hoolekogu/õppenõukogu poole. Teavitama peaks oma probleemist ka kooli omanikku, sest omanik peab teadma, mis toimub tema koolis! Kui probleem jääb koolis lahendamata, tuleks järgmise sammuna teavitada maavalitsuse inspektorit kooli õppe-ja kasvatustegevuse puuduste ilmnemisest. Kooli juhtimise ja ressursside kasutamise seadusliku, otstarbeka ja säästliku kasutamise probleemidega soovitame pöörduda kooli omaniku poole (munitsipaalkooli omanik on valla-või linnavalitsus, erakooli omanik füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, riigikooli omanik on Haridusministeerium). Kui probleemid on jäänud kooli-, kohaliku omavalitsuse ja maavalitsuse tasandil lahendamata, tuleks kirjaliku avaldusega pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalveosakonna poole. Kodanike avaldustele vastamisel ei tegelda anonüümkirjadega. Samuti ei lahendata probleeme
MERILIN UDER, RAKVERE KOLLEDZ RSP-I Rakvere 2009 Töö teemaks on õppimisraskustega viienda klassi poiss. Hinded hakkasid tõsiselt halvenema juba teises klassis ja koolis hakkama saamine on järjest raskemaks läinud. Edasi toongi välja biopsühhosotsiaalseid faktoreid, kuidas juhtus nii, et Rego "häire" sai süveneda neli aastat enne, kui ta pandi õppima tasandusklassidega munitsipaalkooli. Rego seisundi biloloogiliseks teguriks on kerge ajukahjustus. Rego sündis 34-ndal rasedusnädalal. Imikule tehti ajuuuring, mis näitas väikeseid verevalumeid. Arstid diagnoosisid perinataalse asfüksia. Rego puhul oli hapnikupuuduse tagajärjeks kerge ajukahjustus. Üheks sümptomiks ongi kontsentratsioonivõime vähenemine. Keskendumishäire tõttu ei suuda Rego neid ülesandeid, kus tuleb pikemalt analüüsida, lõpetada
Seetõttu on ka meil enamik järsakuid ja paljandeid allavoolu vaadates paremal kaldal. Pärast võõrandamist oli Lasila mõisahoones aastatel 1922-1973 kool ning alates 1986 a on jälle kool. Osa pargi tammesid on Baer´i istutatud, teadlane viibis Lasilas veel 1876. a suvel ja suri Tartus sama aastal 84-aastasena. Tema 100. surma-aastapäeval paigaldati siia mälestusrahn Aime Jürjo loodud bareljeefiga. Haridusasustused Rakvere valla piirkonnas Üldhariduskoolidest tegutseb 5 munitsipaalkooli - Rakvere Gümnaasium, Rakvere Vene Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium, Rakvere Linna Algkool ja Rakvere Põhikool. Rakveres on ka kaks erakooli - Rakvere Eragümnaasium ja Rakvere Lille Kool (toimetulekukool). Täiskasvanud saavad omandada põhi- ja keskharidust Rakvere Õhtukeskkoolis. 2002.a. jaanuarist avati õhtukeskkooli juures kasvatusraskustega õpilaste klass. Kutseharidust annab Rakvere Kutsekeskkool, kõrgharidust Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledz
Lepingu alusel tasuvad ülalpidamiskulusid need omavalitsused, mille piirkonnas elavad lapsed käivad koolis teiste omavalitsuste territooriumil. Riigikoolide puhul katab kõik kulud haridusministeerium. Sõltuvalt õpilaste vajadusest saada eriõpet, eriabi, kasvatuse eritingimusi ja ravi, võib põhikool ja gümnaasium olla hälvikute erikool või sanatoorne erikool. Riigikooli moodustab haridusministeerium kohaliku omavalitsuse volikogu nõusolekul; munitsipaalkooli moodustab valla või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega haridusministeeriumi poolt antud koolitusloa alusel. Õppetöö vormid võivad olla päevane, õhtune ja kaugõpe. Koolikohustust võib täita ka kodus õppides. Usuõpetuse õppimine on vabatahtlik. Kui kooliastmes on 15 õpilast, kes soovivad usuõpetust õppida, peab kool selle võimaluse tagama. Alates 2007/2008 õppeaastast peavad venekeelsed riigi ja munitsipaalgümnaasiumid alustama üleminekut eesti õppekeelele
2) õppida individuaalse õppekava järgi; 3) saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste ja kohustuste kohta; 4) kasutada klassivälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, õppe - , spordi -, tehnilisi jm vahendeid; 5) pöörduda abi saamiseks pedagoogide poole; 6) omada ja kasutada teisi õigusi, mis tulenevad seadustest ja nende alusel antud õigus- aktidest; 7) saada riigi ja kohalike omavalitsuste antavaid soodustusi samadel tingimustel sama liiki riigi - või munitsipaalkooli õpilastega. 5.2. Õpilastel on järgmised kohustused : 1) võtta osa õppetööst ja õppida võimetekohaselt; 2) osaleda kõigil õppe - ja kasvatusüritustel, kui see ei ole õpilasele tervislikel põhjustel vastunäidustatud; 3) täita kooli kodukorda; 4) täita teisi seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid õpilastele pandud kohustusi. 6. KOOLI JUHTIMINE Kooli kõrgeimaks juhtimisorganiks on kooli pidaja juhatus, kooli esindamiseks ja juhtimiseks valitakse direktor
Mõni kuu hiljem avastas prantsuse füüsik Henri Becquerel, et uraani sisaldavad mineraalid kiirgavad. Röntgeni kiired hämmastasid teadlasi, kes hakkasid neid suure innuga uurima. Enamasti nad ignoreerisid Becquerel'i kiiri, mis tundusid põhimõtteliselt samalaadsed, ainult nõrgemad. Marie otsustas uurida uraanikiiri. Nende kohta oli väga vähe informatsiooni, mistõttu sai ta kohe alustada katsetega. Esiteks vajas Marie laborit. Ta pidi leppima Pariisi Munitsipaalkooli laoruumiga, kus tema abikaasa oli selleks ajaks professor. Laoruum oli kitsas ja niiske, aga kuidagi pidi ta selle probleemidest üle saama. Naine alustas uraani sisaldavate keemiliste ühendite tundmaõppimisega. Ta avastas, et väljuvate kiirte tugevus sõltus ainult uraani hulgast ühendis. See ei sõltunud mitte mingil määral materjalist, oli see siis tahke, peenestatud, kuiv, märg või ühendatud teiste keemiliste elementidega
tehakse koostöös kohase kutseõppeasutuse või tööandjaga. KOOLI PIDAMINE Kooli dokumendid § 66. Kooli põhimäärus (1) Koolil on põhimäärus, milles sätestatakse: 5) õppe ja kasvatuse korraldus koolis, sealhulgas koolis omandatava hariduse liik ja tase, õppekeel või õppekeeled, koolis toimuv statsionaarne või mittestatsionaarne õpe või mõlemad ning vajaduse korral koolis tegutsevad hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad; KOOLI RAHASTAMINE § 83. Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemine (6) Tegevuskulude katmisel lähtutakse kooli, kus õpilane õpib, õppekoha tegevuskulu maksumusest, mis saadakse kooli eelarves määratud tegevuskulude summa jagamisel kooli õpilaste arvuga selle kuu 10. kuupäeva seisuga. Arved tegevuskulude katmises osalemise eest esitatakse igakuiselt 1/12 õppekoha tegevuskulu maksumuse osas. Kui 1/12 õppekoha tegevuskulu maksumus on suurem kui
12) võib osutada õppekasvatustöö toetamiseks ning vara otstarbekaks ja säästlikuks kasutamiseks tasulisi teenuseid ja müüa kaupu kooli põhimääruses sätestatu alusel. (3) Riigil on kohustus tagada kutseõppe kättesaadavus kõigis maakondades. § 4. Kooli õiguslik seisund (1) Riigikool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. Riigikooli pidaja on riik, mida esindab Haridus- ja Teadusministeerium. (2) Munitsipaalkool on kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Munitsipaalkooli pidaja on linn või vald. (3) Riigi- ja munitsipaalkool võivad teostada majandustegevust õppekavas ja kooli 18 põhimääruses kehtestatud ülesannete täitmiseks või nendega seoses. Sellisele majandustegevusele ei kohaldata teatamis- või loakohustust, kuid kohaldatakse asjaomast majandustegevust reguleerivaid sätteid.
õpilase vanemaga kokkulepitud kohas väljaspool kooli ruume. Haridusliku erivajadusega õpilasele rakendatakse koduõpet tulenevalt tema terviseseisundist. § 54. Lisaõpe põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi lõpetanutele (1) Kooli pidaja otsusel võib põhikoolis pakkuda lisaõpet lihtsustatud riikliku õppekava järgi põhikooli lõpetanutele, mille eesmärk on pakkuda täiendavat ettevalmistust ja tuge õppe sujuvaks jätkamiseks või üleminekuks tööturule. § 83. Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemine (6) Tegevuskulude katmisel lähtutakse kooli, kus õpilane õpib, õppekoha tegevuskulu maksumusest, mis saadakse kooli eelarves määratud tegevuskulude summa jagamisel kooli õpilaste arvuga selle kuu 10. kuupäeva seisuga. Arved tegevuskulude katmises osalemise eest esitatakse igakuiselt 1/12 õppekoha tegevuskulu maksumuse osas. Kui 1/12 õppekoha tegevuskulu maksumus
annaabi.ee 
