Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25%, vesi 25% (2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel.) Mullatekketegurid : 1) lähtekivim, 2) kliima, 3) taimestik ja loomastik, 4) reljeef, 5) mulla vanus, 6) veereziim, 7)inimese tegevus. Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% ...
ioonide vahetus tahke ja vedela paasi vahel, toimub momentaalselt ja on pöörduv, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades. katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon - seotakse mulla kolloididega neeldunud alused pidurdavad reaktsiooni hapestumist neeldunud vesinik kahjulik, põhjustab t neeldunud alumiinium kahjulik, põhjustab mulla happesust neelamismahutavus - on suurim ioonide hulk, mida mullakolloidid on võimelised kinni pidama küllastusaste - arv, mis näitab, mitu protsenti mulla neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused puhverdusvõime - mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele hapestumine muutumine happeliseks/happelisemaks reaktsioon Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide teatud kontsentratsiooni mullas. aktiivne reaktsioon potentsiaalne reaktsioon
Need on samuti taimele asendamatud sest toimivad taimes biokeemiliste protsesside katalüsaatorina. NH4NO3 kõige parem lämmastikväetis Leidke antud võrrandi põhjal agronomiliselt ja majanduslikult efektiivsed väetiskogused kui viljahind on 2 krooni kg, koristamise maksumus 30 senti kg ja väetamise maksumus 20 krooni kg N Y = 15 + 0,20N 0,001N2 NBNB! Mulla füüsikalis-keemilised omadused Need omadused sõltuvad mulla peenemate osakeste kolloidide olemasolust. Mullakolloidid on osakesed läbimõõduga 1-100 millimikronit. Vees annavad nad kolloidlahuse. Suuremad annavad suspensiooni ja väiksemad molekulaarlahuse. Kolloidid võivad olla mineraalsed, orgaanilised, orgaanilis-mineraalsed komplekskolloidid. Sageli on mullas nii et mingi räni-mikrokristall on kaetud erinevate kolloidide kihtidega. Kuna kolloididega seonduvad ühed tähtsamad omadused neelamisnähtused, neelamisvõime siis seda kolloidkompleksi nimetatakse ka neelavaks kompleksiks
1. Ränioksiidi grupp opaal, kaltsedoon
2. Savimineraalide grupp montmorilloniit, hüdrovilgud, kaoliniit
3. Alumiinium hüdrooksiidide grupp hüdroangilliit
4. Raudhüdrooksiidide grupp limoniit, gotiit
Mulla keemiline koostis
Lähtekivimid: O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, Ti, C, Mn, P
Taim: C, O, H, N, Ca, P, Si, K, S, Mg, Fe, Na
Muld: O, Si, Al, Fe, C, Ca, K, Mg, Na, Ti, M, N
Fosforiiti on muldades vähe.
Mulla füüsikalis-keemilsed omadused
Mullakolloidid ja selle omadused
Kolloidide jaotus tuuma järgi:
1. Mineraalsed
2. Orgaanilised
3. Orgaanilis-mineraalsed
Kolloidide vaesed on liivmullad rikkad savimullad
Kolloidide jaotus:
1. atsidoidsed ehk happelised
2. basoidsed
3. amfoteersed
Soolid
Vilgud Vermikuliidid K(Cu, Mg, Mn,
Ca, Ni)
Primaarse Sekundaarsed Mg, Fe
d kloriidid
kloriidid
Püroksee Montmorilloniit Fe, Mg, Ca
n
Amfibool Asendamatud Ca, Mg, Fe
id katioonid
Apatiit Vähelahustuvad Ca, P
soolad
Mulla füüsikalis-keemilsed omadused
Mullakolloidid ja selle omadused
Kolloidide jaotus tuuma järgi:
1. Mineraalsed
2. Orgaanilised
3. Orgaanilis-mineraalsed
Kolloidide vaesed on liivmullad - rikkad savimullad
Kolloidide jaotus:
1. atsidoidsed ehk happelised
2. basoidsed
3. amfoteersed
Soolid
tagasipöördumatu suvetingimustes. Seda mulda võib mehaaniliselt tükeldada , kuid taimekasvu seisukohalt on tegemist “surnud” mullaga 26. Mulla mahumuutuste ilmingud taimekasvatuslikul tootmisel. Mõjub taimedele halvasti: nad kerkivad üles, nende juured saavad viga jne. Kui muld niiskudes pundub ja kuivades uuesti kahaneb, siis praguneb mulla pealispind, praod soodustavad veekadu ning mulla kuivamist. Mulla kuivamisel taimejuured katkevad. 27. Mulla eripind, mullakolloidid, pinnaenergia, veemolekulide sidumisvõime. Eripind - 1 grammi kõigi mulla koostisosade välispinna summa ruutmeetrites. Eripind sõltub mulla mehaanilisest koostisest ja huumuse- ning kolloidide sisaldusest. Kolloidid - 1...100 nanomeetri suurused aineosakesed, nähtavad ultra- või elektronmikroskoobis. Kuna saviosakeste ja mulla kolloidide eripind on kõige suurem, siis etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil
elutegevus intensiivistub kuna toit ja niiskus on olemas) - vähendab energiakulu järgneval sügiskünnil (kuni 38%) - parandab mullastruktuuri ja tagab künniviilu parema murenemise järgneval sügiskünnil KÜNDMINE Mulla pööramise ülesanded: - mullakolloidide ja lahutuvate soolade uuesti ülemisesse mullakihti toomine (laskuva veevooluga (st kui sademeid on piisavalt) liiguvad lahustuvad soolad ja mullakolloidid liiguvad alumistesse kihtidesse) - umbrohtude, eriti mitmeaastaste (näiteks orasheina) umbrohtude tõrje - mulla füüsikaliste omaduste parandamine (optimaalse tiheduse loomine, veemahutavuse suurendamine jne) Eriti oluline on see muldadel, kus tasakaalu optimaalne tihedus on suurem, neis muldades on veemahutavus väike - bioloogiliste protsesside elavdamine; künniga suudame me neid protsesse suhteliselt paksus kihis muuta
Mullalahuse koostis varieerub väga laiades piirides ning seda mõjutavad toitainete tarbimine taimede poolt, ilmastik, väetamise iseloom, vee liikumine maapinnas, lupjamine jms. Liikuvate toitainete ühiseks omaduseks on, et nad on mullast väga kergesti välja uhutavad, mistõttu nende doseerimine peaks olema võimalikult täpne. 2.3.2. Asenduvad toitained ja asendusneeldumine Asendusneeldumise olemus Et asendusneeldumise toimemehhanismist aru saada, on vaja mõista, mis on mullakolloidid. Mullakolloidid on mikroskoopilised mullaosakesed, mille läbimõõt on 1…100 nanomeetrit ning mis on nähtavad üksnes elektronmikroskoobis umbes 500 000 kordse suurendusega. Kolloidi põhimassi moodustab tema tuum, mis on kas kristalse või amorfse ehitusega, olenevalt sellest, 26 kas ta on mineraalse või orgaanilise päritoluga. Tuuma ümbritseb kolm tinglikult üksteisest
annaabi.ee 
