Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"muldaviimine" - 7 õppematerjali

Väetamine ja keemilised elemendid taimes
50
pdf

Väetamine ja keemilised elemendid taimes

kõikide kultuuride kasvatamisel. Kasvuaegne väetamine koosneb omakorda järgmistest viisidest: 1. pealtväetamine, mis seisneb peamiselt lämmastikväetise andmises taliteraviljadele, rohumaadele, murudele ja aianduskultuuridele, selleks väetis viiakse väetatavale alale ning jäetakse pinnale; 2. juureväline väetamine, mis on taimede pritsimine nõrkade väetislahustega; 3. tahkete või vedelate väetiste muldaviimine rühvelkultuuride (nt kartul, porgand, peet jt vaheltharitavad kultuurid) vaheltharimisel või spetsiaalkülvikuga rohukamarasse. MINERAALVÄETISED JA NENDE KASUTAMINE Lämmastikväetised ja nende kasutamine Lämmastikväetiste tootmisel on aluseks õhulämmastik. Lämmastikväetised jaotatakse olenevalt sellest, millises vormis on väetises lämmastik:

Põllumajandus → Aiandus
25 allalaadimist
Taimekasvatuse üldkursus
10
docx

Taimekasvatuse üldkursus.

lõimisega mullad ( rasked liivsavid ja savid ). Põllu valik Teraviljapõld on ala, kus ei esine orashein , osi , paisleht, ohakas jt teraviljad raskesti tõrjutavad umbrohud Kaer- madalama viljakusega muld, sobib ka happelisema reaktsiooniga Nisu- kõrge viljakusega muld, mulla pH 7 Oder- keskmise viljakusega muld, mulla pH 7 Külvieelne mullaharimine teraviljapõllul Eesmärk: mullaveevaru optimeerimine, väetiste muldaviimine, umbrohtude hävitamine, seemnetele sobiva külvialuse loomine Väetamine Mõjutab nii saagi suurust kui ka selle kvaliteeti. Aluseks planeeritava saagiga põllult eemaldatav toiteelementide kogus, mille katteallikad võivad olla järgmised: *Põllu mullaviljakus- mullas sisalduvad taimetoitained *eelvili- taimejäänustena mulda viidavad taimetoitained *orgaaniline väetis ja selle järelmõju. Mineraalväetistega antakse vaid planeeritud saagi moodustamiseks eespool nimetatud

Põllumajandus → Teraviljakasvatus
25 allalaadimist
Maaviljeluse konspekt
34
doc

Maaviljeluse konspekt

- umbrohtude, eriti mitmeaastaste (näiteks orasheina) umbrohtude tõrje - mulla füüsikaliste omaduste parandamine (optimaalse tiheduse loomine, veemahutavuse suurendamine jne) Eriti oluline on see muldadel, kus tasakaalu optimaalne tihedus on suurem, neis muldades on veemahutavus väike - bioloogiliste protsesside elavdamine; künniga suudame me neid protsesse suhteliselt paksus kihis muuta - tüü ja teiste taimejäänuste muldaviimine; - orgaaniliste, lubi- ja mineraalväetiste muldaviimine; eriti kehtib see orgaaniliste väetiste kohta - taimede elutegevuse katkestamine kamara sissekünnil - taimekahjurite ja taimehaiguste tõrje Sügiskünni viil ­ õhu ja mulla kokkupuutepind peab olema võimalikult suur. Tuleks vältida rohu või tüü lauskihi tekkimist künnikihi alla ja võimaldama õhu ja vee osalust kõdunemisel ja võimalikul huumuse tekkel

Põllumajandus → Põllumajanduse alused
287 allalaadimist
Taimekasvatuseksam
19
doc

Taimekasvatuseksam

Põllud peavad olema puhtad mitmeaastastest umbrohtudest, et juurvilju kasv.Põllud peavad olema suured ja järskude nõlvadeta, ühte liiki või sugukonda kuuluvaid juurvilju ei tohi järjest ühel põllul kasvatada.Juurviljad vajavad sügisel sügavalt haritud 24-26 cm küntud mulda, umbrohutõrjet. Neil on võimas juurestik. Vajalik on põldude sügisene tasandamine. Juurviljapõldu tuleb kevadel harida varakult, siis saab ka külvata varakult. Esimene töö on orgaanilise väetise muldaviimine randaaliga. Juurviljad kasutavad oma pika vegperiood tõttu väetisi hästi ja annavad nende mõjul suurt enamsaaki, vaid toitaineterikastel muldadel.Kasut käärinud sõnnikut, kus umbrohuseemned on idanemisvõime kaotanud, laotatakse vahetult enne kündmist. Põllukünd peaks olema sügavam kui teraviljadel 25 cm.Kevadise külvieelse töö eesmärk on vee säilitamine mullas, peamise kihi peenestamine. Väetis peaks paigutama 4-5 cm seemnetest sügavamale. Vajavad lämmastikku, külvieelselt

Botaanika → Taimekasvatus
232 allalaadimist
Taimekasvatuse eksam
18
doc

Taimekasvatuse eksam

Põllud peavad olema puhtad mitmeaastastest umbrohtudest, et juurvilju kasv.Põllud peavad olema suured ja järskude nõlvadeta, ühte liiki või sugukonda kuuluvaid juurvilju ei tohi järjest ühel põllul kasvatada.Juurviljad vajavad sügisel sügavalt haritud 24-26 cm küntud mulda, umbrohutõrjet. Neil on võimas juurestik. Vajalik on põldude sügisene tasandamine. Juurviljapõldu tuleb kevadel harida varakult, siis saab ka külvata varakult. Esimene töö on orgaanilise väetise muldaviimine randaaliga. Juurviljad kasutavad oma pika vegperiood tõttu väetisi hästi ja annavad nende mõjul suurt enamsaaki, vaid toitaineterikastel muldadel.Kasut käärinud sõnnikut, kus umbrohuseemned on idanemisvõime kaotanud, laotatakse vahetult enne kündmist. Põllukünd peaks olema sügavam kui teraviljadel 25 cm.Kevadise külvieelse töö eesmärk on vee säilitamine mullas, peamise kihi peenestamine. Väetis peaks paigutama 4-5 cm seemnetest sügavamale. Vajavad lämmastikku, külvieelselt

Varia → Kategoriseerimata
14 allalaadimist
Maaviljeluse konspekt eksamiks
72
docx

Maaviljeluse konspekt eksamiks

Mulla tihendamine võrreldes eelmistega suurem, suurem kapillaaride taastamise võime Suurendab oluliselt põllu eripinda, kiirendades nii mulla soojenemist Karpprofiilrõngasrull tihendab mulda hästi. Tänu töötamisel profiili sisse kogunevale mullale jääb põllu pind kobe. 125. Külvieelse mullaharimise ülesanded. Külvieelne mullaharimine on põhimullaharimise (kündmise) järg. Selle peamiseks ülesandeks on mulla veevaru optimeerimine, sobiliku seemnealuse loomine, väetiste muldaviimine ja umbrohtude tõrje. Külvieelse mullaharimise kvaliteet sõltub suurel määral põhimullaharimise kvaliteedist. Mida parem on künd, seda vähem kulub energiat ja tööaega külvieelsele mullaharimisele. Hästiküntud aladel saab kevadel mulla külvikõlblikuks vähese harimisega. Sageli piisab vaid põldude libistamisest või ühekordsest külvieelsest kultiveerimisest. Otsekülvi tehnoloogia korral võib külvieelsest mullaharimisest ka loobuda. 126. Diferentseeritud mullaharimissüsteem

Põllumajandus → Põllumajandus
74 allalaadimist
Üldise taimekasvatuse kogu materjal
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

toitainete omastamine. · Halvastiõhustatud tihedatel muldadel stoolonid hargnevad, moodustub rohkesti väikesi mugulaid, hilineb mugulate teke ning pidurdub nende normaalne kasv Külvieelne mullaharimine teraviljapõldudel Peeter Viil Külvieelne mullaharimine on põhimullaharimise (kündmise) järg. Selle peamiseks ülesandeks on mulla veevaru optimeerimine, sobiliku seemnealuse loomine, väetiste muldaviimine ja umbrohtude tõrje. Külvieelse mullaharimise kvaliteet sõltub suurel määral põhimullaharimise kvaliteedist. Mida parem on künd, seda vähem kulub energiat ja tööaega külvieelsele mullaharimisele. Õigel ajal põllule Kõik kevadel külvatavad teraviljad, eriti suvinisu, kaer ja varajane oder tuleb külvata optimaalsel ajal tasaseks haritud põllule, mille muld on niiske ja kobe. Suviteraviljade külvieelset mullaharimist tuleb seetõttu alustada

Botaanika → Taimekasvatus
250 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun