Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"muljel" - 9 õppematerjali

Sada aastat suitsuvines
1
docx

Sada aastat suitsuvines

4) See tekst aitab mõista, kuidas ja miks on suhtumine suitsetamisesse aja jooksul muutunud. See selgitab, et mulje suitsetamisest kui millestki glamuursest ja sarmikast, mis kuulub ihaldusväärse elu juurde, tekkis põhiliselt tubakafirmade kinnimakstud reklaami tagajärjel. Paljud inimesed ei näinud seda läbi ja kuigi igaühel on võimalus ise oma valikute üle otsustada, jääb minu arvates tekstist kõlama mõte, et tuleks teha vahet muljel ja tegelikkusel ning mõelda suitsetamise tegelikule hinnale.

Eesti keel → Eesti keel
4 allalaadimist
David Hume elu ja isik
12
ppt

David Hume elu ja isik

august 1776.a. Edinburghis. · Elatas ennast, olles mitmete tähtsate meeste sekretär ja raamatukoguhoidja. · Hume oli kivikõva radikaal · Hume järelduste tegemise stiil on niivõrd järsk ja radikaalne, et on pannud paljud kriitikud kahtlema, kas autor on seda kõike ikka tõsiselt mõelnud Hume'i filosoofiast üldiselt ja skeptiline empirismi alused · Filosoofiliseks lähenemiseks oli empirism-kogemused · Ei töötanud professionaalse filosoofina · Ta teeb vahet muljel ja ideel. Mulje on aisting ja tähelepanek meie meelte tegevusest, kuid idee on mõistuse poolt vormitud mulje, mis moodustab meie teadvuse sisu. · (näeme päikeseloojangut = mulje, mõtleme päikeseloojangule = idee) · Ideed jagunevad lihtideedeks (lihtmulje koopia) ja nendest moodustuvad liitideed Kausaalsuse ehk põhjuslikkuse kriitika · Õhtuti jääme magama ilma vähimagi kahtluseta selles, et hommikul ärkame samas voodis = emiiriline fakt

Filosoofia → Filosoofia
19 allalaadimist
David Hume elu ja filosoofia kokkuvõte
1
doc

David Hume elu ja filosoofia kokkuvõte

Mõtlejana skpetiline ja karm kristluse kriitik.Tema stiil on järsk ja radikaalne, mis on pannud kriitikuid sügavalt mõtlema ­ kas Hume ikka on kõike tõsiselt mõelnud?Ta ei töötanud kunagi professionaalse filosoofina. Kaks korda küll taotles professori kohta, kuid tema teoseid sellel ajal veel ei hinnatud ning koht jäi saamata.Elatist teenis enamjaolt sekretärina ja raamatukoguhoidjana. Kõigi teadmiste allikaks on kogemus.Ta teeb vahet muljel ja ideel. Mulje on aisting ja tähelepanek meie meelte tegevusest, kuid idee on mõistuse poolt vormitud mulje, mis moodustab meie teadvuse sisu Juhul, kui mingit keelelist mõistet ei saa seostada vahetu muljega, st juhul, kui seda asja või nähtust ei saa kogeda, siis pole keelelisel mõistel mingit sisu. Mis saab siis, kui mõisted ei ole seotud kogemusega? "Heitkem see siis tulle, sest see ei saa sisaldada muud kui targutamist ja illusioone," ütleb Hume

Filosoofia → Filosoofia
51 allalaadimist
Kristiina Ehini luulekogu- Emapuhkus’’ analüüs
4
docx

Kristiina Ehini luulekogu ,,Emapuhkus’’ analüüs

esivanemate mälestused koos piltidega. Minu kokkupuude teose autoriga on olnud varasemalt aga üürike, kui käisin tema loengut kuulamas, kus ta rääkis enda teostest ja enda elust lühidalt. Ta jättis mulle tagasihoidliku ja väga maalähedase ning folkloori armastava inimese mulje, kes on suuresti kiindunud eesti keelde, eesti traditsioonidesse ning kõike pärimuslikku. Võib-olla isegi veidi boheemlasliku muljel! Samuti oli ta veidi kohmetu ning mitte väga jutukas. Ootused, mis mul loomingu suhtes olid, toetusidki minu ettekujutusele temast. Luulekogu pealkiri ,,Emapuhkus’’ on minu arvates valitud sümboolsuse tõttu, kuna kirjutamise ajal viibis luuletaja ka ise lapsega kodus ehk oli emapuhkusel. Sellest tulenevalt aga seostuvad ka peamised teemad eelkõige emadusega ja naiseks olemisega. Luuletuses

Kirjandus → Luulekoguanalüüs
50 allalaadimist
Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlu
4
docx

Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlu

teadmine väärib minekut põlvest põlve. Kuna igal eestlasel on kord ja kohus teada, kuhu ta on sündinud ja kes on teinud väga palju, et muuta seda kohta paremaks, kui ta oli ennem. Visnapuu ja Under on mõlemad kaks väga väärtuslikku luuletajat, kes kirjutasid väga kauneid loodusluuletusi, mis väärivad kindlalt mäletamist ja läbilugemist ka edaspidigi minu vanustel õpilastel. Marie Under kirjutas loodusest rohkem pehmemal ja lapselikumal muljel, kuidas ta suutis olla ka piisavalt karm. Henrik Visnapuu aga kirjutas minu arvates rohkem tuimemalt nendest ja karmimalt, kuid sees oli ka väga palju positiivseid motiive.

Kirjandus → Kirjandus
30 allalaadimist
René Descartes-Benedictus de Spinoza-Gottfried Wilhelm von Leibniz-John Locke--George Berkeley-David Hume elu ja filosoofia kokkuvõte
4
doc

René Descartes, Benedictus de Spinoza, Gottfried Wilhelm von Leibniz, John Locke , George Berkeley, David Hume elu ja filosoofia kokkuvõte

Teened filsoofina said täie tunnustuse osaliseks tänu Kantile.Filosoofiliste tööde kõrval avaldas Inglismaa ajalugu käsitleva teostesarja ja populaarset esseistikat.Mõtlejana skpetiline ja karm kristluse kriitik.Tema stiil järsk ja radikaalne, mis on pannud kriitikuid sügavalt mõtlemaEi töötanud kunagi professionaalse filosoofina. Taotles kohta, aga ei. Sekretärina, raamatukoguhoidjaKõigi teadmiste allikaks on kogemus.Ta teeb vahet muljel ja ideel. Mulje on aisting ja tähelepanek meelte tegevusest, idee on mõistuse poolt vormitud mulje, mis moodustab teadvuse sisu. Juhul, kui asja või nähtust ei saa kogeda, siis pole keelelisel mõistel mingit sisu. Mis saab siis, kui mõisted ei ole seotud kogemusega? "Heitkem see siis tulle, sest see ei saa sisaldada muud kui targutamist ja illusioone," Leiab, et vaimset substantsi pole, sest tema arvates asjadel ja nähtustel on tähendus vaid siis, kui neid saab kogeda ja tajuda. Mida

Filosoofia → Filosoofia
113 allalaadimist
Läänemeri
16
doc

Läänemeri

veepuhastusele ja muudele veekogude kaitsemeetmetele on kulutatud miljoneid kroone. Nõukogu raportis antakse selgitus kahe võimaliku stsenaariumi näol. Esimeses oletatakse, et veekogude kaitse abinõud ei ole lihtsalt olnud piisavad. Teises aga näidatakse, et Läänemeri on siirdunud uude tasakaaluseisundisse ja justkui jäänud luku taha, kust väljapääsemiseks on vaja arvatust võimsamaid abinõusid. See variant on meedias tõstetud uudiseks, kusjuures lastakse tekkida muljel nagu midagi ei saaks enam teha. Siiski ei ole kindel, et luku taha jäämise hüpotees igakülgselt paika peab. Nimelt tugineb see vahelduva tasakaaluseisundi mudelile, mida on siiani kohandatud peamiselt magedale veele. Läänemerd ei saa aga järvedega otseselt võrrelda, kuna Läänemere seisundit mõjutab ka ilmastikust sõltuv keeruline veebilanss, ehk jõgede vooluhulga ning soolase vee sissetuleku vaheldumine.

Loodus → Keskkonnaõpetus
145 allalaadimist
Psühhomeetria - KORDAMISKÜSIMUSED-KONTROLLTÖÖKS
11
docx

Psühhomeetria - KORDAMISKÜSIMUSED-KONTROLLTÖÖKS

kasutada statistilisi meetodeid ja välja töötada ning kasutada normskaalasid).) - oleme kasutanud selgeid skaalasid ja saame nendest tulemustest edasi koostada normskaalad. 2) standardiseeritus (läbiviim., skoorim., interpret.) – kõik peaks olema ühte moodi, alates testi läbiviimisest, tulemuste skoorimisest või tulemuste interpreteerimisest. Vastuseid saab interpreteerida psühhomeetriliselt ja impressionistlikult (muljel põhinev). 3) väljavõte käitumisest! – sample of behaviour - testi tulemus on üks väljavõte käitumisest. Seega testimise protseduur kujutab endast standardsete ülesannete lahendamist psühhodiagnostika eesmärgil.  Test kui - eksperiment (hästi kontrollitud tingimustes, kõrged reliaabluse ja valiidsuse näitajad; sekkuvate muutujate näitajad tuleb hoida hästi kontrolli all) - kui intervjuu (ökonoomsem variant) Intervjuu on kindlasti parem kui test, aga

Psühholoogia → Psühhomeetria
32 allalaadimist
Lääne filosoofia
16
docx

Lääne filosoofia

Kausaalsuse kriitika Põhjuse ja tagajärje suhe. Meil pole alust uskuda, et see mis toimus minevikus, kordub ka tulevikus. Kausaalsust ennast või põhjuse ja tagajärje paratamatut suhet me ei kohta. Kogemus sünnib teatud hetkel ; tähelepanek teatud asja seisust on seotud teatud ajahetkega ja tekitab meis sellele vastavad muljed. Me ise loome kausaalsuse. Iga meelelist tunnetust mittearvestav tuletus on põhjendamatu. Kui teadmine põhineb kogemusel ja sellest tuleneval vahetul muljel , siis ei saa meil olla mingit teadmist kausaalsuse olemasolust. Kausaalsuse usaldamine põhineb usul. Induktsiooniprintsiibi kriitika Sündmustes ei ole midagi sellist, mis sunniks ühte neist tulenema teisest. Sündmused on teineteisest eraldiseisvad. Seda, milline maailm on nüüd praegu, saame me teada oma muljetest nimelt praegusel hetkel. Kuid seda, mis on hetke pärast, me ei tea. Ei saa olla kindel, et tulevikus säilib maailm muutumatuna. Kui

Filosoofia → Filosoofia
49 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun