Polt−8.8 Lahendus 1. Poltliide Poltide asetus 2x3. Poldi läbimõõt M12 Poldi töötavate lõigete arv 1 Teraslehtede paksus 12mm. Kandevõime konntroll Ühe lõike tugevus α ⋅f ⋅ A 0.6 ⋅800 ⋅113 F v ,Rd = v ub = =43.4 kN γM2 1.25 Σ F v , Rd=6 ⋅ 43.4=260.4 kN Poltiaukude muljumistugevus Otsmised k ⋅ α ⋅f ⋅d ⋅t 2.5 ⋅0.513 ⋅360 ⋅12⋅12 Fb ,Rd = 1 b u = =53.2 kN γM2 1.25 { k 1= 2.8 ⋅ 20 13 =4.3 ; 2.5 } { α b=min α d = 20 3 ⋅13 =0.513 ; 800 360
(konnektor, liimitud poltliited) Liite arvutuslik kandevõime: k mod ⋅ Fk Fd = γm Kui liide koosneb kahest erinevast materjalist, siis k mod = k mod,1 ⋅ k mod,2 6.1 Põiksuunas koormatud liidete kandevõime NB! VALEMITES LEITAKSE KANDEVÕIME ALATI ÜHE LÕIKE KOHTA fh ,k - puidu normatiivne muljumistugevus M y ,k - naagli normatiivnepaindekandevõime PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 41/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 6.1.1 Puit-puiduga ja (puidupõhjaline)plaat -puiduga ühendused fh,1,k – normatiivne muljumistugevus esimeses elemendis fh,2,k – normatiivne muljumistugevus teises elemendis
Survepurunemisel tekib puidus tugevamate ja jäigemate kiugruppide väljanõtkumine – nad surutakse pehmetesse kevadpuidu kihtidesse. Survel esinevad puidus suured plastsed deformatsioonid, mistõttu habrast purunemist ei teki. MULJUMINE Puidu tugevus survele risti kiudu fc,90 on tunduvalt väiksem kui pikikiudu fc,0 ning deformatsioonid on nii suured, et proovikeha võidakse õhukeseks suruda. Seetõttu kujutab muljumistugevus endast tinglikku suurust, mida piiratakse deformatsiooniga. Muljumistugevus saadakse puidu deformatsiooni põhjal selle töötamisel elastses staadiumis. Tavaliselt on puidu survetugevus ristikiudu umbes 5…10 N/mm2. EHITUSMATERJALID 11 NIHE Puidu nihe võib tekkida puidu tasapinnas piki ja põiki kiudu, aga samuti kiudude suhtes nurga all.
= 6MPa ning sääklite ohtliku ristlõike tõmbepinge on = 5MPa. 4.4.2. Neetliide 4.4.2.1. Neetliite kvaliteet Neetliites takistab koormuse mõjudes detailide liikumist (Joon. 4.13): · detailidevaheline hõõrdejõud (needi tõmbejõu tõttu tekkinud hõõrdumine); · needi lõiketugevus (needi purunemisoht lõikel); · detailide ja needi muljumistugevus (needi ja detailide plastilise deformatsiooni oht kontaktialades); · ühendatud detailide tõmbetugevus (neediavaga nõrgestatud detailide purunemisoht pikkel). Needi lõige Detailide muljumine Detaili pike F F F F F F
= 6MPa ning sääklite ohtliku ristlõike tõmbepinge on = 5MPa. 4.4.2. Neetliide 4.4.2.1. Neetliite kvaliteet Neetliites takistab koormuse mõjudes detailide liikumist (Joon. 4.13): · detailidevaheline hõõrdejõud (needi tõmbejõu tõttu tekkinud hõõrdumine); · needi lõiketugevus (needi purunemisoht lõikel); · detailide ja needi muljumistugevus (needi ja detailide plastilise deformatsiooni oht kontaktialades); · ühendatud detailide tõmbetugevus (neediavaga nõrgestatud detailide purunemisoht pikkel). Needi lõige Detailide muljumine Detaili pike F F F F F F
Kõige vastupidavam on puit painutades(radiaalne), siis survestades ja siis tõmmates. Surve- selle tulemusena pressitakse puit kokku, rakud surutakse kihtitesse ja tugevamad ning nõrgemad hakakvad välja nõtkuma. Surve tagajärjel on suured deformatsioonid, seega ei teki habrast purunemist. Muljumine- Puitu pressitakse ristikiudu, jõud on palju väiksem kui pikikiudu, seega on deformatsioon nii suur, et see võidakse sruda õhukeseks. Tavaliselt on muljumistugevus ristikiudu 5-10n/mmruudu kohta. Nihe- selle teel katsetatakse puidu lõiketugevust piki ja põiki kiudu. Puidu tugevuse tegurid: • Puidu kiudude nurk • Keemiline koostis • Aastarõngast laius • Rakkude pikkused • Tihedus Oksakohad- erti ohtilikud tehes katseid, sest nt ¼ suurune oksakoht puidu tpvest on ca 27% standardi proovikeha tugevusest tõmbes nt. Võimalik on teha survekatset 1/3 suuruse oksakohaga, aga sel juhul on survetugevus 60% tugevusest
a.) needi lõiketugevus: l = P / (z*(/4)*d02 *i) [l] , kus: d0 neediava läbimõõt; i neetide arv õmbluses; [l] needi lubatav lõikepinge; z needi lõikepindade arv õmbluses. b.) lehtede lõiketugevus lõikes: l, = P / (2*min(e (d0/2))*i) [l,], kus [l,] lehtede lubatav lõikepinge; e kaugus needi teljest lehe servani; min - kõige õhema ühendatavalehe paksus. c.) lehtede tõmbetugevus ohtlikus lõikes: t = P / (min(t d0))*i) [t]. d.) ava seinte ja needivarva muljumistugevus: m = P / (min*d0*i) [m]. Lehe nõrgestamist neediavadega iseloomustatakse õmbluse tugevusteguriga , milleks on neediavadega nõrgestatud ristlõike Fnetto suhe avadega nõrgestamata ristlõikesse Fbrutto: = Fnetto/Fbrutto = ((t d0)*)/t* = (t d0)/t. 7. Tihvtliidete arvutus: Tugevusele arvutatakse ainult koormust ülekandvad tihvtid. Tihvtide jaoks puuritakse avad ühendatavatesse detailidesse koorraga; koostamisel nad hõõristatakse. Niisuguste
mille alla jäävad tavalisest suuremad poorid (joonis 2.5). Sellised võlvid, olles jõu trajektoor võlvides Joonis 2.5 Võlvid teralises strutuuris pealesettinud pinnase koormise all, võivad olla üsnagi tugevad. Staatiliselt mõjuv koormus ei suuda neid purustada enne kui ületatakse kvartsitera muljumistugevus kokkupuutepunktis. Dünaamilise koormise, löögi või vibratsiooni, mõjul survejõud terade vahel teatud ajahetkel väheneb või hoopis kaob. Seetõttu väheneb või kaob ka teradevaheline hõõrdejõud ning võlvid purunevad. Eeltoodu aitab selgitada, miks isegi kohevad liivad staatilise koormise all tihenevad vähe, kuid vibratsiooni mõjul tunduvalt enam. Joonis 2.6 Savi "kaardimajakese" struktuur Joonis 2.7 Savipinnase dispersne struktuur
Sellised võlvid võivad olla üsna seisvas vedelikus olenevalt terade läbimõõdust, tihedusest ja vedeliku võimalusi. Pinnas tiheneb igal koormusastmel ja tema kokkusurutavus tugevad. Staatiliselt mõjuv koormus ei suuda neid purustada enne kui viskoossusest, tihedusest. Analüüsiks võetakse taval 30-50g 0,1mm avaga väheneb. Võrdsete koormusastmete korral põhjustaks iga järgmine väiksema ületatakse kvartsitera muljumistugevus kokkupuutepunktis. Dünaamilise sõelast läbinud pinnast. See pinnas segatakse veega suspensiooniks, mis deformatsiooni. Enam vähem võrdse deformatsiooni saavutamiseks on koormise, löögi või vibratsiooni mõjul, survejõud terade vahel väheneb või kallatakse 60mm d-ga ja 1 liitrise mahutavusega silindrilisse mõõteklaasi, otstarbekas suurema kogukoormise puhul kasutada suuremaid
poorid (joonis 2.5). jõ u tra je k to o r võ lv id e s Jo on is 2.5 V õ lv id teralises stru tuu ris Sellised võlvid, olles pealesettinud pinnase koormise all, võivad olla üsnagi tugevad. Staatiliselt mõjuv koormus ei suuda neid purustada enne kui ületatakse kvartsitera muljumistugevus kokkupuutepunktis. Dünaamilise koormise, löögi või vibratsiooni, mõjul survejõud terade vahel teatud ajahetkel väheneb või hoopis kaob. Seetõttu väheneb või kaob ka teradevaheline hõõrdejõud ning võlvid purunevad. Eeltoodu aitab selgitada, miks isegi kohevad liivad staatilise koormise all tihenevad vähe, kuid vibratsiooni mõjul tunduvalt enam. Saueosakeste settimisel kontaktpunktis tekkiv põhiliselt elektrimolekulaarne jõud on suuteline tasakaalustama osakesele
annaabi.ee 
