docstxt/1313525493129285.txt
Nii arenevad nende füüsilised oskused, samuti hoiab see neid aktiivsena, mõjub tervisele hästi ja väheneb oht muutuda passiivseks. Murdeealised noored on kõige suuremate muutuste keskel. Muutused toimuvad nii füüsilises arengus kui ka mõtlemises. Kuna selles eas ei pruugi noored olla teadlikud eesolevatest või toimuvatest muutustest nende kehaga, tuleks kindlasti seda neile tutvustada ning teadustada, et need toimuvad muutused on normaalsed. Teisiti võib murdeealisel noorukil tekkida hirm selle osas, mis temaga toimub. Kindlasti tuleks koolitundides käsitleda ka teemasid nagu depressioon ja masendus, sest selles eas on noored nendele väga vastuvõtlikud, mis on seotud probleemidega enesehinnangu osas, ning seletada, miks need võivad tekkida ja kuidas neist vabaneda. Nagu ka kainikute puhul on oluline viia läbi erinevaid aktiivseid tegevusi, et säilitada tervislikku eluviisi..
reegleid see annab turvatunde, kuigi proteestitakse nende vastu. Sageli võib olla konflikte täiskasvunetaga, ka eakaalastega. Identiteedi kujundamine: - Kellena end tulevikus ette kujutatakse - Mida tahetakse saavutada - Elukutse valik (murdeea lõpul) - Identiteet kujuneb kiiremini neil, kellele ei suruta arvamusi peale, nt vanemate poolt - Kui identiteedi ei saavutada, tekib rollisegadus ja ärevus Sel arenguperioodil murdeealisel võib tekkida sallimatus teiste gruppide väärtuste suhtes, ka erinevuste suhtes. Kõrgenenud kontaktivalmidus (kambad). Liialdatud eksperimenteerimine iseendaga. Mõnikord toimub ,,keeldumine" täiskasvanuks saamisest. Ilmneb ülemäärane tundlikkus teiste arvamuste suhtes. Protest kodu, ühiskonna, rahvuse vm vastu. Toimub teiste rahvuste ülehindamine. Oma ja võõra liignel rõhutamine võib viia sotsiaalse isoleerituseni jm.
Neid esitades on ta rõhutanud, et igas taolises kriisis peab negatiivse ja positiivse vahel toimuv võitlus lõppema edukalt, et liikuda edasi järgmisse staadiumi (Katrin Orav, artikkel, Stress). Kriisid võivad olla olulised, sest nad võivad olla kaasaitajaks elumõtte otsinguil. Tegude tagajärjed. Teel teismelisest õigete tõekspidamistega ja tasakaaluka käitumisega täiskasvanuks peab noor kindlasti kogema oma tegude tagajärgi (Meie teismeline, R. Campell, lk 74). Murdeealisel ehk noorukil või tekkida ka kergelt depressioon- kriisi üks osa, selle tunne ära tihti pidevast soovist olla omaette ja suhtlemine katkeb. Kui depressioon on alles alguses on seda kergem ohjes hoida ning edaspidist süvenemist peatada. Noorukieas tekivad erinevad küsimused enda kohta: Kes ma olen? Kuhu ma kuulun? Kust ma tulen? Miks ma olen just selline nagu ma olen? Vastuste puudumisest tuleneb rahulolematus aga ka huvi teada saada. (Inge Ojala, Mõista mind teismelist, 2005).
See on isiklike kõlbeliste printsiipide väljatöötamise tase. Kui murdeealist panna erinevate moraalivalikute otsingute situatsiooni, kus tal oleks võimalik käitumisnorme valida, võib situatsioon arendada nii tema intellektuaalset kui moraalsete arvamuste võimet. Sellest järeldub, miks on vaja täiskasvanul suhetes murdeealisega hoiduda autoritaarsest juhtimisest. Kasvatuslikult tõhusam on võimaldada murdeealisel endal teha valikuid, et ta saaks hiljem toimunust kasulikke iseseisvaid järeldusi teha. (Kera, 2004) 2.8. Formaalsete operatsioonide arengutase Kohlbergi postkonventsionaalse arengutasemega langeb kokku Piaget formaalsete operatsioonide staadium. Selle mõtlemise vormi omandavad lääne ühiskonnas need teismelised, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest, eriti teadusliku järeldamise vallas, mis toimib hüpoteesidest tuletatud süstemaatiliste 7
Samas on see jõukohane alates murdeeast ja oletuslik-üldistavast mõtlemisest. See on isiklike kõlbeliste printsiipide väljatöötamise tase. Kui murdeealist panna erinevate moraalivalikute otsingute situatsiooni, kus tal oleks võimalik käitumisnorme valida, võib situatsioon arendada nii tema intellektuaalset kui moraalsete arvamuste võimet. Sellest järeldub, miks on vaja täiskasvanul suhetes murdeealisega hoiduda autoritaarsest juhtimisest. Kasvatuslikult tõhusam on võimaldada murdeealisel endal teha valikuid, et ta saaks hiljem toimunust kasulikke iseseisvaid järeldusi teha. Niisiis, Kohlberg lähtub moraaliarengus sellest, et lapse vanusega suureneb järjest teiste inimeste osa väärtuste kujunemisel. Subjektiivse väärtusmaailma kujunemisel ongi määrav mõju inimese sotsiaalsel kogemusel teistega. Järelikult mängib kasvava inimese väärtusmaailma kujunemisel silmapaistvat osa inimese sotsialiseerumine. Sotsialiseerumine
Jättis uurimata motivatsiooni. Metoodika liialt ühekülgne, piiratud. Päevik väga subjektiivne allikas. Päevikut peavad vähesed. Tüdrukud peavad päevikut sagedamini. Ainult 5 päevikut käsitööliste ja tööliste peredest. 6.6.1. Murdeiga M.Mahler murdeeast. · murdeiga meenutab paljus mina kujunemise ajajärku 1-2aastasel lapsel. · Väike laps saab sel ajal teadlikuks oma kehast, et ta on füüsiliselt emast eraldatud. · Murdeealisel vastab sellele keha kiire kasv ja suguline küpsemine. Väike, alles käima hakanud laps katsetab oma füüsilisi võimeid. · Murdeealine katsetab erinevaid rolle erinevate harrastuste, kujutluste jms kujul. · Kui 1-2aastane laps on saanud teadlikuks, et ta on emast eraldi, kaotab ta varasema turvatunde, sest mõistab, et ema ei suuda teda igal hetkel kaitsta.
kõik inimesed vaatavad neid kriitiliselt. Märgatakse väliste suguorganite suurenemist ja vistrike jne, keelduvad sportlikust tegevusest , sotsiaalsest tegevusest. Tüdrukutel esimese kahe rinna staadiumiga on tüdrukutel tõsine mure. Ta mõtleb teistmoodi , kõik vaatavad tema kehalist arengut ja kõik näevad ta vigu ja puudujääke. Võivad peita oma keha laiade riiete alla, välditakse liibuvaid riideid. Seoses sekund sugutunnustega on muret murdeealisel veelgi. Enamik poisse muretseb selelpärast et nad pole nii pikad kui nad tahaksid olla 50% läänekultuuris, üle 50% tüdrukud et nad ei ole nii saledad kui nad tahaksid. Tüdrukud suhtuvad oma profiili, puusade kõhu, talje, juuste värvusesse, küüntesse jne, negatiivselt, lisanduvad veel rida kehaga seonduvaid tunnusjooni, osad on millesse neg suhtutakse. Ängistuse allikas eelmine lause ja nüüd veel, murdeealise keha jäsemete pikkus ei muutu vaid muutub ka kuju,
millele loob aluse murdeeas toimuv äge areng. Mõtlemise arenemine abstraktsele tasandile võimaldabki arengu. Noor tahab õppida tundma iseennast ja vajab selle ülesande jaoks võrdlusrühma. Varajase nooruse oluline mõõdupuu on see, kuidas teised noored temast mõtlevad. Enesetunnetuselt on noor rühmast sõltuv. Ta on alles eneseteadvustamise künnisel. Murdeealisel on soov kujundada isiksuse piire, ta on ebakindel ja tundlik hinnangute suhtes. Ta ei suuda panna tähele situatsiooni, kus need hinnangud sünnivad. Murdeperioodil imeb noor endasse kõik tema kohta öeldu. Seetõttu tundub noorele kokkupuude hinnanguga vanema, õpetaja või muu täiskasvanu poolelt raskelt talutav.
annaabi.ee 
