Peeter I reformid Venemaal * Peeter I suhtus halvasti munkadesse ja nunnadesse, kes tema arvates olid priileivasööjad. Ta püüdis piirata nende hulka sellega, et määras kindlaks iga kloostri asukate arvu ja keelas ümberasumise ühest kloostrist teise. * Valitseja paigutas kloostritesse elama haigeid, rauku ja kerjuseid, nõudes kloostritelt nende ülalpidamist. * Esialgu ilmutas Peeter I leebust ka vene vanausuliste suhtes ja lubas neil pidada oma jumalateenistusi.
kreeka keelele Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal, uute lahenduste pakkuja suhetes Euroopaga (religioonist parim kirikute unioon, kirjutas rea trakaate, pooldas täielikku ainuvõimu, arvas, et tuleb õpetada ka naisi -> majapidamisoskuste jagamine) Kirik Peeter I reformide ajal 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör P I suhtus eitavalt munkadesse ja nunnadesse (priileivasööjad) -> paigutas kloostritesse elama erusoldateid, haigeid, rauku, kerjuseid P I sallis katoliiklasi, protestante, kuid surus läbi alistatud Volgamaa rahvaste vägivaldse ristimise vanausuliste tagakiusamine (1666- 1667 kirikukogu ja 1685 tsaari ukaasiga lindpriideks), ainsaks pääseteeks põgenemine Vene impeeriumi äärealadele, sh Baltikumi Kooliharidus 18. sajandil
väärt, kui aadli oma. Mungad, Vagad, Tagasihoidlik, Korralik, viisakas, Kogu nende keha Autor suhtus nunnad tagasihoidlikud, askeetlik, kattev käitusid oli riidega kaetud, munkadesse ja sõnakuulelikud, (kehaosi polnud näha). kombekalt ning välja paistis ainult nunnadesse kuid mitte väga Rüüd olid pikad pidasid kinni hele näolapike. austavalt, kuid ta kiire taibuga. (maani ulatuvad) ja reeglitest. Nad ei Munkade välimus ei pooldanud neid. Mulle tundus, et munkadel tumedat tohtinud patuselt oli sünge ja tume
keda saatsid kolm kannupoissi. Nelja kuninga mõrvamine Paides 4. mail 1343 algasid Paides läbirääkimised. Ordumeister päris kuningatelt aru selle kohta, miks eestlased nii palju sakslasi, teiste hulgas ka Padise mungad, ära olid tapnud Selle peale vastasid kuningad, et neid (s.t. maarahvast) "olevat nii kaua piinatud ja vaevatud, et nad seda kauem enam sallida ega välja kannatada ei suutnud." Mis aga puutub Padise munkadesse, siis olnud neilgi "küllalt süüd, ja oleks veel üks küünrapikkune sakslane, peaks seegi surema". Ordumeister kuulutas sellise "mõrtsukateo" karistuse vääriliseks ja ei lubanud kuningatel lahkuda. Väidetavalt olid eestlased Paide linnuse lahtises käigus kokkupõrke provotseerinud, mispeale sakslased neljale eestlaste kuningale ja nende kolmele sõjasulasele hulgakesi kallale tungisid ja nad kõik surnuks raiusid.
feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid rõhutasid rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nende põhijõu moodustaid linnarahva vaesemad kihid ja talup. Taboriidid ütlesid lahti katolikust kirikust ja ei tunnistanud teisi pühakuid peale Kristuse enda. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes aiult pühapäeva, ning kirikutest kõrvaldada kogu luksus ja toredus. Mõned ideoloogid nõudsid isegi kirikute lammutamist. Eitavalt suhtuti kloostritesse ja munkadesse. Taboriidide vaimulikud pidasid jumalateenistusi talupojarõivas. 5)Millised olid suurte maadeavastuste põhjused ja tulemused? Põhjused: Euroopas suurenes vajadus väärismetallide järele. Legenditaolised teated India, Hiina, IndoHiina, Indoneesia ja Aafrika rikkuste kohta õhutasid meresõitjaid otsima neisse maadesse võimalikult lühemaid ja turvalisemaid mereteid. Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte Pürenee ps riikidega
Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jne. Taboriitide programm oli sama kuid rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nende põhijõu moodustasid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid pühakutest vaid Kristust. Tuli kaotada paast ja kirikupühad , jättes alles ainult pühapäeva. Kirikutest tuli kõrvaldada toredus ja luksus. Suhtuti eitavalt kloostritesse ja munkadesse. Vaimulikud täisid ringi tavalises talupojarõivais. 1420. aastal kuulutas paavst Martinus V välja ristisõja tsehhi ketserite vastu. Kui Praha ümber piirati jõudsid kohale taboriitide väed Jan Zizka juhtimisel. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkatsi- e. Talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu ratsavägi abituks osutus. 1433.aastal toimus Baseli kirikukogu kus kariklased sõlmisid Praha kompaktaatide kokkulepe katoliku kirikuga
talupojad · öeldes lahti katoliku kirikust ei tunnistatud ühtegi pühakut peale kristuse enda · tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes ainult pühapäeva ning kirikutest kõrvaldadakogu luksus ja tõelisus · ägedamad ideoloogid nõudsid isegi kõigi kirikute lammutamist · täiesti erinevalt suhtuti kloostritesse ja munkadesse · nende vaimulikud pidasid jumalateenistusi tavalises talupojarõivas · põhikeskuseks kujunes · Tabor · Plzén Ptk.28 Humanism ja renessanss · Eeldused uue kultuuri ja maailmavaate tekkimiseks kujunesid kõigepealt Itaalias · Sealsete linnriikide majanduslikule tõusule pani aluse eelkõige kaubandus,
Reformatsioon. Reformatsioon Vana-Liivimaal. Reformatsiooni tagajärjed. Reformatsioon - 16. sajandi algul Lääne-Euroopas tekkinud vastuseis paavsti poolt juhitud katoliku kirikule. Sai alguse 31. oktoobril 1517.Reformatsiooni ehk usupuhastuse algatas Martin Luther . 1523 jõuab reformatsioon Eestisse ning usujutlustajad leidsid linnadest väga kiiresti poolehoidjaid. Nende töö kandis vilja, sest linnakodanikud suhtusid maaisandatest piiskoppidesse või munkadesse kriitiliselt. 1525 pääses suund kõigis linnades võidul, ent paljud ordud, katoliku piiskopid, toomkapiitlid ja kloostrid jäid esialgy katoliku kirikule truuks. Nii ei viidudki Liivimaal reformatsiooni lõpule. Tagajärjed : * hakkas levima protestantism *ilmusid eestikeelsed raamatud, kujunema hakkas eesti kirjakeel, pöörati tähelepanu haridusele *hävitati pildirüüste käigus palju kultuurivarasid *Liivimaal jäi reformatsioon lõpetamata *iseseisvus Liivi ordu
keisririik. IMPEERIUM. Vene õigeusu kirikuga sattus suuri riiklikke ümberkorraldusi läbi viies konflikti ka Peeter I. Peeter I tahtis, et kõik bojaarid ajaksid habemed maha ja kannaksid välismaist rõivast. Patriarh oli aga selle vastu. 1721 kaotati patriarhi amet. Kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod, mille eesotsas oli algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. Kirikus valitses ilmalik võim. Peeter I suhtus eitavalt munkadesse ja nunnadesse, kes olid tema arvates priileivasööjad. Ta määras iga kloostri asukate arvu ja keelas ümberasumise ühest kloostrist teise, piirates sellega nunnade ja munkade hulka. Peeter nõudis kirikult haigete, raukade, kerjuste ülalpidamist. Esialgu oli Peeter I leebe ka vanausuliste suhtes ja lubas neil pidada oma jumalateenistusi. Vanausulised olid sellega leppimas, aga raskolnikute kindlameelsed juhid jätkasid vastupanu uuendustele. Levitati kuuldus, et Peeter on Antikristus
vähendamist, kindlate õiguste kehtestamist. Soovitas keelata kauplemise kirjutamis- ja arvutamisoskmatutel. Uskus ka naiste õpetamise vajadusse. Kirik Peeter I reformide ajal Vastuollu kirikuga sattus ka Peeter I. Patriarh astus avalikult välja tema poolt ette võetud habemete mahaajamise ja välismaiste rõivaste soovitamise vastu. Pärast patriarh Adriani surma ei määratud uut ja 1721. kaotati amet hoopis. Kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod. 19 Suhtus eitavalt munkadesse ja nunnadesse, püüdis piirata nende hulka. Suhtus hästi katoliiklastesse ja protestantidesse, esialgu ka vanausulistesse. Raskolnikute kindlameelsed juhid aga jätkasid vastupanu uuendustele. (Peeter on antikristus) Järgnesid repressioonid vanausuliste vastu. Paljud vanausulised asusid elama Venemaa hõrdelt asustatud äärealadele. Kooliharidus 18.saj Peeter I püüdis luua Venemaal koolide võru. Sõjaväelaste ja ametnike koolitamiseks loodi eriõpeasutusi (Moskva Navigatsioonikool)
annaabi.ee 
