Areng sõjalises vallas. kujunes rahvuskeelne rahvuslik teaduskultuur, mis soodustas erinevatest rahvustest teadlaste eraldatust ning sellega seoses universaalteaduse asendumist erialateadusega. 8) Mis on jesuiitide peamine eesmärk, meetmed mida kasutasid? Ordu eesmärgiks on võitlus reformatsiooniga ning misjonitöö, mille põhisisuks on katoliikliku hariduse andmise kaudu katoliku usu levitamine. Erinevalt teistest mungaordudest ei eraldu jesuiidid maailmast kloostreisse, vaid tegutsevad ilmalike hulgas, osaledes ka poliitilises elus. 9) ,,eesmärk pühitseb abinõu" Eesamärk pühitseb abinõu, kui eesmärgi saavutamiseks tehtud kahju on väiksem saavutatud kasust.
Inkvisitsiooni kõrgeim juht oli Rooma paavst. Üldiselt andsid paavstid inkvisaatoritele piiramatu võimu tegutseda ja see tõigi kaasa süütute inimest huku. Oli ka riike kus inkvisitsioon sõltus vahetult kuningavõimust (Hispaania, Portugal). Kes olid inkvisiitorid ja mida nad enesest kujutasid inimestena ning kirikutegelastena? Inkvisiitorite peamiseks oli dominikaani ja frantsiskaani ordu, kuid leidus esindajaid ka teistest mungaordudest, vaimulike seast ja isegi selliseid mehi, kellel puudus vaimulik seisus. Tavaliselt olid inkvisiitorid energilised, salakavalad, julmad, halastamatud, auahned ja maistele mõnudele maiad fanaatikud ja kerjused. Päritolult oli neid igasuguseid. Üks kõige julmemaid kiriku timukatest oli Tomas da Torquemada, kes oma 18 aastat kestnud ameti (1480-1498) kestel põletas elusalt üle saja tuhande inimese. Inkvisiitoritel olid piiramatud õigused
Too kaks näidet. Mis aastal ja milleni erinevused viisid? Aastal 1054 ( Suur kirikulõhe ) 1)roomakatolik kirik: katolik usk , kreekakatolik kirik: õigeusk 2) paavst patriarh Mida taotlesid Cluny liikumine ja tsistertslaste ordu? Vaimulike abielukeeld, seisid vastu kirikuametite müümisele, luksusest loobumine, karmimad kombed, järjekindel füüsiline töö, lähtuti Benedictuse reeglitest. Milles erinesid kerjusmungaordud varasematest mungaordudest? Nimeta kaks tuntumat kerjusmungaordut. Mille poolest nad üksteisest erinesid? Einevalt tsistertslastest, kes püüdsid ilmaelust eemale tõmbuda, tegutsesid kerjusmungaordud linnades keset publitsevat elu, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele. 1)frantsisklased-pruunikas/hall kuub, tekkisid koolid 2)dominiiklased-must kuub, tekkisid kloostrikoolid Milles erinesid ketserite seisukohad katoliku kiriku omadest? Too kaks näidet. Mida ketserid taotlesid?
ja naiskaputsiinid, ning tertsiaarid. Eestis on frantsisklasi esmakordselt mainitud 1241.Alates 13. saj. teisest poolest asutati ka oma kloostreid. Eestis olid frantsisklastel kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis.Jutlusi pidasid nemadki eesti keeles.Teoloogiadoktor Vello Salo kinnitust mööda on säilinud koguni üks dokument, mis tõendab, et Viljandi frantsisklaste kloostrisse ei võetud ühte venda seepärast vastu, et ta ei osanud eesti keelt Tsistertslasted Teistest mungaordudest varem jõudsid Eestisse aga tsistertslased. Tsistertslased ehk bernardiinid on saanud nime oma emakloostri Citeaux' (ld. k. Cistertium) nime järgi. Ordu asutati 1098. a., põhikiri võeti vastu 1119. a. Tsistertslaste eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Mitmed Liivimaa ristiusustamisel osalenud võtmefiguurid, nagu Liivimaa piiskop Bertold ja Eestimaa piiskop Theoderich, kuulusid samuti tsistertslaste ordusse.
Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ning Antiookia vürstiriik. Kõigis neljas kehtestati omalaadne koloniaalfeodalism maa jagati läänideks ja nende esimese senjööri au kuulus Jeruusalemma kuningale. Et oma värskeid valdusi kaitsta, asustati kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide e Hospitaliitide Ordu ning Teutooni e Saksa ordu. 11) Mille poolest erinesid vaimulikud rüütliordud vaimulikest mungaordudest? Tooge kaks näidet. Rüütliordud püüdsid ristiusku levitada relva abil, mungaordud aga jutluste ja ümberveenmise teel. Olid ühtaegu nii mungad kui rüütlid ja ei elanud kloostrites. 12) Mille poolest sarnanesid vaimulikud rüütliordud vaimulikele mungaordudele? Tooge kaks näidet. Mõlemad pidid andma mungatõotuse(vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematel) Mõlemad tegutsesid kristluse nimel Mõlemad allusid Paavstile. 13) Seletage mõisted:
kindlate reeglite järgi ( ordueeskirjad, kloostrikord). Rohkearulistest katoliku ordudest on tähtsamad : 1) benediktlased. Elavad kloostreis, tegelevad palvetamise ja kehalise tööga; 2) frantsisklased. Peavad elama lihtsuses ja vaesuses, tegelevad põetamise, hoolekande ja loodushoiuga; 3) dominiiklased. Preestriordu, siis neil pole kloostreid. Küll aga peavad jesuiidid ülal rohkeid haridus- ja teadusasutusi. Enamikul mungaordudest on olemas ka nais- ja ilmikharu. Ka katoliku kirikutalitused on pidulikud ja värvikad. Kirikud peavad olema avatud iga päev koidust ehani. Olulisel kohal on Neitsi Maarja ja pühakute austamine. Katoliku õpetuse kohaselt on Kristuse ristisurmast ja pühakute heategudest kogunenud nn jumalik armuvara, mida kirik jagab eelkõige 7 sakramendi näol. Need, kes pole armuvarast osa saanud, lähevad peale surma puhastustulle.
Põhiliselt oli tegemist kastelllinnuste (olid korrapärase 4-nurkse kujuga) ja tornlinnustega. Põhiosa keskaegsetest ehitusmälestistest on aga sakraalarhitektuur (kirikud ja kloostrid). Põhja Eestis ehitati valdavalt paekivist (Tallinnas, Niguliste, Oleviste kirik ja Toomkirik), Lõuna-Eestis punasest tellisest Tartu Toomkirik (Eesti suurim sakraalehitis), Jaani kirik Mitmed mungaordud rajasid keskajal siia oma kloostrid. Vanim Eestiasse asunud mungaordudest on tsistertslased kloostrid Kärknas ja Padisel, hiljem rajati ordus naisharu, mille kloostrid rajati Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Dominiiklaste kerjusmungaordu (jutlustajad vennad) asutas kloostrid Tallinnas ja Tartus, XVI saj. ka Narvas. Frantsisklaste kerjusmungaordul (hallid vennad) olid kloostrid Tartus, Viljandis ja Rakveres. Dominiiklased ja frantsisklased levitasid jumalasõna oma kerjamisrännakutel. Rännates vajasid nad
Üldlevinuks said mälestusmedalid ja mälestusristid Napoleoni sõdade ajal. Alamväelastele mõeldud teenetemedalid ja ristid ilmusid 18. sajandil ja levisid kõigis maades 28 Faleristika kolm allikat Faleristika allikad: (Falera hobusesuitsed ümmargused plekirõngad suu juures) I Vana Kreeka olümpiamedal Vana Rooma leegionäri rinnamärk lahinguliste teenete eest, ka kroone (corona) II Vaimulikud mungaordud hakkasid end eristema sõjalistest mungaordudest (I ja II ristisõda) Rüütliordud (said kinnituse paavstilt) · hospitaliidid e. Johanniidid (tehti malta rist ja hakkasid seejärel end kutsuma Malta rüütliordu 1118 must , seest punane ja sees rist, servadest laienevad, nagu pääsukese saba · Templivendade ordu 1123(enam ei tegutse) valge punane rist peal · Saksa ordu 1197 tunnuseks valge mantel, must rist(karkrist). Kasutusel ka Eestis. Valge sees must rist
Üldlevinuks said mälestusmedalid ja mälestusristid Napoleoni sõdade ajal. Alamväelastele mõeldud teenetemedalid ja ristid ilmusid 18. sajandil ja levisid kõigis maades 28 Faleristika kolm allikat Faleristika allikad: (Falera hobusesuitsed ümmargused plekirõngad suu juures) I Vana Kreeka olümpiamedal Vana Rooma leegionäri rinnamärk lahinguliste teenete eest, ka kroone (corona) II Vaimulikud mungaordud hakkasid end eristema sõjalistest mungaordudest (I ja II ristisõda) Rüütliordud (said kinnituse paavstilt) · hospitaliidid e. Johanniidid (tehti malta rist ja hakkasid seejärel end kutsuma Malta rüütliordu 1118 must , seest punane ja sees rist, servadest laienevad, nagu pääsukese saba · Templivendade ordu 1123(enam ei tegutse) valge punane rist peal · Saksa ordu 1197 tunnuseks valge mantel, must rist(karkrist). Kasutusel ka Eestis. Valge sees must rist
annaabi.ee 
