Tõstamaa Keskkool 7 Merlin Miido Referaat Maurice Maeterlinck 2005 "Sinilind" "Sinilind" on kirjutatud 1908. aastal ja on Maeterlincki parim näidend. Ka siin kasutas dramaturg rahvamuinaslugude vormi. Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Mytyl saavad jõuluööl haldjalt käsu minna Sininilindu otsima. Nagu muinaslugudes ikka, ei jää ka elutud asjad tegelaste vastu ükskõikseks. Ühtedest saavad nende sõbrad, teistest vaenlased. Lastega asuvad koos teele Vlagus, Leib, Suhkur, Tuli, Koer ja Kass. Kõige ustavamaks sõbraks osutub Koer, Kass aga on riukalik. Oma rännakul satuvad Tyltyl ja Mytyl mitmetesse võluriikidesse: mälestuset maale, kus elavad nende surnud vanaema ja vanaisa, sündimata laste maale, Öö paleesse, metsa, kus puudel on kõnevõime. Haldja antud ülesanne on keerukas
Pentsiku loogika töö Imedemaal on nõutuks tegev. Iga olevus on võimeline õigustama ka kõige absurdsemat käitumist ning nende argumendid nende endi jaoks on tihtipeale küllaltki keerulised. Nende veider arutluskäik on ka teine rõõmu allikas lugejale ning väljakutse alice'ile. Ta peab õppima eristama ebatavalist loogikat ja täielikku mõttetust. 14. Milliseid koomikavõtteid kasutab R.Kipling oma muinaslugudes? R.Kipling kasutab oma MUINASLUGUDES situatsioonikoomika võtet (põhineb tegelaste asetamisel naljakatesse olukordadesse) ja karakteri/ tegelaskoomika võtet (põhineb tegelaskuju karateriseeritud välimusel ja kõnel). Nt: "Kuidas vaal sai oma kurgu" - Nutikas kala: "Kui sa ujud viiekümnendale põhjalaiusele ja neljakümnendale läänepikkusele (need on nõiasõnad), siis leiad sa seal keset merd parvel istumas ühe merehädalise meremehe, kellel
Näidendi põhiidee on selge: inimene on pime, üksildane ja kaitsetu surma ees. "Surm juhib kogu meie elu ning elul pole muud eesmärki kui surm," sõnastas selle idee Maeterlinck ise. Inimese üksindus ja kaitsetus surma ees, saatuse võim inimese üle. "Sinilind" "Sinilind" on kirjutatud 1908. aastal ja on Maeterlincki parim näidend. Ka siin kasutas dramaturg rahvamuinaslugude vormi. Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Mytyl saavad jõuluööl haldjalt käsu minna Sininilindu otsima. Nagu muinaslugudes ikka, ei jää ka elutud asjad tegelaste vastu ükskõikseks. Ühtedest saavad nende sõbrad, teistest vaenlased. Lastega asuvad koos teele Vlagus, Leib, Suhkur, Tuli, Koer ja Kass. Kõige ustavamaks sõbraks osutub Koer, Kass aga on riukalik. Oma rännakul satuvad Tyltyl ja Mytyl mitmetesse võluriikidesse: mälestuset maale, kus elavad nende surnud vanaema ja vanaisa, sündimata laste maale, Öö paleesse, metsa, kus puudel on kõnevõime. Haldja antud ülesanne on keerukas
võib olla ka suure segaduse allikas. Pentsiku loogika töö Imedemaal on nõutuks tegev. Iga olevus on võimeline õigustama ka kõige absurdsemat käitumist ning nende argumendid nende endi jaoks on tihtipeale küllaltki keerulised. Nende veider arutluskäik on ka teine rõõmu allikas lugejale ning väljakutse alice’ile. Ta peab õppima eristama ebatavalist loogikat ja täielikku mõttetust. 14. Milliseid koomikavõtteid kasutab R. Kipling oma muinaslugudes? 7 R.Kipling kasutab oma muinaslugudes situatsioonikoomika võtet (põhineb tegelaste asetamisel naljakatesse olukordadesse) ja karakteri/ tegelaskoomika võtet (põhineb tegelaskuju karateriseeritud välimusel ja kõnel). Nt: “Kuidas vaal sai oma kurgu” - Nutikas kala: “Kui sa ujud viiekümnendale põhjalaiusele ja
assotsialtsioonid, mis ülesande kallale asumise järel hakkavad tekkima. Mis tahes sõna, tajukujundi võib teadvusesse ilmudes tekitada kohese kajaefekti uue ilmuma sõna või kujundi näol (öeldes järv meenub nt peegel). Loovale fantaasiale on omane värskete, tavatute, üllatavate assotsiatsioonide teke. Aglutinatsioon kujundiloome lihtsaimaks mooduseks on mitmesuguste argielus tavaliselt lahus seisvate elementide, omaduste kokkuliimimine, ühteviimine. Eriti levinud muinaslugudes nt tareke kanajalgadel. Hüperboliseerimine kasutab fanatastiliste kujundite loomisel millegi suurendamist või vähendamist. Hüperbool on otsekui katapult, millega me muudame tavalised olukorrad ainsa kujundiga värskelt või koomiliselt fantastiliseks (olen sulle tuhandeid kordi rääkinud). Aktsentueerimine teravdamine toimub mingi tunnuse rõhutamise teel. Selle võtte abil luuakse nii lõbusaid zanre kui õelaid karikatuure.
tekkima. Mis tahes sõna, tajukujundi võib teadvusesse ilmudes tekitada kohese kajaefekti uue ilmuma sõna või kujundi näol (öeldes järv meenub nt peegel). Loovale fantaasiale on omane värskete, tavatute, üllatavate assotsiatsioonide teke. Aglutinatsioon- kujundiloome lihtsaimaks mooduseks on mitmesuguste argielus tavaliselt lahus seisvate elementide, omaduste kokkuliimimine, ühteviimine. Eriti levinud muinaslugudes nt tareke kanajalgadel. Hüperboliseerimine- kasutab fanatastiliste kujundite loomisel millegi suurendamist või vähendamist. Hüperbool on otsekui katapult, millega me muudame tavalised olukorrad ainsa kujundiga värskelt või koomiliselt fantastiliseks (olen sulle tuhandeid kordi rääkinud). Aktsentueerimine- teravdamine toimub mingi tunnuse rõhutamise teel. Selle võtte abil luuakse nii lõbusaid zanre kui õelaid karikatuure.
ümber selle faktilist tõepära - pigem vastupidi. Ma läheksin isegi nii kaugele, et väidan, et elu müütiline iseloom on just see, mis väljendab selle universaalselt inimlikku kehtivust." (JUNG 2002:57-58) See elegantne mõttekäik väljendab väga kujukalt Jungi maailmanägemist - enesesse tõmbunud mees, otsimas tõde vanade aegade suurtest jutustustest ning inimpsüühika sügavustest. Sama mõtet on ta väljendanud ka mujal. ,,Müütides ning muinaslugudes, nagu ka unenägudes, räägib psüühe oma lugu ning arhetüüpide vastasmõju ilmub seal oma loomulikus keskkonnas kui ,,kujunemine, muutumine / igavese Meele igavene taasteke"". (JUNG 1986:95) Seega on müüt teatud mõttes elav formatsioon, mis võib muuta aegade kulgedes kuju, kuid ei kao kunagi. Rääkides Vigurivända arhetüübist kirjeldab Jung, kuidas veiderdaja-trikimehe- koomiku figuur on üle elanud kõik kujumuutused alates skandinaavia jumal Loki tegelaskujust
annaabi.ee 
