madalduma ning karvad hakkad kasvama kohtades, kus neid varem polnud. Isiklikust kogemusest tean, et lasteaialapsed ei taha kunagi päeval magada, ning ei suuda ära oodata aega, millal nad saavad juba kooli minna. Murdealised aga tahavad just kõige rohkem päeval magada ning elada lasteaiarežiimi järgi, kuna on võimalik päev läbi mängida ning
tasemel. Nii oli ka kaheksanda ja üheksanda klassiga. 3 Murdeea probleemid Murdeealisi on palju erinevaid, on neid kes on targemad ja teavad täpselt mida nad tahavad ning püüdlevad oma unistuste poole, aga on ka neid kes on laisad ja elavad vaid üks päev korraga. Murdeealiste tujud vahetuvad kiiresti, nad võivad konflikti sattuda iga väiksemagi asja pärast. Seetõttu tekib palju tülisid ja lahkarvamusi. Kõigil murdeealistel on oma soovid ja vajadused. Tänapäeva murdeealiste kõige suuremaks probleemiks on alkoholi tarbimine. Enamik noortest ei tea mida nad joovad ja nad ei tunne selle vastu isegi huvi. Kui varakult alkoholi tarbima hakata, võib see ära rikkuda kogu ülejäänud elu. Alkohol kahjustab siseorganeid ning võib tekitada ka muid komplikatsioone, kasv võib kinni jääda või tekib mõistusega probleeme. Alkoholi hakatakse tarbima mitmel viisil, eelkõige
N. Levitov osutab, et võrreldes murdeealistega on vanemate klasside õpilased oma vaatlustes palju sihikindlamad ja püsivamad, nende tähelepanu on püsivam ja sageli ka intensiivsem. A. Kõverjalg aga rõhutab, et õpilaste vaatlusvõime ei arene iseenesest, vaid vajab õpetajapoolset õiget suunamist. Õppijaid tuleb harjutada oma vaatlustes mitte laiali valguma, vaid allutama need alati püstitatud ülesannetele eesmärgiga mingeid järeldusi teha. Suurem küpsus kui murdeealistel ilmneb vanemate klasside õpilaste mälu töös. Mehaaniline teadmiste omandamine asendub selles eas mõtestatud omandamisega. Püüdes äraõpitavast materjalist paremini aru saada, õpivad vanemate klasside õpilased rohkem tähelepanu pöörama teksti põhilisele teemale, kavandama selle plaani, välja tooma olulisi mõtteid, ära märkima omandamiseks vajalikke toetuspunkte, seostama uut materjali juba
Noortel, kellel on tavalisest suurem vajadus hea meeleolu järele ja kes ei ole võimelised taluma masendustunnet või pingeseisundit, on suurem eeldus pöörduda narkootiliste ainete poole, samuti ka suurem oht langeda nendest sõltuvusse. Ühelt poolt satuvad narkootiliste ainete juurde tihedamini need, kes ei oska ohjeldada oma emotsioone ja ihasid. Ealiselt on risk saada uimastitarbijaks või -sõltlaseks eelkõige noortel. Noor on avatud nii heale kui halvale. Murdeealistel on tihti veel välja arenemata oskused ja eneseteadvus, mis aitaksid teda halvalt teelt kõrvale hoida. Samuti on inimene oma varases eas füüsiliselt tundlikum. Narkootilised ained mõjutavad teda enam ja kahjustavad tervist ka rohkem. TEISMELINE JA NARKOOTIKUMID Heroiini, kokaiini, LSDd ja muid narkootilisi aineid on ikkagi väga ohtlik kasutada. Peale selle, et narkootikumid on tervisele kahjulikud, soodustavad nad ka kuritegude toimepanemist
Keha tegutseb Seoses murdeea saabumisega käitub senisest erinevalt kogu organism. Higistatakse rohkem. Higistamine on aga loomulik toiming, see jahutab keha, eritab jääkaineid ja säilitab püsiva kehatemperatuuri. Kergesti tekib higi sportimisel, kiirel kõnnil või jooksmisel, trepist ülesminekul, aga ka siis, kui viibid väga soojas toas või on õues väga palav ilm. Ka stress võib põhjustada higistamist. Lisaks higinäärmetele asuvad murdeealistel senisest tõhusamalt tegutsema rasunäärmed. Rasu ülesanne on nahka kaitsta. Kui seda toodetakse suurtes kogustes (nagu murdeeas tavaks), võib rasu ummistada nahapoorid ning nahale tekib tumeda täpikesena rasukorgike ehk komedoon. Vistrikud ehk akne, , kujutavadki endast rasunäärme põletikku. Bakterid tungivad pooridessse, musta täpikese ümber tekib punetus, koht on valulik ja peagi tekib ka kollakas mädakorgike. Kehal on kohti, kuhu vinnid armastavad kõige enam tekkida.
Ego püüab leida kompromissi id-i ja superego vahel. Ego peab arvestama tegelikkust, kulutab palju energiat id-i impulsside ja tungide kontrollimisele ning arvestab ka superego reeglitega. Ego tekib, kui laps avastab erinevuse kujuteldava ja reaalse maailma vahel (hakkab arenema 6-8. elukuul ja kujuneb välja 2-3.eluaastaks). Kui ego ei suuda tasakaalustada id-i ja superegot, võib olla tagajärjeks psüühiline häire. Freud leidis, et murdeealistel pole ego 4 piisavalt arenenud, et id-iga hakkama saada. Sellest tulenevad paljud murdeea probleemid (emotsionaalne kõikumine, ebakindlus, ebastabiilsus jne). Probleemid murdeeas on loomulikud. Mida armastatakse, seda ka vihatakse (nt vanemaid). Mõlemad tunded on nende objektide suhtes, kellesse ollakse kiindunud.
mõjul kujuneda kurjategijaks kui teisel. Kas sellised eeludsed tegelikkus realieeruvad, sõltub omakorda keskkonnamõjutustest, mis ühel juhul niisuguseid eelsoodumusi võimendavad ja teisel juhul edukalt neutraliseerivad. Näiteks väikelaste uuringutega on näidatud, et omandamisest keskkonna mõjul, iseloomustab agressiivsus lapsi juba varases eas. Kõige kõrgemad füüsilise agressiivse käitumise näitajad theti ühes uuringus kindlaks kolme aasta vanusetel lastel ning mitte murdeealistel ja noorte täisealiste, kui on kõrged kriminaalse aktiivsuse näitajad. (Tremblay, 2000, lk 19-24) Kolme aasta vanuselyt ei saa veel ilmselt rääkida sotsialiseerimise olulistest mõjudest indiviidide omaduste, sh agressiivsusele. Agressiivsuse kontrollimise ja sotsiaalselt aktseptreeritud esinemise vormid omandatakse alles hiljem. Täisealisena on destruktiivselt agressiivsed need indiviidid, kelle agressiivsuse tase oli juba sünnipäraselt kõrged ning kellel
annaabi.ee 
