Kemikaalidest pestitsiide jaotatakse järgnevalt: · herbitsiidid (mürgid taimede vastu) · fungitsiidid (mürgid seente vastu) · insektitsiidid (mürgid putukate vastu) · bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu) · zootsiidid (mürgid imetajate vastu) · akaritsiidid (mürgid lestade vastu) · nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu) mikroväetised ja mikroelemendid mullas, Mikroväetised (miks kasutatakse ja ohud) Mikroelemente võib muldadesse viia reoveesetetega. Vähesel määral võib mulda lisada Zn, Mo, Co. Soovitav ei ole Mn, Cd, Pb, Hg sisaldavate väetusainete kasutamine. Selleks, et mikroelementide saldo ei muutuks positiivseks, tuleb jälgida, et reoveesetetes ei ületataks raskemetallidele lubatud sisaldusi. Taimede toitelemendid ja mineraalväetised Taimede kasvuks on vaja 3 põhilist toiteelementi: lämmastikku, fosforit, kaaliumit.
põhjustades seal probleeme eelkõige vees elavatele organismidele. Samuti ei jää mõjutamata ka teised organismid, kaasa arvatud inimene. Antud töö eesmärgiks on kirjeldada oktüülfenoolide ja oktüülfenooli etoksülaatide omadusi ning mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Iseloomustus ja esinemine keskkonnas Oktüülfenoolid (OP'd) on normaalsetes oludes valged kristallid või pulbrid, millel on madal aururõhk ja tendents imbuda muldadesse ning setetesse, OP'd, mis paisatakse atmosfääri, lagunevad kiiresti reageerides hüdroksüülradikaalidega. Pinnases ja vees on OP'd suhteliselt stabiilsed kuid lahustuvad orgaanilistes (süsinikku sisaldavates) lahustites. OP'del on madal bioakumulatsioon ning nende sisaldus organismides ei kasva läbi toiduahela. Oktüülfenooli etoksülaadid (OPE'd) on normaalsetes oludes paksud vedelikud või vahajad tahked ained, mille värvus varieerub värvitust (läbipaistvast) heleoranzini
pehmendav ja ühtlustav mõju on märgatav. Lõunaosas on keskmine temperatuur jaanuaris 1 °C, põhjaosas 14 °C, juulis vastavalt 14 °C kuni 20 °C. Sajab aastaringselt, 400- 700 mm/a, kõrgemal mägedes kohati üle 1500 mm/a. Sademete hulk kuude lõikes on stabiilne. Õhusaastumisega seotud probleemid Probleem number 1 on happevihmad. Nende tulmusel hävib metsa ala ning on tekkinud ka happejärved. Happevihmade tulemusel imbub muldadesse happeid, mis rikub mulla viljakust ning selle tõttu langeb ka põllumajanduse tootlikkus. Õhku vajavad kõik elusolendid ning kui see on saastatnud, siis nende elukvaliteet kannatab selle all. Väätamisväärsus Rootsis: Lapimaa Lapimaaks kutsutakse alasid, kus elavad laplased ehk saamid, keeleliselt eestlaste sugulasrahvas. Põhjapoolne osa Lapimaast jääb tundravööndisse, kuid lõunapoolne ulatub okasmetsavööndisse. Lapimaa on võrdlemisi mägine, kuna tema piiresse
toitainete kadu suurem. Rohttaimede all a)Tartu, Viljandi grupi kõige paremad liivsavimoreen on kaetud geoloogiliselt tekib rohkem humiinhappeid. Eesti huumus mullad päritolult hilisemate veekogude setetega, on oluliselt fulvaatsem kui mustmullas. b)Tõrva, Abja nii häid muldi, kui ka mis on kergema lõimisega, kas savi-liivad Seepärast peab viima meie muldadesse liigniiskeid leetunud muldi või liivad. Näivleetunud mullad vajavad pidevalt juurde värsket orgaanilist ainet. c)Põlva, Valga näivleetunud ja lupjamist, sügavkobestamist. Sõnniku kuivainest humifitseerub (tekib) analoogselt soostunud mullad IV Tüüp Leedemullad L on happelised, huumust kuni 20 %
Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad miljoneid inimesi peavarjuta ja hävitavad põldudel toiduvilja. Mullastik Vihmade perioodilisus peegeldub ka mullatekkeprotsessis. Vihmaperiooldil (suvel) orgaaniline aine laguneb ja vesi uhub muldi. Kuiva perioodil (talvel) aga mulla mikroorganismide tegevus niiskuse vähesuse tõttu aeglustub ja lopsakas rohttaimestik ei lagune täielikult. Muldadesse ladestub huumus. Kuivematel aladel kunuvevad punapruunid savannimullad, niiskematel aladel, ekvatoriaalsete metsade naabruses aga kõrgrohusavannide punamullad. Savannis on ferralliitmullad. Niiskel ajal katab seda peamiselt vesi ja kuival ajal kuivab muld läbi moodustades lateriitkihi. Vaid vähesed puud suudavad oma juured sealt läbi puurida. Taimestik
Kõige suurema sagedusega Ultravioletkiirgus( UV kiirgus)- üldiselt ohtlik eluorganimidele. Neeldub osoonikihis.Vähem ohutum on UV-A, mis tuleb osoonikihist läbi ja mis on päevituse ja D- vitamiini tekitaja. Erüteemne UV- põletust tekitav UV kiirgus Nähtav valgus- lainepikkus 380-760 nm Infrapuna kiirgus- 1 mm Raadiolained- üle 1mm CO2- fossiilsed kütused, turvas, põlevkivi. Suureneb aastas u 0,5 %. Süsinikuvarudest on seotud suurem osa muldadesse ja biomassi CH4- turba lagunemine ja muda käärimine märgaladel. Suureneb aastas u 0,75%. Tugevam kasvuhoonegaas kui CO2, aga teda on vähem atm Osoon( O3)- leidub stratosfääris kui troposfääris. Stratosfäär taksitab UV kiirguse jõudmist maale. Tekib ekvaatorite kohal ja laguneb pooluste juures. Osooni kihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. Osoonikihti kahjustavad fluori-,broomi- ja klooriühendid( mida kasutatakse külmutusseadmetes, vahtplastide ja lahustite tootmisel)
taimestamisega,taimestiku säilitamisega ning üle karjatamise vältimiseks. - Degratsioon-ehk keemiline reostumine,mis esineb tõõstuspiirkondade lähedal,kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda.põhjustavad seda nt.kahjurtõrje,põldude üleväetamine. - Muldade hävinemise põhjuseid-maavarade kaevandamine,ehitiste rajamine,raskete põllumasinate kasutamine põllumuldadel,mullaväsimus ühest ja samast taimekultuuri kasvatusest,alepõllundus, raskemetallide sattumine muldadesse autokütusest,metallurgiatööstustest,väetistest,reoveesetetest, ohtlikest jäätmetest. Atmosfäär - Atmosfäär ehk õhkond on Maad ümbritsev sfäär.Õhk on aga gaaside segu,milles on veel lisaks veearu ning pisikesi tolmu-tahma-ja soolaosakesi. - Ekvaator on põhja ja lõunapoolsusest võrdsel kaugusel paiknev kujuteldav joon ümber maakera . - Pöörijooned-on paralleelid,mis paiknevad 23'27N ja
aastal 400 ppm-ni (0,04%-ni) Olulisemad kasvuhoonegaasid: CO2 o ülemaailmsed emissiooniallikad: fossiilsed kütused 87% (Euroopa riigid annavad 1/3): kivisüsi, pruunsüsi, turvas, põlevkivi, maagaas, nafta maakasutusmuutused 11% (hävitatud metsad) tsemendi tootmin 2% o suureneb 0,5% aastas o hingamisest tuleb 8% o maailma süsinikuvarudest suur osa on seotud muldadesse, suur osa biomassi o aastas seovad taimed u. 60 miljardit tonni süsinikku, enamus sellest on puittaimede juurdekasv CH4 o looduslikud protsessid: turba lagunemine ja muda käärimine märgaladel o ülemaailmsed emissiooniallikad: karjakasvatus 29% (oksüdeerumisel vabaneb metaan) riisikasvatus 28% (üleujutatavad põllud) energiatootmine 23%
annaabi.ee 
