Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond. Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond ja seal on eelarve kassalise täitmise talitus. Tulud laekuvad maksuametite ja tolliametite riigieelarveliste kontode kaudu. Kontserni kontosid käsutab keskringkonnakassa ja piirkondlikud riigikassad, kes teevad reaalselt kulude jaotamist ja jälgivad kas kulutusteks on piisavalt raha. Riigikassad koordineerivad rahade liikumist riigieelarvest, need omakorda allosakondi munitsipaalasutusi. Sealt finantseeritakse ka avalik- õiguslikke asutusi, ka asutusi, mis on kassalisel teenindusel politsei, haiglad. Riigikassade süsteem allub EV Rahandusministeeriumile, mis aktiivselt suhtleb kõigi ministeeriumidega. 51.Millised on erinevad eelarve koostamise meetodid? Nende eelised ja puudused. Statistiline meetod iga järgmise aasta eelarve koostatakse eelmise põhjal Puudused: eelarved kasvavad, võimaldab mittevajalikke tegevusi, muutuvad üha vähem ülevaatlikuks,
Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond ja seal on eelarve kassalise täitmise talitus. Tulud laekuvad maksuametite ja tolliametite riigieelarveliste kontode kaudu. Kontserni kontosid käsutab keskringkonnakassa ja piirkondlikud riigikassad, kes teevad reaalselt kulude jaotamist ja jälgivad kas kulutusteks on piisavalt raha. Riigikassad koordineerivad rahade liikumist riigieelarvest, need omakorda allosakondi – munitsipaalasutusi. Sealt finantseeritakse ka avalik- õiguslikke asutusi, ka asutusi, mis on kassalisel teenindusel – politsei, haiglad. Riigikassade süsteem allub EV Rahandusministeeriumile, mis aktiivselt suhtleb kõigi ministeeriumidega. 46. Millised on erinevad eelarve koostamise meetodid? Nende eelised ja puudused. Millised on erinevad eelarve koostamise meetodid? Nende eelised ja puudused. Statistiline meetod – iga järgmise aasta eelarve koostatakse eelmise
riigiasutuste tulude koondamise, kulude tegemise jms. Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond ja seal on eelarve kassalise täitmise talitus. Tulud laekuvad maksuametite ja tolliametite riigieelarveliste kontode kaudu. Kontserni kontosid käsutab keskringkonnakassa ja piirkondlikud riigikassad, kes teevad reaalselt kulude jaotamist ja jälgivad kas kulutusteks on piisavalt raha. Riigikassad koordineerivad rahade liikumist riigieelarvest, need omakorda allosakondi – munitsipaalasutusi. Sealt finantseeritakse ka avalik- õiguslikke asutusi, ka asutusi, mis on kassalisel teenindusel – politsei, haiglad. Riigikassade süsteem allub EV Rahandusministeeriumile, mis aktiivselt suhtleb kõigi ministeeriumidega. 30. Eelarve koostamise meetodid. Nende eelised ja puudused. Statistiline meetod – iga järgmise aasta eelarve koostataks eeelmise põhjal Puudused: • eelarved kasvavad; • võimaldab mittevajalikke tegevusi; • muutuvad üha vähem
Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond ja seal on eelarve kassalise täitmise talitus. Tulud laekuvad maksuametite ja tolliametite riigieelarveliste kontode kaudu. Kontserni kontosid käsutab keskringkonnakassa ja piirkondlikud riigikassad, kes teevad reaalselt kulude jaotamist ja jälgivad kas kulutusteks on piisavalt raha. Riigikassad koordineerivad rahade liikumist riigieelarvest, need omakorda allosakondi munitsipaalasutusi. Sealt finantseeritakse ka avalik- õiguslikke asutusi, ka asutusi, mis on kassalisel teenindusel politsei, haiglad. Riigikassade süsteem allub EV Rahandusministeeriumile, mis aktiivselt suhtleb kõigi ministeeriumidega. 9 10 46. Millised on erinevad eelarve koostamise meetodid? Nende eelised ja puudused Statistiline meetod iga järgmise aasta eelarve koostatakse eelmise põhjal. Puudused:
Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond ja seal on eelarve kassalise täitmise talitus. Tulud laekuvad maksuametite ja tolliametite riigieelarveliste kontode kaudu. Kontserni kontosid käsutab keskringkonnakassa ja piirkondlikud riigikassad, kes teevad reaalselt kulude jaotamist ja jälgivad kas kulutusteks on piisavalt raha. Riigikassad koordineerivad rahade liikumist riigieelarvest, need omakorda allosakondi munitsipaalasutusi. Sealt finantseeritakse ka avalik- õiguslikke asutusi (ülikoolid jt), ka asutusi, mis on kassalisel teenindusel politsei, haiglad. Riigikassade süsteem allub EV Rahandusministeeriumile, mis aktiivselt suhtleb kõigi ministeeriumidega. Investeeringute jaoks avatakse eraldi kulude kontod. Ka eelarveväliste fondide jaoks avatakse eraldi eelarveväline konto. Riigieelarve siseselt moodustatakse valitsuse reservfond fond, kus summasid eraldatakse rangelt sihtotstarbeliselt
mingi välise teguri poolt jõuab ise uuesti tasakaalu tagasi. Tasakaalu stabiilsus kui pärast süsteemi tasakaalust väljaviimist mingi välise teguri poolt, jõuab see ise uuesti tasakaalu tagasi. Ebastabiilse tasakaalu korral aga peab sekkuma mingi süsteemiväline jõud, näiteks peab turu tasakaalustama sel juhul valitsuse sekkumine. Agregeerimine kuna majandusprotsessides osaleb sadu tuhandeid majapidamisi, tuhandeid eraettevõtteid, sadu avalik-õiguslikke ettevõtteid ja munitsipaalasutusi, kümneid finantsasutusi. Iga päev tehakse miljoneid otsustusi kaupade ja teenuste tootmise ning tarbimise, tööjõu pakkumise ja värbamise, krediidi ja maksete valdkondades. On mõeldamatu, et kogu selle andmehulgast lähtudes oleks võimalik iga majandussubjekti edasist käitumist prognoosida. Ülevaatlikkuse tagamiseks tuleb ühelaadsed majandusüksused agregeerida sektoriteks ja ühelaadsed transaktsioonid agregaatideks. Ainult makroökonoomiliste kontseptsioonide loomisel
Avalik sektor(public sector)- majanduse osa, mis on sõltuv ülekannetest ja seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus saab enamuse tuludest maksulaekumistest. Ise mõjutab ta majandust mitmesuguste investeeringute ja teenuste ning kaupade ostudega. Valitsusel on ka majanduse kontrollifunktsioon, mida ta saab läbi viia raha- ja fiskaalpoliitikat kasutades. Avaliku sektori 3 tasandit: 1) institutsionaalne –selles tähenduses vaadatakse riigi- ja munitsipaalasutusi, -fonde ja –ettevõtteid (Riigikogu, vallavolikogud, ministeeriumid, vallavalitsused, seadusandlikku, kohtu- ja täitevvõimu teostavad institutsioonid, riigilekuuluvad fondid ja riigiettevõtted). 2) avalik majanduslik –vaadatakse piiratud ressursside kasutamist. 3) avaliku sektori rahandus –kajastab rahaliste ressursside saamist maksude kogumise, erastamise ka muude tulude kaudu ja kulutamist investeeringutena, toetustena jne.