Keskmine muna toodang on 260-270 muna aastas Kanamuna 45-75 g keskmiselt 60 g Kalkunimuna 70-90 g Munapardi muna 60-65 g Lihapardi muna 80-90 g Hanemuna 120-200 g Pärlkana muna 45 g Vutimuna 12 g Jaanalinnu muna 1-1,6 kg Söödavajadus 145-170g jõusööta päevas KALKUN Isaslinnud kaaluvad 18…20 kg-ni, emaslinnud kuni 12 kg Noorkalkunid ( 5-kuised ) kaaluvad 7-9 kg, emaskalkunid 5…6 kg. Munatoodang 50-100 muna ühel munemisperioodil VUTID Vuti aastane munatoodang 310 tk Vuti aastane munatoodang 4181 g Munade keskmine mass 13,5 g Keha mass täiskasvanud vutil (45 230 g päevane) emaslind isaslind 210 g Söödakulu 0,38 kg/ 10 muna kohta HANED Esimesel aastal munevad 30-50 muna kaaluvad keskmiselt 3 kg.
kauem. 5 Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7- kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Kalkunid on kõrgendatud tundlikkusega mitmesuguste stressorite, s.h. ümberpaigutuse ja
kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke – rudimentaalne peenis. Vastkoorunud munakanatibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukiiruse järgi. ERINEVATE LINNULIIKIDE KASVATAMINE Kalkun: Kanadest aeglasema kasvuga. Kalkunite generatsioonide vaheline intervall minimaalselt 8-9 kuud. Emaskalkunid alustavad munemist 7-kuuselt, rasked tõud 8-kuuselt. Intensiivselt munevad 5 kuud, sulgumine 3-4 kuud. Teisel munemisperioodil võib olla munatoodang 20-30% väiksem kui esimesel aastal. Emaskalkunid saava tapaküpseks 3-4 kuuselt, isaskalkunid 5-6 kuuselt. Täiskasvanud emaskalkuni kuni 11kg, isaskalkunid 20-22 kg. Kõrge tundlikkusega stressorite nt ümberpaigutamise suhtes. Hea haudeinstinkt. Vutt: Kõige väiksem kanaline. Haudumine 15-17 päeva. Isaslinnud haudumisest osa ei võta. Taimetoidulised. Farmivutid raskemad, haudeinstinkt kadunud.
Haudeinstinkt kadunud . Aastane munatoodang võib ületada 300 muna. Vutimuna keskmine mass on 12...14 g. Hautamiskestus on 17 päeva. Vutitibud on väga kiire kasvuga. Isasvutid on kergemad. Pardid Partide põlvnemine ja bioloogilised iseärasused Kodupardid põlvnevad sinikaelpardist (Anas platyrhynchos L.). Pardid on vähenõudlikud ja kohanevad kergesti erinevate pidamistingimustega. Kiirekasvulised tapaküpsus saabub 45...55 päevaselt. Lihatõugu emaspardilt saab munemisperioodil (6...7 kuud) 145...150, munatõugu partidelt 200...260 muna. Ühe emaspardi kohta aastas 200 parditibu ning 400...500 kg pardiliha. Pardid hakkavad munema 4,5...5,5 kuu vanuselt. Munevad kella 2...3-st öösel 10-ni hommikul. Kergesti erutuvad. Partidel on suhteliselt kõrge kehatemperatuur (42 ºC). Kiire ainevahetuse tõttu vajavad pardid rohkesti hapnikku (4 parti = 60 kg lammas). Pardiliha toodetakse peamiselt muskuspartide ning muskuspartide ja lihaparditõugude
Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7- kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. 8 Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt.
Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7- kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Kalkunid on kõrgendatud tundlikkusega mitmesuguste stressorite, s.h. ümberpaigutuse ja
segatakse maonõrega. Algab valkude lõhustamine 36. Sooleseede lindudel. Mikrobiaaalne seede umbsooles. Soolestikus pankreasenõre ning sapi toimel keemiline seede umbsooles tselluloosi käärimine lenduvateks rasvhapeteks ja B-vitamiinide süntees bakterite poolt Roe ning kusi segunevad kloaagis toit läbib seedekanali kiiresti, 3-4 h peale söömist algab jääkide väljutamine ning ööpäeva jooksul väljub umbes 80%. toidu läbimine kiireneb munemisperioodil ja välistemperatuuri langemisel, aeglustub haudumise ajal ja vitamiinivaeguse korral. 37.
korjelt tulnud mesilane tarumesilasele (nooremale õele). Kui mesilane ise on söömata, siis liigub toit meepõiest ventiillehtri kaudu kesksoolde, kus see seedub. Seedejäägid liiguvad peensoolde ja sealt edasi pärasoolde. Talvitumise lõpul võib see moodustada pea pool mesilase kaalust. Organismis elutegevuse tulemusena moodustunud kusihape ja soolad eritatakse kehast Malpighi soonte kaudu. (Übi, 2000) Mesilasi on kolme erineva kehakujuga: · Mesilasema on munemisperioodil 18-25 mm pikk ning kaalub 250-280 mg. Ta suudab ööpäevas muneda maksimaalselt 1500-2000 muna. Hooaja jooksul muneb ema kuni 200 000 muna. Mesilasema on peres ainuke täielikult väljaarenenud emaisend. Ema pikk tagakeha ulatub tiibade alt välja, tal on lühem iminokk ning pikemad tagajalad. Ema kasutab munetina astelt. Tema elueaks võib olla kuni 5 aastat. · Töömesilane on väljaarenemata suguelunditega emane ning nad
Antiperistaltilised kontraktsioonid küümeni paarilisse umbsoolde. Põhiline süsivesikute seede umbsooles – mikrobiaalne fermentatsioon, LRH imendumine. SV, mis pole mikroorganismide poolt lõhutatud peensooles, lõhustatakse umbsooles sama moodi nagu imetajatel. LRH imenduvad umbsooles, proteiinid lähevad roega välja. Toit läbib seedekanali kiiresti: 3-4 h peale söömist algab jääkide väljutamine ning ööpäeva jooksul väljub umbes 80% Toidu soolestiku läbimine kiireneb munemisperioodil ja välistemperatuuri langemisel; aeglustub haudumise ajal ja vitamiinivaeguse korral Vee ja ioonide imendumine toimub pärasooles ja kloaagis. Väljaheide on hele, sest sisaldab kusihappe kristalle
..12 kg-ni. Noorkalkunid kasvavad üsna kiiresti: 5-kuised isaskalkunid kaaluvad 7...9, emaskalkunid 5...6 kg. Kalkuniliha on omapärase maitse ja kõrgete dieetiliste omadustega: see sisaldab palju inimese poolt kergesti omastatavat proteiini. 50...60% kalkunilihast moodustab nn. valge liha, mille dieetilised omadused on eriti head: selles leidub keskmiselt 23...24% kergesti omastatavat proteiini. Kalkunite munatoodang võib ulatuda 50...100 munani ühel munemisperioodil. Emaskalkuni kohta on seega võimalik üles kasvatada 35...70 kalkunibroilerit. Kalkunitel on bioloogilisi iseärasusi, mis raskendavad nende kasvatamist: isas- ja emaslindude eluskaalu suur erinevus, aeglane suguküpseks saamine ja suhteliselt lühike munemisperiood, kalkunitibude ja noorkalkunite kõrgendatud nõudlikkus ratsiooni toorproteiini ja vitamiinisisalduse ning tibude tundlikkus pidamisreziimi suhtes.
annaabi.ee 
