Võrumaa Kutsehariduskeskus MULLBETOON Õpilane: Reio Saarniit Juhendaja: Andrus Kapp KBp-12 Väimela 2012 Sisukord: Mullbetoon.................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................4 Mullbetooni jagunevused,vahtbetoon,gaasbetoon..................5,6 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud materjal.....................................................................8 Sissejuhatus Referaadi teemaks on mullbetoonid. Materjal on otsitud internetist. Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3.
a pikkus [mm] b laius [mm] h kõrgus [mm] 0 = (m / V) * 1000 (2) tihedus [kg/m3] m mass [g] V maht [cm3] Näidis: materjaliks mullbetoon a_kesk 151 mm =15,1 cm b_kesk 149 mm =14,9 cm h_kesk 152 mm =15,2 cm m 2240g V=a*b*h => 15,1 14,9 15,2 3419,848 cm3 0 = (m / V) * 1000 => (2240 / 3419,848) 1000 657 kg/m3 4.2. Korrapärase kujuga materjalide tihedus Tabel 4.1 Mullbetooni tihedus Proovikeha Materjali Proovikeha Proovikeha Proovikeha Proovikeha number nimetus mõõtmed [mm] maht [cm3] mass [g] tihedus a b h [kg/m3] 26 Mullbetoon 151 149 152 3419,8 2240 657 Tabel 4.2 Kipsplaadi tihedus Proovikeha Materjali Proovikeha Proovikeha Proovikeha Proovikeha
pindu. Klaas on ka mitteläbilaskev materjal. Eelnimetatud omaduste tõttu on klaasil väga palju rakendusalasid. Ehituses enamasti kasutatakse klaasi just akende valmistamiseks, kuna puudub vee- ja tuule läbilaskvus ning materjal on läbipaistev. Klaasi kasutatakse ka keraamikas glasuurina. Mullbetoon on suure poorsusega ning väikese tihedusega kergbetoon, mille sideaine on näiteks lubi või tsement. Mullbetooni tootmiseks kasutatakse edukalt ka põlevkivituhka. Mullbetoonid koosnevad sideainest, veest, jahvatatud peenliivast, ning mulletekitavast lisandist, mis annab mullebtoonile soovitud poorsuse ning ruumala. Töö teises osas kasutatud ehitusmaterjalideks on keraamilinetellise tükk, silikaattellise tükk ning graniit. 1.3 Töös kasutatud töövahendid Nihik - Kasutusala antud katses on katsetatava materjali kolme mõõtme - laiuse, pikkuse ja sügavuse võimalikult täpne mõõtmine.
.........................................6 Esimene plokirida............................................................7 Kasutatud materjal...........................................................8 Sissejuhatus Referaadi teemaks on mullbetoon. Oma referaadi tegemisel kasutasin internetti. Referaadis räägin natuke lähemalt mullbetoonist, kus seda kasutatakse jne.. Mis on mullbetoon? Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm. Mahumassi järgi jagatakse mullbetoonid 3 gruppi: · isoleerbetooni (kuni 500 kg/kuupmeetrit) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks · konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900 kg/kuupmetrit) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi, · konstruktsioonibetoon (900...1200 kg/kuupmeetri kohta) Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/ruutmillimeetrit. Mulletoonid
Kuid kui ka põletatakse, siis ei oleks see eriti kasulik selle saadava lubja madala kvaliteedi ja asjaolu pärast, et Eestis on hea lubjakivi varusid piisavalt. Aherainest saab aga killustikku teetammide ja teekatte ehitamiseks. Tuhaga lubjatakse põllumaid ja sellest on otstarbekas toota põlevkivituhk- portlandtsementi. Näiteks sellest tsemendist valmistatud betoonist on ehitatud Tallinna teletorn ja Iru soojusjõujaama korsten. Veel saab lendtuhka kasutada autoklaav-mullbetooni ja raskbetooni valmistamisel. See näitab, et tuhk on meile materiaalses mõttes kasulikum, kui aheraine. Mõju keskkonnale Põlevkivitööstus reostab rängalt ümbritsevat keskkonda. On öeldud, et seal, kus asuvad põlevkivitööstused, on Eesti oludes tegemist kõige 2
3 2191 17,32 Keskmine 2210,33 16,59 7 Graafik 1.1 Materjalide tihedused 8 Järeldused Allika [2] kohaselt on graniidi tihedus 2500-2700 kg/m3, katsetulemuste keskmine on 2630 kg/m3, ehk mahtus antud vahemikku. Silikaattellise puhul, mille etteantud tihedusvahemik on 1700-1900 kg/m3, katsete põhjal tuli 1849 kg/m3 kohta. Mullbetooni tihedusvahemik õpiku põhjal on 300-900 kg/m3, katsete tulemusel tuli 865 kg/m3. Normaalbetooni tiheduseks on antud 1800-2500 kg/m3 kohta, katsetes tuli 2520 kg/m3. Nelja eelneva materjali katsetatud tiheduste tõepärasus lubab eeldada, et ka ülejäänud katsete tulemused on lubatud normides. Korrapärastest kehadest kõige tihedam oli lubjakivist valmistatud katsekeha, tiheduseks saadi 2550 kg/m3. Kõige väiksema tihedusega oli vahtpolüstüreen, 12-13 kg/m3 kohta.
tiheduseks saime 354,22, internetist leidsime, et tihedus võib olla 250-350 kg/m³ [4]. Silikaattellise tiheduseks saime 1727,93 kg/m³, internetist tuli tulemuseks 1850-1950 kg/m³[5]. Samottkivi tiheduseks saime 1934,96 kg/m³, internetis tulemuseks 1850-1950 kg/m³ [6]. 5 Ehitusterase tiheduseks saime 7190 kg/m³, internetis tulemuseks 7850 kg/m³. Mullbetooni tiheduseks saime 865,36 kg/m³, internetis 300-900kg/m³. Graniidi tiheduseks saime 2653,81 kg/m³, internetis 2500-2700 kg/m³. Lubjakivi tiheduseks saime 2739,24 kg/m³, internetis 1700- 2600 kg/m³. Klaasi tiheduseks saime 2372 kg/m³, internetist 2520 kg/m³. Kergkeraamika tiheduseks saime 665,04 kg/m³, internetist saime, et tihedus peab olema alla 1450 kg/m³. Kipsiplaadi tiheduseks saime 784 kg/m³, internetis 750-770 kg/m³ [7]. Vahtklaasi tiheduseks
Väikeplokkehitused (vasta järgmistele punktidele)-plokkide liigid, materjal Plokkide liigid, materjal Väikeplokkehitus on muutunud väga levinud ehitusviisiks. Töötootlikus on suur ja ehitusele ei ole vaja suurtõstevõimega tõstemasinaid. Plokkidele esitatav põhinõue on see, et plokki peab tõstma ja paigaldama üks tööline. Plokkide valmistamisel on mindud kahte teed - mahumassi vähendamisele plokis ja õõntega plokkide kasutamisele. Väikese mahumassiga plokkides kasutatakse nn mullbetooni või kergtäitega kivisid. Mullbetooni puhul viiakse segumassi gaase tekitavaid aineid, mis paisutavad segumassi poorseks ja viivad sellega mahumassi alla. Tuntumad materjalid on siin põlevkivituhkplokid, silikaltsiit ja siporex. Need materjalid erinevad kasutatud sideaine ja täitematerjali poolest Kergtäitega kivid on tavalisel tsementsideainega, kergtäiteks on kas looduslik kergmaterjal või näiteks kergkruus (keramsiit).
rohkem kui raskebetoonide puhul ja seepärast segunevad nad halvemini. Kergbetoon vajab pikemat segamise aega Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Korebetooni kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna). Seinad tulevad mõlemalt poolt krohvida, et sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust. 13. Mullbetoonid Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid. Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulle tekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht- ja gaasbetooniks. Vahtbetooni kasutusalad: • Konstruktsioonides, kus on nõutud väike kaal: katuste tasanduskihid, põrandad. • Teedeehituses vanade kommunikatsioonitrasside (sidekanalid, torustikud jne.) täitmisel.
Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitmata. Nii saadakse jämepoorne betoon. Kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Tsementi lisatakse nii palju, et täitematerjali terad oleksid kaetud, kuid et terade vahed oleksid täitmata. 54. Mida loetakse mullbetooniks? Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, läbimõõduga 0,3...2,0mm. Mullbetoonide survetugevus on 18 2,5...20N/mm². Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulle tekitavast lisandist. Harjutamiseks link (Quizlet) (Üld-Metallmaterjalid) Harjutamiseks link (Quizlet) (Ehituskeraamika-Betoon) 19
horisontaalkoormusele qh = kahte teed - mahumassi saadud graanulid, mis on qhs + qhd, kus qhs - vähendamisele plokis ja üldiselt kinniste pooridega. horisontaalkoormuse õõntega plokkide Materjal on seega vett staatiline osa, qhd - kasutamisele. Väikese mitteimav. Plokkide horisontaalkoormuse mahumassiga plokkides materjali tugevus on 3...5 dünaamiline osa kasutatakse nn mullbetooni MPa. Ploki materjal on (inertsioonijõud). või kergtäitega kivisid. samuti hästi töödeldav Rusikareeglina tuleks Mullbetooni puhul viiakse (saetav, saab lüüa naela dünaamilist koormust segumassi gaase tekitavaid sisse). Õõntega plokkide arvestada, kui aineid, mis paisutavad puhul kasutatakse tavaliselt konstruktsiooni segumassi poorseks ja viivad tavalisi peeneteralisi
valemiga: R28=A*Rt(T/V- C) Kergbetoonide mahumass on 500...1800kg/m ja soojaerijuhtivus 0,20...0,60W/m.C Sideaine ja täitematerjali mahuline vahekord on 1:8 ... 1:15. Kergbetoone kasutatakse põhiliselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõige rohkem tehakse temast seinaplokke,harvem monoliitseid seinu.Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Mullbetoonid Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid , jämedusega 0,3...2,0 mm Mahumassi järgi jagatakse mullbetooni 3 gruppi: - isoleerbetooni (kuni 500 kg/m3) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks, - konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900kg/m3) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi - konstruktsioonibetoon (900...1200kg/m3) Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/mm2. Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenlivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulletekitavast lisandist
ja seinte valamiseks ning suuremate ehitusdetailide valamiseks. Kui tsemendimördile lisada kruusa või killustikku saadakse tugevam ja odavam materjal ehk betoon. Üsna vedel ning saab valada mis tahes kujuga vormi, milles kõvastub. Valatakse seina- ja laepaneele, kaevurakkeid jms. Raudbetoon saadakse, kui betooni lisada ka veel terasvardad nii saab tugevdada suuri ja õhukesi betoonidetaile. Saame ka mullbetooni, kui lisatud Al-pulbrit, tekib H2, et keemilises reaktsioonis tekivad mullid, mis muudavad betooni kergeks ja võrdlemisi pehmeks- soojusisolatsioonimaterjal, saab lõigata ja puurida, lüüa naelu sisse. Kui lisada vahtu saadakse vahtbetoon. Keramsiid saadakse, kui paagutada savi, mis on segatud selliste mineraalidega, mille lagunemisel tekib gaase. Betoon on tegelt laiem nim igasugust sideainest, liivast, kruusast või killustikust koosnevat materjali, milles sideaine kõvastub. Nt
annaabi.ee 
