2. Kas on Teil raskusi lapse kasvatamisel? a. Jah, väga sageli b. Jah, osaliselt c. Harva d. Ei ole 3. Mis tekitab Teil raskusi lapse kasvatamisel? a. Aja puudus b. Kogemuse puudumine c. Hariduse ebapiisavus d. Abi puudumine abikaasa, lähedaste sugulaste poolt e. Toetuse puudumine koolieelse lasteasutuse poolt f. Materiaalne heaolu g. Muu __________________________________________________________________ 4. Kas Teil tekivad raskused lapse kasvatamisel ja õpetamisel multikultuurilise ühiskonna tingimustes? 1) Jah, tekivad 2) Ei teki 3) Raske öelda 5. Millist sorti raskustega peate kokku puutuma lapse kasvatamisel ja õpetamisel multikultuurilise ühiskonna tingimustes? _____________________________________________________________________________ _____________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________ 6
massikultuurile. Eesti keele arengu seisukohalt on liitumispürgimustel juba praegu väga suur mõju. Tohutu hulk dokumente, mis tuleb tõlkida eesti keelde ja nõuded väljenduse täpsusele on avaldanud väga suurt mõju eesti keele stiilile ja sõnavarale. Lohisevast, deklaratiivsest nõukogustatud keelest, mille eesmärgiks oli tihti varjata mõtteid, saab keel, milles peab saama edasi anda kaasaegse tsivilisatsiooni kõige keerulisemaid juriidilisi ja poliitilisi ideid. Liitumine multikultuurilise rahvaste ühenduse Euroopa Liiduga ei kahjusta Eesti kultuuri vaid sisaldab endas rohkelt uusi võimalusi. Kuulumine Euroopa demokraatlike riikide ühendusse võimaldab meil rahvuslikku identiteeti laiendada ja tugevdada. 8 Kasutatud materjalid 1. http://www.est-emb.fr/est/eesti_euroopa_liidus 2. http://ec.europa.eu/eesti/abc_of_the_eu/eu_at_glace/index_et.htm 3. http://ec.europa
eelarvamusega ja ootavad neilt vähem, kui lapsed tegelikult suudavad. See mõjutab omakorda laste õpimotivatsiooni. Paljud õpetajad peavad lahenduseks lapsele riigikeele selgeks õpetamist sellega nende arvates mured lõpevad. Tegelikult peavad õpetajad olema vägagi kultuuritundlikud, teadlikud õpilaste kultuurierinevustest ja sellest, kuidas need mõjutavad õpistiile, käitumismudeleidjm. Eelöeldu nõuab muudatusi ka õpetajakoolituse kontseptsioonis ja õppekavades. Eestis on multikultuurilise hariduse käsitlusi õpetajakoolitusse toodud vähemalt valikainete raames. Õpetajatele pakutakse täienduskoolituse pakette. Õpetaja roll klassis oleneb mitmest tegurist: nt mitu õpilast on muukeelsest kodust, kuidas toetab kool õpetajat materiaalselt ja professionaalselt, milline on õpetaja motivatsioon tööks nende lastega, kuidas oskab õpetaja kohandada õpetamismetoodikat, keelekasutust, luua koolis multikultuurilist atmosfääri jne. Tugisüsteemid
konstruktsioonide piirid on sageli siiski ühiskonna poolt ette antud. Kultuuriidentiteeti, rahvuslikku ja etnilist identiteeti on vähemalt teoreetiliselt võimalik muuta või varjata. Nahavärvi erinevus paistab aga silma. Eelnev arutelu viib selleni, et nii kultuurilist, rassilist, etnilist kui ka rahvuslikku identiteeti peab saama vabalt valida. See ei tohiks olla piiratud vanemate rahvuse või koolis valitseva ühekultuurilise õppekava poolt. Multikultuurilise hariduse üks olulisemaid ülesandeid on anda kõigile lastele võimalus hoida ja tugevdada oma päritoluidentiteeti ja aidata luua uusi identiteete. Kui rassi- ja keeleerinevused on mingil määral objektiivsed (ehkki rasside segunemine ja mitmekeelsus muudavad selle väite küsitavaks), siis subjektiivne (rahvus) kultuuriline erinevus võib olla palju probleemsem. Üheks põhjuseks on asjaolu, et kultuurierinevustel pole alati selget silmatorkavat välist tunnust nagu teistsugune
Nõustamine on üheaegselt nii kunst kui ka teadus. Kunsti-teaduse mõõde peegeldab nõustamisprotsessil ilmnevat püüdlust tasakaalustada ilmnevat subjektiivsuse ja objektiivsuse mõõdet (Nystul, 2006). Sellest lähtudes võib nõustaja tunnetuslikult siseneda kliendi maailma, säilitades seejuures professionaalse ja teadusliku objektiivsuse. Nõustamine kui kunst subjektiivne mõõde, teadmiste baasil ja seeläbi arendatakse oskusi, mis sobitatuvat kliendi unikaalsete vajadustega ja multikultuurilise ühiskonna mõjutustega. Tegemist on ennekõike nõustaja isiksuse osavusega. Saab rääkida mitmetest tasanditest, kus nõustaja isiksus asetub, kord sügavamal, kord pindmisel. Pärit humanistlikust psühholoogiaharust. Rõhutab empaatiavõimele, ehedusele, unikaalsusele, unikaalsusele, inimlikkusele. ntks Rogers. Laste puhul võib olla, et isiksuse tasand läheb liiga laialivalguvaks. Eriti sügavale võib minna siis, kui ise oled kriisid läbi elanud. Kunsti mõõde ei
kauaaegne juhtiv saksa sotsiaalpedagoogika teoreetik, käsitleb põhivaldkondadest. Eelkõige peab Mollenhauer silmas oma artiklis (1996) sotsiaalpedagoogika mõiste määratlemisega põlvkondadevabeüse..hariduse, .vaesusega seotud pedagoogilise seotud küsimusi. Ka Mollenhaueri jaoks on endiselt põletavaks tegevuse,, globaliseerumise ja multikultuurilise probleemiks, kas ja kuivõrd sotsiaalpedagoogika moodustab haridu,s^fcjrnusL(MQjleri.hauer 1996, 877-881). Seoses teoreetilise terviku, millel on oma uurimispotentsiaal. Mõneti üvTölIenhaueri surmaga kaks aastat hiljem (1998) on aga küsitav, sarnaselt Neimeyeriga leiab Mollenhauer, et sotsiaalpedagoogika kas ja kuivõrd need teemad teiste autorite jaoks moodustavad
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana.
annaabi.ee 
