Rassid & Mongoliidid Keity Paemurd Kärol Kukk Pirita Majandusgümnaasium 2010 Sissejuhatus Rass on suur geneetiliselt päranduvate eripäradega inimrühm. Rasse on eristatud kolm kuni mõnekümmend. Inimeste eri rassidesse liigitamise aluseks olevateks omadusteks on *naha värvus; *pea ja selle osade kuju; * keel; * kultuur ja eeldatav geograafiline päritolu. Rassiteooriad Multiregionaalne teooria ehk vana teooria leiab, et tänapäeva inimese eri rassid kujunesid inimese eellasliigist Homo erectus neis maailmajagudes, kuhu ta rändas. Out of Africa teooria leiab, et rassid on tekkinud hiljem, liig Homo sapiens raames, Aafrikas. 1952. a. ilmus UNESCO raamat What is race, mis üldiselt pani aluse seisukohale, et sünnilt on kõik rassid võrdsed. Rassid Praegused rassid arvatakse olevat tekkinud
2. Esimesed hominiidid. hominoidid hominiidid hominiinid homo ülemsugukond sugukond alamsugukond perekond homo habilis – osav inimene homo erectus – sirge inimene griphopithecus – käpuli ja karvane australopiteek – püsti ja karvane Pronksul – üks vanimaid inimahve Ardi – 4,4 mlj vana Etioopiast (karvane, kahel jalal) Piltdowni inimene – võltsing Lucy – australopithecus, 3,2 mlj a (karvane kahel jalal Laetol (jalutav paarike) Euroopa asustamine. 1) multiregionaalne arenguteooria 2) hiline Aafrikast väljarännu teooria Neandertallane ja nüüdisinimene. neandertaallane – I luustik 1856 Sks (elas lõua-euroopas) kromanjoonlane – Tähtsamad paleoliitilised kultuurid. a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi; Terra Amata - Pr) ii
) HH onleitud ainult Aafrikas. JÄRGMINE keda on põhjalikult uuritud - HOMO ERECTUS (püstine/sirge inimene) 1,8-0,2 milj.a. Esimesed luud leiti 18 saj. Käisid püsti, sealt ka nimi. Nende rühm on väga suur - leitud kõikjalt. Eugene Dubois Jaava saarelt TÄHTIS LEID - Jaava inimese luud (pithecantrophus erectus ehk püstine ahvinimene) on HE-d vanemad kui Aafrikas leitud (avastati 1980 aastatel). Uurijateel ekkis kahtlus et inimene polegi Aafrikas kujunenud. 1. Multiregionaalne arengu teooria teooria, et inim kujunes HE baasil igas maailmajaos eraldi. 2. Aafrika väljarände teooria kaasaegne inimene kujunes ikkagi Aafrikas (Homo Sapiens) hilise Aafrikast väljarände pooldajad. Hiina leid 1920 aastatel anti oma nimetus - Pekingi-hiina inimene (sinantrophus pekinensis) Saksamaalt leitud - Heidelbergi inimene (homo heidelbergensis) Kõige värskem leid (HE) Gruusiast Manisi koopast (1,8-1,6 milj a.) uurimine käib ja iga aastaga antakse
(mõisteaparaat), tulevikukavandamine (eesmärgiseade), sümboolne käitumine (rituaalid) Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 kilokalorit) päevas, mis on ca 1/5 kogu inimkeha energiavajadusest • Arenguteemalised vaidlused Evolutsionism vs kreatsionism. Evolutsionism valdav akadeemilises maailmas, kreatsionism tavaelus. Miks? Inimese algkodu: Aafrika algkodu vs multiregionaalne mudel. -Aafrika algkodu hüpotees: (Recent single-origin hypothesis (RSOH), Replacement Hypothesis or Recent African Origin (RAO) model) According to the theory, anatomically modern humans evolved solely in Africa, between 200,000 and 100,000 years ago, with members of one branch leaving Africa by 60,000 years ago and replacing all earlier human populations such as Neanderthals and Homo erectus. The
Saksamaalt 1907. aastal, selle vanuseks on pool miljonit aastat). Homo georgicus? Eugene Dubois leidis Jaava (kuulus toona Hollandile) inimese luud (pithecantrophus erectus ehk sirge ahvinimene). Zhoukoudian Hiinas. Hiina leiud on tekitanud erinevaid arvamusi. homo Dmanisi Kõige kuulsamad leiud: Hominiidileiud Georgiast (1,8-1,6 miljonit a) (homo georgicus? homo habilis? homo erctus? homo ergaster? ) Inimese kujunemine: Multiregionaalne arenguteooria (selle kohaselt olevat kõige olulisemat rolli inimese kujunenud rolli mänginud homo erectused, pakuti, et kaasaegne inimene võib kujuneda igas maailmajaos eraldi. Seda teooriat toetasid hiina uurijad) Selle kohaselt arvati, et homo sapiens ehk kaasaegne inimene ei kujunenud Aafrikas, vaid võis välja kujuneda homo erectuste paasil igal pool maailmas. Tänapäeval on loobutud sellest teooriast.
Tsüanobakteride vanus on 3,5 miljardit aastad, nad on vanimad seniteadaolevad fossiilid. Neil on paks raku kest, moodustavad suuri kihilisi struktuure mida nimetatakse stromatoliitideks või onkoliitideks. 2 Inimese põlvnemine ja evolutsioon Duaalne pärimisteooria Geeni-kultuuri evolutsioon Inimese käitumine tekib kultuurilise evolutsiooni koostoimes - lapse sugu sõltub isast (naistel xx, meestel xy) Vigased/kasvaja rakud kasvavad piiritult - Multiregionaalne hüpotees – kaasaja inimene võib olla evolutsioneerunud oma arhailistest esinvanematest paralleelselt euroopas, aasias ja aafrikas või ikkagi ühel kontinendil ja pärast on homo sapiens liikunud teistele kontinentidele - Tänepäevased neli inimpopulatsiooni e rassi evolutsioneerusid ühistest heleda nahaväevusega eellastest. 19.Sugu ja ristpärandumine Inimene - 20 000 struktuurigeeni
Tehti k järeldus et homo erectus oli I kes õppis told kasut. ( ei tähenda et nad ka told tegid . Pekingi Hiina inimene on ka oluline homo erectusega. Kolmas oluline leid tuli välja saksamaalt heidenbergist , leiti liivakarjäärist, tegemist on massiivse alalõualuuga ,millest tehti algselt päris põhjapanevaid järeldusi . Saksamaal on neid rohkem kui üks. V Homo dmanisi , Hominiidileiud Georgiast ( 1,8-1,6 milj a ) ilmselt ka homo habilis. Peale Pekingi Hiina inim leidmist kuj multiregionaalne arenguteooria. Samuti ka Hiline Aafrikast väljarännu teooria ( Nariokotome poiss, avastati Keenias, varaste hominiidide hulgas tähelepanu väärne , sest on säilinud v palju luid, see võimaldas teda mitmekülgselt uurida ning selgus , et ta oli 15 a ja 1,6 m pikk, sale , pikkade jalgade ja kitsaste puusadega. Teamst nähti suhteliselt varast homo erectuse esindajat).Peale teda on leitud ka uusi leide ( homo egaster ( 1,9-1,4 milj a) , see hominiid , kellest alates
Pärast seda rootslasi sinna enam ei lastud, hiinlased tahtsid ise seal uurida. Sinantrophus pekinensis oli see inimese liik, kes sealt leiti. Kolmas tähtis erectus oli Heidelbergi inimene (homo heidelbergensis). Tal oli suur lõualuu, hambad olid olemas, umbes pool miljardit aastat vana. Hiinlased väitsid, et hiina inimesel olid asiaatide tunnused olemas. Kaasaja inimene võis kujuneda igal pool eraldi multiregionaalne arenguteooria. Keenias Nariokotome küla lähedal leiti Nariokotome poiss, mis oli 1,6m aastat vana. Ta oli 11aastane erectus ja 1,6m pikk pikem kui teised leitud erectused. Erectused hakkasid tarvitama liha ja sellest hakkas arenema nende aju. Erectuste elupaikadest on leitud ka tule jälgi. Erectused liikusid Aafrikast Euroopasse ja sealt Aasiasse kuni Jaava saarteni. Graham Dolinast Hispaanias on leitud väga palju erectuseid. Homo heidelbergensis oli tähtis Euroopa asustusloos
annaabi.ee 
