Kui nad olid olnud agressiivsed juba varem, siis muutusid nad veelgi agressiivsemaks. Ühes põhjalikus, vaatluste alusel tehtud uurimuses on Lefkowitz ja tema uuringurühm väitnud, et poisid, kes 8-aastasena vaatasid meelsasti vägivallafilme, olid eakaaslastest agressiivsemad nii uuringute ajal kui ka kümme aastat hiljem. Niisiis selgus vastu üldisi ootusi, et televisioonisaadete agressiivsuse mõju ei piirdu üksnes väikelastega, vaid puudutab samavõrd ka suuremaid lapsi ja murdeealisi. Samuti selgus, et keskkond ei suuda nähtud agressiivsuse tekitatud mõju neutraliseerida sel määral, kui on tahetud uskuda.
ka sellest kas teismelised on sinna vabatahtlikult läinud või on nad sinna alaealistekomisjoni poolt määratud ning mis põhjusel. Küsitlesin Tartu Erakooli seitsmendat, kaheksandat ja üheksandat klassi. Vastajaid oli 47. Seitsmendal klassil olid enamasti sarnased vastused, see näitab, et kõik on sarnasel tasemel. Nii oli ka kaheksanda ja üheksanda klassiga. 3 Murdeea probleemid Murdeealisi on palju erinevaid, on neid kes on targemad ja teavad täpselt mida nad tahavad ning püüdlevad oma unistuste poole, aga on ka neid kes on laisad ja elavad vaid üks päev korraga. Murdeealiste tujud vahetuvad kiiresti, nad võivad konflikti sattuda iga väiksemagi asja pärast. Seetõttu tekib palju tülisid ja lahkarvamusi. Kõigil murdeealistel on oma soovid ja vajadused. Tänapäeva murdeealiste kõige suuremaks probleemiks on alkoholi tarbimine. Enamik
Arvestades seda kui palju puutuvad lapsed kokku näiteks koolieelses eas eakaaslastega (eriti just need lapsed, kes on kodus) võib aga öelda, et vanemate osatähtsus kasvatamisel on väga suur. Samuti muidugi ka neil lastel kes lasteaias käivad, kuna antud eas on vanemad lapse jaoks tähtsal kohal ning eeskuju võetakse siiski enamasti (kuigi ei saa alahinnata eakaaslaste ja meedia mõju) lähedaselt vanemalt inimeselt. Kui aga vaadata siinkohal murdeealisi, siis nendele avaldavad just peamist mõju eakaaslased. Seega ei saa öelda, et iseloomu kujunemisele avaldab suurimat mõju üks või teine faktor neil kõigil on selles oma roll ja teatud ajahetkedel on üks domineerivam kui teine. 6 Siiski on aga ka oluliseks lapse iseloomu kujundajaks vanemate omavaheline suhtlemine, samuti ka see, kuidas suheldakse lapsega (Kivistik 1999). Lapsele, on suurimaks eeskujuks lähedased inimesed, sageli kanduvad vanemate tõekspidamised
isiksuse kujunemisel enam nii määrava tähtsusega. Alus isiksuse arengule on pandud kuni murdeeani. See tähendab, et soodne arengukeskkond on selleks ajaks loonud kõik eeldused LOOVUSE ja MINA- TERVIKLIKKUSE kujunemisele küpses eas. Ebasoodsate arengutingimuste korral võib olla LOOVUS PÄRSITUD ja inimest võib vallata LOOTUSETUS ja MEELEHEIDE. KÜPSE INIMESE KÄSITLUSED MASLOW ( 1908 - 1968) Maslow uuris murdeealisi ja leidis kuivõrd ebaküpsed nad on . Põhiliseks lähtekohaks: KUIDAS INIMENE SUUDAB REALISEERIDA OMA LOODUSLIKKE VÕIMEID, POTENSIAALI, REAALSES KESKKONNAS. Igaühel on oma reaalne keskkond, kuhu ta on sündinud, kus ta areneb ja elab. Näitajaks ongi see, kuidas inimene end hindab antud reaalses keskkonnas ja nendes funktsioonides, millesse ta on paigutunud. 1. Inimene peab ennast selles keskkonnas realistlikult hindama, nii head kui ka nõrgad küljed..
Ei arvesta eriti individuaalseid iseärasusi, 2. Sotsiogeneetiline. Lähtuvad ühiskonna struktuurist ja sotsiologiseerimise meetodeist. K.Lewin- väljateooria. Käitumine on isiksuse ja keskkona seos. Kõikide komponentide ühtsust nim. Isiksuse eluväljaks. Noorukiea raskused tulenevad sellest, et ta on laste ja täiskasvanu vahepeal. Kuulub 2 erinevasse gruppi ja ta ei tea kummasse ta kuulub. Sellest tulenevadki konfliktid. Vaatles noorust kui sotsiaalpsühholoogilist nähtust. Vaatles murdeealisi kui marginaalsete isikute gruppi. 3. Psühhogeneetiline. Ei eita biogeneetilist ja sotsiogeneetilist lähenemist ja nihutab esiplaanile psüühiliste protsesside arengu. Olemas 3 voolu: 1. Psühhodünaamiline kontseptsioon- seletavad käitumist emotsioonide, tungidega. Erik Erikson. 8 arengufaasi inimese arengus. Tähelepanu isiksuse kujunemise ajaloolistele aspektidele. Seletab isiksuse arengut sisemiselt omaste tungide kaudu. 1. Usaldus või mitteusaldus 0-1,5 a.
Erutus ei anna midagi ega aita kedagi, vastupidi, mida rohkem ärritume, seda rohkem raiskame oma närvijõudu. Peame olema optimistid. Optimist saavutab alati oma eesmärgi, pessimist mitte kunagi. Miljonid inimesed muretsevad tühja-tähja pärast, kulutavad oma närve ülemäärase edevuse, valehäbi, umbusu ja kahtlustuste peale. Naised muretsevad sageli sellepärast, mida teised neist mõtlevad ja nii muutuvad nad kergesti ärrituvaks. Murdeealisi peab õpetama mõtlema iseendale: kui kamp teeb rumalusi, ei pea nemad seda kaasa tegema. Enamus täiskasvanuid ei suuda murdeealistega ühist keelt leida, kuid see on hädavajalik, kui tahate neid sel raskel elujärgul aidata. Olge alati heas tujus. Mõne inimese reipus sõltub ilmast. Kui paistab päike, on neil hea tuju. Kui ilm on halb, siis nad mossitavad. Halbade ilmadega on enesetappusid rohkem kui heade ilmadega
Belson jälgis viie aasta jooksul poisse, kes uurimise alguses olid 12-aastased. Kui kõikide muude agressiivset käitumist põhjustavate tegurite mõju oli kontrollitud, siis selgus, et palju vägivallasaateid vaadanud poisid käitusid oma eakaaslaste suhtes vägivaldselt, vahel koguni ohtlikult. Niisiis selgus vastu üldisi ootusi, et televisioonisaadete agressiivsuse mõju ei piirdu üksnes väikelastega, vaid puudutab samavõrd ka suuremaid lapsi ja murdeealisi. Samuti selgus, et keskkond ei suuda nähtud agressiivsuse tekitatud mõju neutraliseerida sel määral, kui on tahetud uskuda. Uurimuste juures on aga üllatav asjaolu, et on leitud, et lastele mõeldud teleprogrammid on mitu korda vägivaldsema sisuga kui täiskasvanute omad.Peaaegu 70% USA lastesaadetest sisaldavad füüsilise vägivalla akte. Täpsemalt näidatakse lastele 14 vägivalla akti tunnis, samal ajal aga näeb täiskasvanute programmides vaid 4 vägivaldset käitumisakti tunnis.
annaabi.ee 
