Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. Ühiskond - eraelu - ühiskondlik elu. I sektor AVALIK SEKTOR (riigi- ja omavalitsusasutused, riigi käsutuses olev raha ja vara) Siia kuuluvad näiteks: - Haridus- ja teadusministeerium - Eesti Pank - Politsei- ja Piirivalveamet - Värska Vallavalitsus - Põlva maavalitsus - ülikoolid: Tartu, Tallinna Ülikool - riigi- ja munitsipaalkoolid: Värska Gümnaasium - Eesti Rahvusringhääling ERR II sektor ERASEKTOR (kõik eraomanduses olevad ettevõtte; tulu saamis eesmärk..) Siia kuuluvad näiteks: - pangad: Swedbank, Ühispank - AS-d - OÜ-d - EMOR - Saar Poll (küsitlusfirmad) III sektor MITTTULUNDUSSEKTOR (ei tegele tulu saamis eesmärgil) Siia kuuluvad näiteks: - korteriühistud - spordiseltsid ja -klubid - ametiühingud - SA-d
Siit tuleb ka termin poliitikavaldkonna tähistamiseks – avalik sektor. Avaliku sektori alla mahuvad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga: samuti riigi käsutuses olev raha ja vara. Avaliku sektori e. I sektori hulka kuuluvad näiteks: Värska Vallavalitsus, Põlva maavalitsus, Eesti Pank, Politsei- ja Piirivalveamet, Haridus- ja teadusministeerium; ülikoolid Tartu, Tallinna Ülikool, riigi- ja munitsipaalkoolid Värska Gümnaasium; Eesti Rahvusringhääling ERR. Poliitikas on suhete aluseks võim, majanduses kasu (tulu). Tänapäeval on majandus enamjaolt eraettevõtete pärusmaa, mistõttu räägitakse sageli erasektorist, mille moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Kuna majanduse eesmärgiks on saada tulu, siis kasutatakse ka mõistet tulundussektor. Erasektori e. II sektori hulka kuuluvad näiteks pangad: Swedbank, Ühispank, AS-d, OÜ-d, EMOR, Saar Poll (küsitlusfirmad).
nõuded klassi ja kooli lõpetamise kohta (need on nn raamnõuded). Vabariigi Valitsuse kehtestatud riikliku õppekava alusel saab iga kool koostada oma õppekava. Hariduse kvaliteedi tagamiseks kehtestab riik ühtsed nõuded, mis nimetatakse riiklikuks haridusstandardiks. Avalikud koolid - Üldhariduskoolid on kas munitsipaalsed (st kohaliku omavalitsuse halduses) või riiklikud, era või avalikud koolid. Viimaste põhiosa moodustavad munitsipaalkoolid. Avalikes koolides ei ole õppemaksu. Vabanenud direktori koha täitmiseks peab kooli omanik (riik või omavalitsus, aga mitte eraomanik) korraldama avaliku konkursi. Ametisse võetava direktoriga sõlmitakse tööleping viieks aastaks. Direktori ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö ja kodukord, kehtestada tunniplaan, juhtida koos hoolekogu, õppenõukogu ja õpilasomavalitsusega kooli õppe ja majandustegevust. Munitsipaalkoolide kulud (õpetajate ja direktorite palgad, õpikute
toidupoed Toiduait, Konsum ja A&O, kus on töötajate arv kokku üle 250. Väiksematest ettevõtetest võib välja tuua erinevad söögikohad, nagu näiteks pubi „Hull Lehm“, pubi „Vana Vaksal“ ning „Väikelinna“ baar, kus keskmiselt on viis kuni seitse töötajat. Muidugi leidub Põlva vallas veel pisemaid ettevõtteid ja hulgaliseld FIE-sid. 1.3. Haridussüsteem Põlva vallas on viis kooli, millest neli on munitsipaalkoolid – Mammaste Lasteaed ja Kool, Põlva Keskkool, Põlva Ühisgümnaasium, Roosi Kool ja üks erakool: Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal. Nagu teisteski omavalitsustes on Põlva vallas ka lasteaiad. Nendeks on neli munitsipaallasteaeda – Lasteaed Lepatriinu, Lasteaed Mesimumm, Mammaste Lasteaed ja Kool ja Roosi Kool ja üks eralasteaed: Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal. Olemas on ka huvikoolid: Põlva Spordikool, Põlva Muusikakool, Põlva Kunstikool, kus lapsed saavad tegeleda huvitegevusega
teenistusalaseid akte. Ametiasutus esitab reguleeribvate aktide kavandid ametnikele ja neid esindavatele isikutele ja organisatsioonidele tutvumiseks ja arvamuse andmiseks vähemalt 14 kalendripäeva enne nende kehtestamist. Arvamused ja ettepanekud on soovituslikud, kuid mitte siduvad. 22. Kohaliku omavalitsuse hallatav asutus. KOV eelarvest finantseeritav asutus, mille põhifunktsiooniks on avaliku teenuse/avaliku teenuste osutamine-munitsipaallasteasutus, põhikoolid ja gümnaasiumid kui munitsipaalkoolid, muuseumid, huvikoolid jne. KOVüksuse ametiasutuste hallatavate asutuste poolt osutatavate avalike teenuste hinnad kehtestab oma korraldusega valla-või linnavalitsus, arvestades seejuures HMS 5 lg 3. Nende asutuste töötajatele ei laiene ATS, vaid töölepingu seadus. Asutuste moodustamise, ümberkorraldamise või lõpetamise otsustab volikogu. Hallatav asutus registreeritakse riigi ja KOV asutuste registris. Asutuse juhi kandidaadi esitab valla-või
Paljud waldorfkoolide õpilased käivad enne kooli ühes 2000-st maailma waldorflasteaiast.. Eestis finantseerib riik waldorfkoole samadel alustel munitsipaalkoolidega ja tasub õpetajate palkadeks ning õppevahenditeks ettenähtud summad. Kuigi seadus selleks ei kohusta, ent võimaldab seda, kaetakse suur osa waldorfkoolide majanduskuludest kohalike omavalitsuste eelarvetest. Waldorfkoolid saavad seetõttu 20-50% vähem majanduslikku toetust kui munitsipaalkoolid. 2.1 Olulised eripärad Põhiaineid õpetatakse nn põhitunnis perioodõppe vormis nt emakeel, matemaatika, loodusteadused, ajalugu. Igahommikune põhitund kestab vähemalt kaks akadeemilist tundi. Olulisel kohal on kunstilised ja praktilised õppeained: muusika, eurütmia, draama, maalimine, joonistamine, voolimine, käsitöö, tööõpetus, põllumajandusprojektid, aiandus.
Kooli minnakse 6-aastaselt, kooli struktuur on sarnane Soomega (6-aastane algkool, 3-aastane keskkooli noorem aste ja 3-aastane vanem aste). Kohustuslik on läbida 9 klassi, kuid peaaegu 100% õpilastest läheb edasi keskkooli vanemasse astmesse õppima. Jaapani kultuurile on omane hariduse tähtsustamine ja edasipürgimine. Koolis käiakse ka mõnedel laupäevadel. Klassid on Jaapanis suured, umbes 40 õpilasega või suuremadki. Koole on kolme tüüpi: riigikoolid, munitsipaalkoolid ja erakoolid. Programmid on neis kõigis ühised. Keskkooli vanemas astmes on haridus diferentseeritud ja on erinevad harud: A- akadeemiline haru (kas loodusteaduslik või humanitaarharu), B- kaubanduslik haru, C- kodumajanduslik haru, D - tehniline haru, E - põllumajanduslik haru. Matemaatikaõpetuse mahtu on ka Jaapanis võrreldes 1970ndate aastatega oluliselt kärbitud nii, nagu paljudes teisteski maades. Matemaatikatundide arv
2) Linnapea või vallavanema poolt juhitav KOV asutus Eristamine on oluline haldusorgani sisepädevuse jaotamise võimalikkuse aspektist, mis esineb vaid viimati nimetatud, mitte esimesel juhul. 22. Kohaliku omavalitsuse hallatav asutus. KOVi üksuse ametiasutuse hallatav asutus on KOVi eearvest finantseeritav astutus, mille põhifunktsiooniks on on avaliku teenuse/avalike teenuste osutamine – munitsipaalseadused, põhikoolid ja gümnaasiumid kui munitsipaalkoolid, munitsipaalmuuseumid, huvikoolid, rahvaraamatukogud, valla või linna omanduses olevad rahvamajad, spordibaasid, turva ja hooldekodud, jt. KOVi üksuse ametiasutuste hallatavate asutuste poolt osutavate avalike teenuste hinnad kehtestab oma korraldusega valla-või linnavalitsus, arvestades seejuures HMS § 5 lg-s 3 sätestatut. Valla vüi linna ametiasutuse hallatava asutuse töötajatele ei laiene ATS, vaid töölepingu seaduse õiguslik reziim.
annaabi.ee 
