Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25%, vesi 25% (2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel.) Mullatekketegurid : 1) lähtekivim, 2) kliima, 3) taimestik ja loomastik, 4) reljeef, 5) mulla vanus, 6) veereziim, 7)inimese tegevus. Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% ...
ioonide vahetus tahke ja vedela paasi vahel, toimub momentaalselt ja on pöörduv, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades. katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon - seotakse mulla kolloididega neeldunud alused pidurdavad reaktsiooni hapestumist neeldunud vesinik kahjulik, põhjustab t neeldunud alumiinium kahjulik, põhjustab mulla happesust neelamismahutavus - on suurim ioonide hulk, mida mullakolloidid on võimelised kinni pidama küllastusaste - arv, mis näitab, mitu protsenti mulla neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused puhverdusvõime - mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele hapestumine muutumine happeliseks/happelisemaks reaktsioon Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide teatud kontsentratsiooni mullas. aktiivne reaktsioon potentsiaalne reaktsioon
Mullateaduse alused 01.09.09 Rein Kask "Eesti mullad" Endel Kitse "Mullavesi" Raimo Kõlli "Eesti muldade omadused graafikutel" "Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid" - maaülikooli lehelt mullateaduse kohta... Raimo Kõlli "Eesti muldade määraja" Aili Oja "Mineraloogia ja petrograafia praktikum" Mullateaduse aine ülekanded ...loodusteaduse haru, mis uurib muldade teket, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid, kasutussobivust, muldade klassifikatsiooni jne Mullateadus uurib kõike 3 faasi: tahket, vedelat, gaasilist. Mullateadus jaguneb: 1) mullageneetika uuriti muldade arengulugu 2) mullafüüsika uurib füüsikalisi omadusi 3) mullakeemia keemilist koostist 4) mullamineraloogia mineraloogilist 5) mullabioloogia - elusorganisme ja nende laguprodukte looduses, sh huumust 6) mullageograafia 7) mullakartograafia tege...
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (terva...
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koosti...
See side on praktiliselt tagasipöördumatu suvetingimustes. Seda mulda võib mehaaniliselt tükeldada , kuid taimekasvu seisukohalt on tegemist “surnud” mullaga 26. Mulla mahumuutuste ilmingud taimekasvatuslikul tootmisel. Mõjub taimedele halvasti: nad kerkivad üles, nende juured saavad viga jne. Kui muld niiskudes pundub ja kuivades uuesti kahaneb, siis praguneb mulla pealispind, praod soodustavad veekadu ning mulla kuivamist. Mulla kuivamisel taimejuured katkevad. 27. Mulla eripind, mullakolloidid, pinnaenergia, veemolekulide sidumisvõime. Eripind - 1 grammi kõigi mulla koostisosade välispinna summa ruutmeetrites. Eripind sõltub mulla mehaanilisest koostisest ja huumuse- ning kolloidide sisaldusest. Kolloidid - 1...100 nanomeetri suurused aineosakesed, nähtavad ultra- või elektronmikroskoobis. Kuna saviosakeste ja mulla kolloidide eripind on kõige suurem, siis etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil
elutegevus intensiivistub kuna toit ja niiskus on olemas) - vähendab energiakulu järgneval sügiskünnil (kuni 38%) - parandab mullastruktuuri ja tagab künniviilu parema murenemise järgneval sügiskünnil KÜNDMINE Mulla pööramise ülesanded: - mullakolloidide ja lahutuvate soolade uuesti ülemisesse mullakihti toomine (laskuva veevooluga (st kui sademeid on piisavalt) liiguvad lahustuvad soolad ja mullakolloidid liiguvad alumistesse kihtidesse) - umbrohtude, eriti mitmeaastaste (näiteks orasheina) umbrohtude tõrje - mulla füüsikaliste omaduste parandamine (optimaalse tiheduse loomine, veemahutavuse suurendamine jne) Eriti oluline on see muldadel, kus tasakaalu optimaalne tihedus on suurem, neis muldades on veemahutavus väike - bioloogiliste protsesside elavdamine; künniga suudame me neid protsesse suhteliselt paksus kihis muuta
Mullalahuse koostis varieerub väga laiades piirides ning seda mõjutavad toitainete tarbimine taimede poolt, ilmastik, väetamise iseloom, vee liikumine maapinnas, lupjamine jms. Liikuvate toitainete ühiseks omaduseks on, et nad on mullast väga kergesti välja uhutavad, mistõttu nende doseerimine peaks olema võimalikult täpne. 2.3.2. Asenduvad toitained ja asendusneeldumine Asendusneeldumise olemus Et asendusneeldumise toimemehhanismist aru saada, on vaja mõista, mis on mullakolloidid. Mullakolloidid on mikroskoopilised mullaosakesed, mille läbimõõt on 1…100 nanomeetrit ning mis on nähtavad üksnes elektronmikroskoobis umbes 500 000 kordse suurendusega. Kolloidi põhimassi moodustab tema tuum, mis on kas kristalse või amorfse ehitusega, olenevalt sellest, 26 kas ta on mineraalse või orgaanilise päritoluga. Tuuma ümbritseb kolm tinglikult üksteisest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
