Patogeensed seened võib jagada kahte gruppi – ühed nakatavad absoluutselt terveid, elujõulisi, teised - nõrgenenud või juba kahjustunud taimi. Esimesel juhul on tegemist obligaatsete parasiitidega. Nad ei kasva saprobiontselt, neid ei saa kasvatada söötmel ja nad on kitsalt spetsialiseerunud oma peremehele (roostelised, jahukastelised). Obligaatsed saprobiondid seevastu on ainult saprobiontse eluviisiga, kasutades toiduks surnud orgaanilist ainet (mullaseened). Nende kahe rühma vahel esineb üleminekuid. On olemas fakultatiivsed parasiidid, kes toituvad tavaliselt saprobiontselt, kuid tingimuste muutudes võivad üle minna parasiitsele eluviisile (perek. Fusarium, Botrytis esindajad). Vastupidiselt on fakultatiivsed saprobiondid parasiitse eluviisiga, kuid teatud arengufaasis lähevad üle saprobiontsele eluviisile. Näiteks õunapuu-kärntõve tekitaja parasiteerib algul
Tõrje: haiged marjad hävitada, pärast saagi koristamist varred maha lõigata ja põletada, keemiline tõrje. o Maasika-laikpõletik talvitub viljakehadel vanadel lehtedel. Haigus areneb hästi rasketel muldadel, intensiivselt levib vanades maasikaistandustes. Tõrje: haigestunud taimeosad hävitada, vältida liigset niiskust, fungitsiidid. o Maasika-punalaiksus o Maasika fütoftoroos eestis pole leitud. Tekitab juuremädanikku. Haigustekitajad on mullaseened, säilivad mullas ja kahjustunud taimeosadel. Tõrje: mitte istutada maasikat samale kohale 6-8 aastat. Haiged taimed koos mullaga eemaldada ja hävitada. o Kõrreliste helelaiksus nisul haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna taliviljal. Suve jooksul mitu põlvkonda eoseid, mis levivad vihma ja tuulega. Saagikadu kuni 40%. Tõrje: seemnete puhtimine, kõrrekoorimine, keemiline tõrje. o Nisu pruunlaiksus eoste moodustumiseks vajalik märg leht.
Ägeda aflatoksikoosi sümptomiteks on palavik, oksendamine, koomaseisund, krambid. Kuigi A. flavus eelistab kasvuks soojemat kliimat, võib teda meie korteritest leida ülekastetud lillemullas. Penicillium Anamorf-perekond pintselhallik (Penicillium) Penicillium on saprotroofina kõikvõimalikel orgaanilistel materjalidel. Näiteks Penicillium expansu´i võib leida ladudes, hoidlates ja keldrites. Tema ongi meie kõige tavalisem moosipurgihallitus. Looduses on pintselhallikud olulised mullaseened, nad aitavad moodustada humiinaineid põllumuldades ja rabamuldades. . Siia perkonda kuulub väga ohtlik, tavaliselt surmaga lõppeva süvamükoosi - penitsilloosi tekitaja Penicillium marneffei (Eestis ei esine). Klassikaliselt on perkond tuntud antibiootikumide (penitsilliin) moodustajana . Penicillium´i liike on sisetingimustes alati olemas, isegi puhtas keskkonnas. Probleemid hakkavad tekkima olukorras, kus seente eoste kontsentratsioon on siseõhus suurem kui väljas. Pintselhalliku
Ägeda aflatoksikoosi sümptomiteks on palavik, oksendamine, koomaseisund, krambid. Kuigi A. flavus eelistab kasvuks soojemat kliimat, võib teda meie korteritest leida ülekastetud lillemullas . Anamorf-perekond pintselhallik (Penicillium) Penicillium on saprotroofina kõikvõimalikel orgaanilistel materjalidel. Näiteks Penicillium expansu´i võib leida ladudes, hoidlates ja keldrites. Tema ongi meie kõige tavalisem moosipurgihallitus. Looduses on pintselhallikud olulised mullaseened, nad aitavad moodustada humiinaineid põllumuldades ja rabamuldades. . Siia perkonda kuulub väga ohtlik, tavaliselt surmaga lõppeva süvamükoosi - penitsilloosi tekitaja Penicillium marneffei (Eestis ei esine). Klassikaliselt on perkond tuntud antibiootikumide (penitsilliin) moodustajana . Penicillium´i liike on sisetingimustes alati olemas, isegi puhtas keskkonnas. Probleemid hakkavad tekkima olukorras, kus seente eoste kontsentratsioon on siseõhus suurem kui väljas
Ägeda aflatoksikoosi sümptomiteks on palavik, oksendamine, koomaseisund, krambid. Kuigi Aspergillus flavus eelistab kasvuks soojemat kliimat, võib teda meie korteritest leida ülekastetud lillemullas. (Kõljalg, 2005) Anamorf-perekond pintselhallik Pintselhallik on saprotroofina kõikvõimalikel orgaanilistel materjalidel. Näiteks Penicillium expansu´i võib leida ladudes, hoidlates ja keldrites. Tema ongi meie kõige tavalisem moosipurgihallitus. Looduses on pintselhallikud olulised mullaseened, nad aitavad moodustada humiinaineid põllumuldades ja rabamuldades. . Siia perkonda kuulub väga ohtlik, tavaliselt surmaga lõppeva süvamükoosi - penitsilloosi tekitaja, mida Eestis ei esine. Klassikaliselt on perkond tuntud antibiootikumide (penitsilliin) moodustajana. Penicillium´i 11 liike on sisetingimustes alati olemas, isegi puhtas keskkonnas. Probleemid hakkavad tekkima
Haiguse tõrjel on tähtis tabandunud kärgede kõrvaldamine, kahjutustamine ning tarude desinfitseerimine. Aspergilluse perekonna hallitusseente eosed võivad ohustada ka inimest. Rohkesti eoseid sisaldavat mett tuleb keeta. Penicillium on saprotroofina kõikvõimalikel orgaanilistel materjalidel. Näiteks Penicillium expansu´i võib leida ladudes, hoidlates ja keldrites. Tema ongi meie kõige tavalisem moosipurgihallitus. Looduses on pintselhallikud olulised mullaseened, nad aitavad moodustada humiinaineid põllumuldades ja rabamuldades. . Siia perkonda kuulub väga ohtlik, tavaliselt surmaga lõppeva süvamükoosi - penitsilloosi tekitaja Penicillium marneffei (Eestis ei esine). Klassikaliselt on perkond tuntud antibiootikumide (penitsilliin) moodustajana [2]. Penicillium´i liike on sisetingimustes alati olemas, isegi puhtas keskkonnas. Probleemid hakkavad tekkima olukorras, kus seente eoste kontsentratsioon on siseõhus suurem kui väljas
elu vältel. Patogeensed seened võib jagada kahte gruppi ühed nakatavad absoluutselt terveid, elujõulisi, teised - nõrgenenud või juba kahjustunud taimi. Esimesel juhul on tegemist obligaatsete parasiitidega. Nad ei kasva saprobiontselt, neid ei saa kasvatada söötmel ja nad on kitsalt spetsialiseerunud oma peremehele (roostelised, jahukastelised). Obligaatsed saprobiondid seevastu on ainult saprobiontse eluviisiga, kasutades toiduks surnud orgaanilist ainet (mullaseened). Nende kahe rühma vahel esineb üleminekuid. On olemas fakultatiivsed parasiidid, kes toituvad tavaliselt saprobiontselt, kuid tingimuste muutudes võivad üle minna parasiitsele eluviisile (perek. Fusarium, Botrytis esindajad). Vastupidiselt on fakultatiivsed saprobiondid parasiitse eluviisiga, kuid teatud arengufaasis lähevad üle saprobiontsele eluviisile. Näiteks õunapuu-kärntõve tekitaja parasiteerib algul puu lehtedel, kotteosed arenevad mahavarisenud surnud lehtedel.