elutegevust või surmavad neid. · Antikeha - Antikehad on organismis moodustuvad erilised kaitsevalgus, mis haigusetekitajatega seostudes nõrgestavad nende toimet. · Siirutaja Siirutajaks nimetatakse tõvestaja ( viiruse, bakteri ) edasiandjat teisele organismile ) · Aeroob Aeroobsed bakterid elavad hapnikuga keskkonnas ja kasutavad hapnikku toitainete lagundamiseks. Neid leiduv kõikjalt, mullapinnalt, esemetel, organismidel jm. · Anaeroobsed Anaeroobsed bakterid elavad hapnikuvabas keskkonnas ja neile mõjub hapnik hukutavalt. Neid leiab nt mulla süvakihtides, põhjamudas, loomade soolestikust jm. · Steriilimine Steriilimisel bakterirakud ja nende spoorid hävivad täielikult, saadakse mikroobivaba toode. ( nt liha, kalakonservid, sidemed, süstlad, süstelahused jm )
· Sademete hulk ja selle jaotumine vegetatsiooniperioodil avaldab olulist mõju mugulasaagi kujunemisele ja selle kvaliteedile. · Veepuudus enne õitsemist- vähem mugulaid. Veepuudus pärast õitsemist- väiksed mugulad. · Kartuli transpiratsioonikoefitsent on 240- 720, keskmiselt 400. Vesi · Vett kasutatakse fotosünteesil ja jahutamisel. · Ühe kg mugulate moodustumiseks kasutab taim 80-100l vett. · Läbi taime aurab 41% veest ja mullapinnalt 59%- seega oluline põllupinna kattumine pealsetega. · Vaovahe laiuse, mahapanekutiheduse mõju mugulasaagile · Vaovahelaius Mugulad tk/ha Saagikus · 70cm 30 000 26.6 · 60 000 32.6 · 90cm 30 000 19.9 · 60 000 23.6 · 140cm 30 000 20.5 · 60 000 24.2 » Kasvuaegne hooldamine · Peamise kasvuaegsed hooldustööd:
pungadest tärganud orasheina tõusmetel uuesti vabalt süsivesikuid assimileerida ja varuaineid koguda. Sellisel juhul on tegemist orasheina paljundamisega. Seepärast orasheinaga umbrohtunud põldudel ei tohi külvieelsel mullaharimisel kasutada randaali. Umbrohutõrje jätkub kultuuride külvijärgse mullaharimisega - teraviljaoraste äestamine. Äestamine tõrjub ainult seemnest tärkavaid umbrohte. Õige aeg äestamiseks on siis, kui mullapinnalt ilmuvad kraapimisel nähtavale umbrohtude niitjad idandid. Kui umbrohutaim on juba hästi väljaarenenud idulehtedega, on äestamise mõju tagasihoidlik. Tuleb meeles pidada, et kõik kõrsviljad on äestamise suhtes tundlikud 1,5-2 lehe faasis. Seega selles kasvufaasis neid äestada ei tohi. Oraste äestamiseks sobib keskmise raskusega võrkäke. Iga mullaliigi ja kultuuri korral on mullaharimine erinev, mida tuleb arvestada. Kui põld on
sibulapeenardega või kasvatada neid ühel peenral. KÜLV TALVE ALLA. ET SAADA SAAKI VARAKEVADEL APRILLI LÕPUS-MAI ALGUSES, TULEB SEEMNED KÜLVATA SÜGISEL. TALVE ALLA SOOVITATAKSE KÜLVATA PORGANDIT, REDIST, PASTINAAKI, LEHTSALATIT, KRESS-SALATIT, PEKINGI KAPSAST, SPINATIT, PETERSELLI,KÜÜSLAUKU, SIBULAT (SEEMNEST JA TÜTARSIBULAID PEALSETE SAAMISEKS). TALVE ALLA KÜLVI EELISED. Varakevadel on raske mulda harida varasteks külvideks. Kui vastupidi ilm on kuiv aurustub niiskus kiiresti mullapinnalt ja tõusmed pole ühtlased. Külvates sügise lõpus selliseid olukordi tavaliselt ei esine. Seemned, mis on külvatud hilissügisel paisuvad ning säilivad madalal temperatuuril. Sügisel külvatud seemned taluvad paremini kevadisi öökülmi,nende juurestik on paremini arenenud ja järelikult kasutavad paremini ära vett ja toitaineid. Peale selle haigestuvad nad vähem haigustesse ja kahjuritesse kui need taimed mis on külvatud kevadel.
Suurem osa ookeanidelt aurunud veest sajab sinna tagasi. Ainult umbes 10% kandub ja sajab maismaale. Atmosfääri aurunud veemolekul püsib seal umbes kümme ööpäeva. Evapotranspiratsioon: protsess, mille tulemusena vesi pääseb õhku maapinnalt ja taimede kaudu Kuigi mõnes määratluses arvatakse evapotranspiratsiooni hulka ka aurumist pinnaveekogude, nt järvede, ning isegi ookeani pinnalt, defineeritakse käesolevas tekstis seda kui vee aurumist mullapinnalt ja kapillaarvööndist ning taimejuurte kaudu maa seest võetud vee transpireerumist atmosfääri. Lihtsamini öelduna: evapotranspiratsioon on aurumine taimkattega alalt. Transpiratsioon ja taimelehed Transpiratsioon on protsess, mis kannab juurte kaudu mullast võetud vett lehtede alumistel külgedel paiknevate avadeni, kus ta aurustub ja lendub atmosfääri. Transpiratsioon on seega vee aurumine taimelehtede kaudu. Arvatakse, et umbes kümme
5 Loomade väljaheited on uue mikromitmekesisuse allikaks. Enamasti muudab karjatamine ala heterogeensemaks Kuidas muutub rohumaa majandamise katkemisel ja millised muutused leiavad aset rohumaa taimekoosluses selle taastamisel metsast? Rohumaad muutuvad kõigepealt astme võrra lopsakamaks ja toitainerikkamaks, kuna varem heinaga äraviidud toitained jäävad ringlusse, paks kulukiht vähendab auramist mullapinnalt. Laiemalt levivad hilise arenguga liigid, kelle arvukus suruti niitmisega maha: sulg-aruluste, sinihelmikas, jäneskastik, angervaks. Niisketel aladel hakkab domineerima angervaks ja mättaid moodustavad luht- kastevars, mätastarn, sinihelmikas. Kulukihi paksenemine toimib tuntavalt kooslusesisesele mikrokliimale ja väiksemakasvuliste liikide väljatõrjumisele. Rohustu kasvutingimusi muudavad ka mahalangenud oksad, tüved, suureneb sipelgapesade hulk.
Ülekarjatamisel hakkavad domineerima punane aruhein, aasnurmikas, harilik kastehein, raudrohi, kibe tulikas ja niiskematel niitudel luht- kastevars. Intensiivsel karjatamisel võib hävida rohukamar osaliselt või täielikult. Muutused koosluses majandamise katkemisel 1.Rohumaad muutuvad kõigepealt astme võrra lopsakamaks ja toitainerikkamaks, kuna varem heinaga äraviidud toitained jäävad ringlusse, paks kulukiht vähendab auramist mullapinnalt. 2.Laiemalt levivad hilise arenguga liigid, kelle arvukus suruti niitmisega maha: sulg-aruluste, sinihelmikas, jäneskastik, angervaks. Niisketel aladel hakkab domineerima angervaks ja mättaid moodustavad luht-kastevars, mätastarn, sinihelmikas. 3.Kulukihi paksenemine toimib tuntavalt kooslusesisesele mikrokliimale ja väiksemakasvuliste liikide väljatõrjumisele. Rohustu kasvutingimusi muudavad ka mahalangenud oksad, tüved, suureneb sipelgapesade hulk. 4
Kaste-esineb selge või võrdlemiselt vaikse ilma korral soojal aastaajal, kui tugeva efektiivsuse kiirguse tõttu maapind öösel jahtub alla katepunkti. Niiske õhu kokkupuutumisel selliselt jahtunud pinnaga veeaur kondenseerub sinna piiskadena nn kastena. Tekib enamasti öösel v õhtul rohule, maapinnale, seal olevatele esemetele. Seda soodustavad mulla pindkihis olevad poorid. Taimkatte alumistel pindadel olev kaste on tingitud vee aurumisest soojemalt mullapinnalt. Tuul takistab kaste tekkimist, segades õhukihte. Kastet tekib keskmiselt öö jooksul 0,1-0,3 mm, aastas ligi 10-50 mm .Suvisel ajal asendab kaste päeval taimedelt aurunud vett. Hall- sama mis kaste aga tekib siis kui ööseti aluspinnal tempeatuur langeb alla 0-kraadi. Maapinna kohal olevast õhust tihendab siis veeaur taimedele või maapinnale kristallilise sademena. Vee kristallisatsioon soodustavad aluspinna igasuguseid väljaulatuvaid teravikud ning ebatasasused
Taimkatte alumiStel muutumine aasta jooksul.Kiirgusbilanss Veeauru rõhk e arvutatakse nn. pindadel olev kaste on tingitud vee sõltub geograafilisest laiusest,siis ka psühhomeetrilise valemi abil: aurmisest soojemalt mullapinnalt. Tuul õhutemp.aastane käik osaleb sellest.aastane käik:1)ekvatoriaalne · Küllastusvajak ehk e =E `- k (t -t `) p takistab kaste tekkimist, segades alumisi,
annaabi.ee 
