korraldati MRP-AEG eestvedamisel,kus osales üle 2000 inimese.Kokkutulnud kõnelesid avalikult 1939.a Hitleri-Stalini sobingust ja selle tagajärgedest Balti rahvastele.Tegemist oli esimese senist reziimi vastutava poliitilise massimeeleavaldusega.Ajakirjanduses võeti ette ulatuslik propagandakampaania Hirvepargi meeleavalduse ja seal osalenute mustamiseks.Hirvepargi miitingul oli suur tähtsus ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel.Olulist rolli hakkas etendama muinsuskaitseliikumine. *1987.a Eesti Muinsuskaitse Selts(EMS)-loodi 1987 a.lõpul,see selts ühendas muinsuskaitseklubisid.EMS on esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Samal ajal tõusis ka päevakorrale Vabadussõja mälestusmärkide taastamine ning Eesti ajaloo valgete laikude tõepärane käsitlemine. Rahvarinde loomine: *1988.a-selle aasta aprill kujunes Eesti ühiskonna jaoks paljuski murranguliseks.Aprilli algul
1987. a augustis loodi E esimene ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakt Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG)eesmärgiga avalikustada 1939. Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 23 aug moodustati Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus, kus osales u. 2000 in. Tegu oli esimese senist reziimi vastustaav poliitilise massimeeleavaldusega. Olulist rolli hakkas etendama muinsuskaitseliikumine. *1987. a loodigi E Muinsuskaitse Selts(EMS)-esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorg. 1988 a aprilli algul toimus Toompeal loominguliste liitude ühispleenium, millega loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi. Seal pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, nõudmisi esitati keskvõimule ja avaldati meelt ENSV juhtkonna tegevusele. Savisaar esitas üleskutse mood
Savisaar, Tiit Made ja Mikk Titma. Poliitikasse tulevad liikumised, mis varem ei ole seal kunagi olnud. Ntx 'rohelised' 1987ndal aastal, kui EKP Keskkomitee I seketär Karl Vaino rääkis, kuidas Eesti saab aidata toitlustusprogrammile kaasa fosforiidilademed. See toob kaasa roheliste politiseerumise, sest lahtine kaevandamine on keskkonnale väga kahjulilk, toob kaasa ka välistööjõu sissevoolu. 1. mai 'Fosforiit? Tänan ei!' Veel poliitikasse muinsuskaitseliikumine. Muinsuskaitse Selts tõstab küsimuse, et tuleb taastada kõik vanad mälestused jms. 14.juunil 1987 sanktsioneerimata miiting Riias I taoline kogu sotsialistlikus süsteemis. Küüditamise aastapäeval. 23. august ka Tallinnas esimene avalik miiting, korraldajaks MRP- AEG, Tunne Kelam üks osaleja. EKP Kk ja MN tühistasid oma 1985. a määruse fosforiidi katsekaevanduse rajamise kohta. Tekivad esimesed eraettevõtted - erataksod, toitluskoperatiivid
saatnud Nõukogude Venemaa valitsusjuhile Mihhail Gorbatšovile kirja palvega mitte takistada miitingu toimumist. Tallinna linnavõimude käsul muudeti toimumispaika , nii et Raekoja platsi asemel toimus meeleavaldus Hirvepargis. Miiting oli rahumeelne. Ajalehed olid sunnitud aga hiljem avaldama artikleid, et see oli organiseeritud Lääne esitalituse poolt. Tiit Madissoon sunniti Eestist lahkuma. Surve alla sattus muinsuskaitseliikumine. LAULEV ROLUTSIOON… Kogu 1988.-t nimetas kunstnik Hein Valk laulvarevolutsiooni aastaks. Laulev revolutsioon on vägivallatu vastupanu kehtivale korrale ehk vägivallatu vabadusvõitlus. Tartus toimunud levimuusikapäevi loetakse laulva revolutsiooni alguseks. Siin lehvis ka sinimustvalge lipp taas ja soojendas eestlaste südameid. Laulmise traditsioon on eestlaste laulupidudena ikka olemas olnud ka vabasse maailma pagendatud eestlaste juures see ei kustunud.
Gigantomaania ehk kõige kujutamine ülivõrdes oli omane NL-le juba algusest peale, kuid süvenes 1970. aastail. Skulptuur: Tallinnas Maarjamäe. Opositsioon venestuspoliitikale Käsikirjalised almanahhid. Poolpäevaleht. Põhiteemad: mure Eesti tuleviku pärast, kodumaa, teated Välis-Eesti kirjandusest, maailmakultuuri saavutustest. Nn 40 kiri 1980 Opositsioon Tartu Ülikoolis. EÜE, Noor-Tartu (1979-1983) Perestroika 1985-1991 Muinsuskaitseliikumine. 15
ning ajakirjanduses püüti seda maha vaikida. Baltikumis toimunu ei jäänud tähelepanuta ka Moskvas, kus leiti, et igasugused "provokatsioonid" tuleb juba eos lämmatada. Kuid pingutustest hoolimata ühiskonda enam kontrolli all hoida ei suudetud. *Eesti Muinsuskaitse Selts Hirvepargi miitingul oli suur tähtsus ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. See protsess muutus järgnevatel kuudel järjest ulatuslikumaks. Olulist rolli hakkas etendama muinsuskaitseliikumine. 1987. aasta lõpul loodi muinsuskaitseklubisid ühendav Eesti Muinsuskaitse Selts(EMS) esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon. *Rahvarinne Võimulolijatele tuli rahva kiiresti kasvav poliitiline aktiivsus ning ühiskonna laienev altpoolt organiseerumine ootamatult. 1988. aasta aprill kujunes Eesti ühiskonna jaoks paljuski murranguliseks. Aprilli algul toimus Toompeal loominguliste liitude ühispleenum,
tõsiselt kannatada. 1950. aastal lasti õhku mälestusmärk "Kolm risti" (1916). Kukutati Vilniuse katedraalis Püha Kazimirase, Püha Helena ja Püha Stanislausi kujud. 1950. aastal keelustati V. Kudirka Leedu vana hümn ja asendati uue Leedu NSV hümniga. Tähistamaks Leedu NSV 10. aastapäeva hävitati Leedu Vabadusmonument. 1946. aastal tagakiusati "kosmopoliitilikke" kirjanikke. 1960. aastail algas Leedus kodu- uurimise ja muinsuskaitseliikumine, mis tõstis au sisse Leedu kuulsusrikka minevikku. Katoliku kirik ja dissidentlik liikumine- 1948. aastal toimus kõigi kirikuvarade natsionaliseerimine ja ideoloogiline rünnak Leedu katoliku kiriku vastu. 1/3 külavaimulikest küüditati või tapeti. Sajad kirikud ja kloostrid suleti. 1968. ja 1972. aastatel koostasid leedu katoliiklased 2 massipetitsiooni religioosse tagakiusamise vastu (17 000 allkirja) ning saadeti ÜRO-sse, kust vastust ei saadud. Tõmbas endale
esmakordselt tunnetas ühtekuuluvuse jõudu: asjaosalised olid sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. 1987. aasta augustis loodi Eesti NSV-s esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP- AEG), eesmärgiga tuua inimeste teadvusse 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selle tulemusel korraldati Tallinnas hirvepargis raharohke poliitiline meeleavaldus. Tähtsat osa etendas muinsuskaitseliikumine. Laulev revolutsioon: Tallinna vanalinna päevad kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks, kus ligi 100 000 inimest sinimustvalgete lippude lehvides ööd läbi laulsid ja tantsisid (ALGUS). Lauluväljakutel korraldati poliitilisi diskussioone ja meeleavaldamisi. 17. juuni Tallinna lauluväljakule kokku kutsutud meeleavaldus muutus sruvealadusest võidurõõmu tähistavaks ürituseks sinimustvalgete lippude all, kus osales 150 000 inimest
annaabi.ee 
