Embrüoloogia Kõik mis on seotud sünnituse ja rasedusega on mulle alati huvi pakkunud. Seetõttu olid minu eelnevad teadmised üsna laiad, kuid seminari käigus õppisin tundma erinevate protsesside meditsiinilisi termineid ning raseduse erinevaid etappe detailsemalt ning sügavuti. Varasemalt teadsin seda, et naissugurakud tekivad ovogeneesi käigus ning meessugurakud spermatogeneesi käigus. Olin teadlik ka sellest, et naine sünnib kindla arvu munarakkudega ning mehel tekib spermatosoide elu jooksul aina juurde. Viljastudes määrakse ära lapse sugu, tüdruklapse korral on kromosoomideks XX ning poisslapse puhul XY. Teadsin, et arenev loode lõigustub, eesmärgiga taastada organismi hulkraksus, seminari käigus sain teada, et arenevat loodet nimetatakse sügoodiks ning eelmainitud lõigustumisprotsessi tulemuseks on moorula ehk kobarloode, mis koosneb lõigustusrakkudest ehk blastomeeridest. Teadsin, et
Ovulatsioon on munaraku vabanemine sarjast. Munasari- kõhuõõs- munajuha- emakas Paar nädalat enne küpsemist hakkab emaka limaskest paksenema, vohama. Seda põhjustavad verre erituvad hormoonid. Kui viljastust ei toimu, osutub kest tarbetuks ja see eraldub koos munarakuga, verega ehk menstruatsioon. 6 munarakku valmib ja eraldub 14p. peale mensi algust ehk mens.tsükkel. Eestlastel algab 1. mens 10-14 a. Erinevalt meestest, naiste munasarjade talitlus lakkab 40-50 a, kuna vananedes tomuvad munarakkudega ebasoodsad muutused ja järglane võib tulla väärarenguga. sugurakkude eripära: *spermatosoidid liiguvad, teised mitte *valmind sugurakkudes kromosoomide arv poole väiksem, kui keharakkudes *võime ühineda *valminud on kaotanud jagunemisvõime *viljastamisvõim. ei kuulu enam kudede hulka Mehepoolsed: *spermatosoidide vähesus spermas *spermatosoidide arengu või liikumishäired Naisepoolsed: *häired munaraku valmimisel *mitmete suguelundite seesmised häired.
V:Soojust,hapniku ja vett 4.Miks ei pea roomajad vette munema ? V:Emaslooma kehas tekib viljastatud munaraku ümber õhuke kilejas ja vett mitteläbilaskev nahkkest.See kaitseb muna väljaspool emaslooma kuivamise ja vigastuste eest. 5.Mille poolest erineb arusisaliku areng rohukonna omast ? V:Arusisalik areneb moondeta, rohukonn moondega, rohukonnal toimub munarakkude viljastamine emaslooma organismis,arusisalikul viib isasloom seemnerakud emaslooma organismi,kus need ühinevad munarakkudega. 6.Miks muneb enamik madusid ja sisalikke palju mune ? V:Selleks, et neil oleks piisavalt järeltulijaid 7.Võrdle arusisaliku ja kivisisaliku sigimist . V:Arusisalikul jäävad munad emaslooma kehasse. Kivisisalikud munevad liivakoopasse. 8.Millised on roomajate kohastumused eluks maismaal ?(3) V:1.Sisemine viljastamine 2.Õhuke kilejas ja vett mitteläbi laske nahkkest ümber viljastatud munaraku 3.Moondeta areng ????????
munasarjas olevatest munarakkudest. Keskmiselt vabaneb naise organismisit kogu viljaka perioodi vältel ligikaudu 400 munarakku ning esimesest menstruatsioonist alates on need võimelised viljastama. Erinevalt meestest puudub naistel võimalus saada järglasi elu lõpuni. Üle 45 50 aasta vanustel naistel munasarjade talitus algul muutub, hiljem aga lakkab täielikult. Ühtlasi jääb siis ära ka menstruatsioon. Selles võib näha omapärast kaitsekohastumust. Naise vananedes toimuvad munarakkudega mitmesugused ebasoodsad muutused ja seoses sellega kasvad risk väärarenguga järglase sünnitamiseks. Tütarlapsed ja naised peavad oma tervist eriti hoidma, sest neil on juba sünnihetkel olemas kõik munarakud ja elu jooksul uusi juurde ei teki. Mis tahes kahjulikud mõjutused, nagu alkohol, kiirgus, mõningad haigused, võivad kahjustada korraga kõiki naise munarakke, mille tagajärjel võivad sündida häiretega järglased.
suubuvad emakasse. Paar nädalat enne munaraku vabanemist hakkab emakat vooderdav limaskest paksenema ja vohama. Toimub ettevalmistus viljastatud munaraku vastuvõtuks. Kuna tavaliselt viljastamist ei toimu, siis emaka limaskest osutub tarbetuks ning see eraldub ja heidetakse kehast välja. See on menstruatsioon. Tsükli pikkus on 21-35 päev. 45-50 aastastel naistel munasarjade talitlus muutub ning hiljem lõpeb üldse. Vananedes, toimuvad munarakkudega ebasoodsad muutused ja nii kasvab risk sünnitada väärarenguga laps. Munarakke kahjustab alkohol, kiirgus, haigused ning võivad sündida häiretega lapsed. Seemnerakud liiguvad munajuhasse viburite abil, teiselt poolt aga emaka ja munajuhade rütmilise kokkutõmbumisega. Selleks, et spermid oleks viljastumis võimelised peavad olema nad mõnda aega naises. Oluline on ka spermide arv. Suur osa spermidest hukkub. Spermid konkureerivad omavahel ja kiiremad ning elujõulisemad on tugevamad.
Nendel juhtudel ei jõuta munarakkude võtmiseni ja katkestatakse ravi. Mõne aja pärast võib ravi uuesti alustada, kuid on võimalik kasutada ka doonori munarakke. 1.2.1. Ravietapid Ravietapid on : a) Munaraku võtmine. Protseduur teostatakse üldnarkoosis või veeni kaudu valuvaigisteid ja rahustavaid ravimeid manustades. Ultraheli kontrolli all viiakse punktsiooni-nõel tupe seinast läbi munasarjadesse ja vaakumi abil tõmmatakse follikulaarvedelik koos munarakkudega katseklaasi. b)Munaraku viljastamine. c)Viljastatud alge siirdamine. Alge siirdamine toimub 44-120 tundi peale õnnestunud viljastamist. Siirdatakse kuni kolm ebrüot. Siirdamine on valutu protseduur, mil kateeter viiakse emakakaelakanali emakaõõnde ja viljastatud alge läbib selle emakasse. Siirdamine toimub ultraheli kontrolli all täis kusepõiega. Täis kusepõis on oluline emaka õige asendi saavutamiseks ja mittetraumaatiliseks ebrüo siirdamiseks
Pärilikud või geneetilised haigused Kromosomaalsed anomaaliad Reesus sensibilisatsioon (kui Rh-konflikt anamneesis) Munarakkude doonorluse AID - artificial insemination using donor sperm näidustused Enneaegne munasarjade puudulikkus Geneetilised haigused Ravimitele reaktsiooni puudulikkus Naistele, kellel ei õnnestu EKV oma munarakkudega Meditsiinilised näidustused ekstrakorporaalseks viljastamiseks 1. Mõlemapoolne munajuhade emaldamine 2. Väljendunud munajuha muutused seoses eelnevate põletikuliste protsessidega väikses vaagnas (näiteks täielik või osaline munajuhade sulgus) 3. Munajuhade plastiliste operatsiooni järgselt, kui rasedust pole tekkinud ühe aasta jooksul 4
Naistel suguküpsus ei kesta elu lõpuni vaid lõppeb menopausi ehk klimakteeriumiga vanuses 50-55. 3. Tsükli kestvus - ühest ovulatsioonist teiseni - kesmine 28 päeva, võib kõikuda 7 päeva. 4. Kulg 5. Eritingimused a) eelrakud on sünnist saadik organismis olemas, neid juurde ei tule. Tervistkahjustav eluviis võib rikkuda kõikide munarakkude pärilikkuse. b) ovogenees ei kesta elu lõpuni - mida vanem naine, seda rohkem mutatsioone on munarakkudega aset leidnud c) ühest eelrakust tuleb 1 munarakk - välditakse mitmikute rasedusi d) toitained koonduvad ühte rakku e) viljastatakse meioosis olev munarakk, alles siis läheb meioos lõpuni 6. Häired a) põletikulised protsessid munasarjades - naba paljastav riietus b) mikrobioloogilised põletikud (klamüüdia) c) meessuguhormoonide või nende analoogide kasutamine (tavasportlastel lihasjõu tõstmiseks). 7
kannavad energeetiliselt kõrge energiaga sõltuvate kinaaside toime rakkudele? molekulidelt / ATP, GTP/ fosforhappe jäägi · Eksperimentidega konna viljastatud teistele molekulidele- näiteks valkudele. Nad on munarakkudega - jagunevad rakud sisaldavad aktiivsed kui nad on seotunud tsükliinidega, tsütoplasmas faktoreid, mis indutseerivad rakkude nende jaoks on ka rida vajalikke inhibiitoreid. proliferatsiooni Kinaasne aktiivsus ja valkude fosforüülimine on
madalamat temperatuuri kõikide munarakkude (saavutatakse kahel viisil a) pärilikkuse) looteea lõpus munandid Ovogenees ei kesta elu langevad munandikotti b) lõpuni (kaitsekohastumus munanditesse verd toovad mida vanema naise ja viivad veresooned on munarakkudega tegu, seda lähestikku ning toimub suurem on tõenäosus, et on soojusülekanne) toimunud mutatsioonid) Verega kokku ei puutu, Ühest eelrakust saadakse ainete ülekanne käib üle vaid üks munarakk, mis biobarjääri. viljastatakse meioosi käigus.
Ovogenees: · Koht: toimub naise organismis paarilistes munasarjades · Algus-lõpp: algab looteeas. Looteeas ovogenees seiskub ja taaskäivitub suguküpsuse saabumisel. Suguküpsus lõpeb menopausi/klimakteerumisega (vanus 50/55) · Tsükli kestvus: ajavahemik ühest ovulatsioonist teiseni (28 päeva) Eritingimused: 1) Eelrakud sünnist saadik olemas. Neid juurde ei tule 2) Ovogenees ei kesta elulõpuni mida vanem naisterahvas, seda rohkem mutatsioone munarakkudega toimunud 3) Ühest eelrakust 1 munarakk: a. Välditakse mitmikrasedusi b. Toitained koonduvad ühte rakku 4) Viljastatakse meioosis olev munarakk Häired: põletikulised protsessid munasarjades; mikrobioloogilised põletikud; meessuguhormoonide kasutamine Tulem: 1 munarakk ja 3 polotsüüti, kes hukkuvad Meioos rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb poole võrra; pärilikkusstruktuurid kombineeritakse ringi
Kuna maismaaliikidel esineb valdavalt kehasisene viljastamine ja tulevane loode alustab oma arengut emasorganismi sees (looted, munad), on emane paratamatult lootega kauem seotud. Isane saab lahkuda esimesena, ja siis pole emasel enam võimalik järglasi tema hoolde jätta. Miks toimub viljastamine just emas-, aga mitte isasorganismi sees? Siin peitub vastus ilmselt spermide suuremas liikuvuses ja hulgas võrreldes munarakkudega. Organismisisese viljastamisega liikidel pole isadus alati garanteeritud. Selliste liikide emane võib olla kindel, et kõik järglased on kindlasti tema omad. Seevastu isane ei saa olla sada protsenti kindel, et ta hoolitseb just enda geenikoopiate eest, sest emastel võib esineda paariväliseid kopuleerumisi ka teiste isastega peale oma sotsiaalse partneri. Kaks viimast punkti seletavad ühtlasi, miks uniparentaalset isahoolt esineb enamasti just kaladel
annaabi.ee 
