Joonia laulikut Homerost(ka Odüsseia autor). Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". ODÜSSEIA- jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumitest, kirjeldab inimeste igapäevast eluolu KESKAJA KULTUUR - Keskaegse kultuuri alustaladeks olid kristlik õpetus ja moraal ning antiikaja tedmised, mida püüti kokku sobitada ristiusu õpetusega kooliharidus oli suurel määral kiriku kontrolli all, õpetus tugines Piiblile. KREEKA TEATER-Teater tekkis täiesti utel alustel. Lähtepunktiks jumalateenistus. Tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja
18.Kes oli Athena? - tarkusejumalanna 19.Mis ajast antiikeeposed pärinevad? – umbes 1000. eKr 20.Missugused sündmused on antiikeepostele aluseks? – Trooja sõda kreeka hõimude sõjakäigust Väike-Aasias 21.Keda peetakse antiikeeposte autoriks? – Homeros – pime laulik 22.Mis tüüpi eepos on „Ilias“? – sõja ja võitluse eepos 23.Millest räägib „Ilias“? – on kangelaslugu Trooja sõjast 24.Millest räägib „Odüsseia“? – jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumitest ning kirjeldab inimeste igapäevast eluolu. Räägib Odüsseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 25.Kes on Hektor? – troojalaste kuningas Priamose poeg 26.Kes on Achilleus? - Achilleus on Tessaalia kuninga Peleuse ja merejumalatar Thetise poeg, kuulus kreeka kangelane 27.Kes on Odysseus? – kreeklaste kavalaim kangelane (puuhobuse leiutaja) 28.Seleta – kes või mis on: DRAAMA – tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend
sisu (tülid, kodumaakaitsmine, looduskatastroofid), näited (Ilias, Odüsseia, Kalevipoeg) Homeros - vanakreeka pime laulik, peetakse kreeka vanade eeposte loojaks, kuulsaimad Ilias ja Odüsseia, arvatakse elavat 12-7 saj eKr, sünniasukoht arvatavasti Joonia Ilias - kangelaslugu, sõja ja võitluste eepos, täis heroilist pinget ning traagilist paatost, tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal Odüsseia - jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumistest ning kirjeldab inimeste igapäevast eluolu, kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda Teater - alguse saanud Dionysose kultusest, etendused amfiteatrites, peeti dionüüsiaid (näidendite võistlused) Tragöödia - alguse sai 6saj eKr (Thespis - astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, seega esimene näitejuht, esimene näitleja ja esimene jumala mängija). Kirjanikud Aischylos, Sophokles, Euripides Rooma Kreeka
Eeposed on kirjutatud aioolia keele sugemetega vanajoonia murdes. Mõlema eepose aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust Trooja (e. Ilioni) linna vastu. Sõja põhjuseks oli jumalte tüli. Eeposte tegelasteks on nii jumalad kui ka inimesed. Nt: Eris, Aphrodite, Hera, Athena, Helena, Odysseus. „Ilias“ on kangelaslugu, sõja ja võitluste eepos. „Odüsseia“ jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumistest ning kirjeldab inimeste igapäevast eluolu. Eeposte ühisjoonteks on stseenide mitmekesisus, kirjelduse värvikus, jõuline väljendusrikas stiil ning kujundlik keel. Eeposed haaravad tõelisust väga laialdaselt => antiikaja entsüklopeediad. „Ilias“ – Trooja sõja eellugu, Erise tüliõun, HeraAthenaAphrodite, Helena röövimine, Agamemnon, Achilleus, Odysseus,
Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. Odüsseia: Ligi 12 000 värssi. Eepose teema on Ithaka valitseja Odysseuse jõudmine Trooja sõjast koju. Eepose algus justustab Odysseuse pojast Telemachosest isa otsinguil, teose põhiosa hõlmab Odysseuse jutustus muinasjutulistest seiklustest koduteel: vangistused nõiataride Kirke ja Kalypso juures ning kükloobi koopas, pääs sireenide, laistrügoonide ning Skylla ja Charybdise käest, reis manalasse, torm. 10-aastase kodutee jooksul kaotab Odysseus kõik oma kaaslased ja jõuab eepose lõpus oma kodusaarele Ithakale. Vahepeal on ta kohanud oma poega. Kodusaarel võidab ta oma naise Penelope jultunud kosilased, tappes nad Telemachose ning ustavate teenijate kaasabil. Teos lõpeb abikaasade taaskohtumisega.
välja arvata. Oma aja kohta võis see hea raamat olla, aga tänapäeva kirjanike romaanid on ikka paremad. Võibolla ei saanud ma kõigest lihtsalt aru. Stroom, S. 2008. "19. sajandi kirjanik Honoré de Balzac". www.htg.tartu.ee/~a5cazpar/Honor %E9%20de%20Balzac.doc. 14.09.08 2) Kirjandus ja reaalsus Realistliku proosa maagiline peegel: Stendhal ja Honoré de Balzac Honoré de Balzac oli uut tüüpi elukutseline kirjanik. Ta töötas päevas kuusteistseitseteist tundi. Muinasjutulistest honoraridest hoolimata ei õnnestunud tal võlausaldajate nõudeid rahuldada. Seeeest ei ole keegi kirjutanud raha võimust kaasaegses ühiskonnas paremini kui Balzac. "Inimliku komöödia" eesmärgiks on näidata kaasaegse tsivilisatsiooni saladusi. Kirjanik juhib lugejat mööda kaasaegse põrgu ringe: poliitika, tööstus, rahandus, põllumajandus, perekond... "Isa Goriot" (1834) on "Inimliku komöödia" võtmeromaane. See algab
Isa Goriot ei osanud lihtsalt ballidel korralik välja näha. Selle pärast ei oleks tohtinud teda oma elust lihtsalt välja arvata. Oma aja kohta võis see hea raamat olla, aga tänapäeva kirjanike romaanid on ikka paremad. Võibolla ei saanud ma kõigest lihtsalt aru. 2) Kirjandus ja reaalsus Realistliku proosa maagiline peegel: Stendhal ja Honoré de Balzac Honoré de Balzac oli uut tüüpi elukutseline kirjanik. Ta töötas päevas kuusteist- seitseteist tundi. Muinasjutulistest honoraridest hoolimata ei õnnestunud tal võlausaldajate nõudeid rahuldada. See-eest ei ole keegi kirjutanud raha võimust kaasaegses ühiskonnas paremini kui Balzac. "Inimliku komöödia" eesmärgiks on näidata kaasaegse tsivilisatsiooni saladusi. Kirjanik juhib lugejat mööda kaasaegse põrgu ringe: poliitika, tööstus, rahandus, põllumajandus, perekond... "Isa Goriot" (1834) on "Inimliku komöödia" võtmeromaane. See algab
välja arvata. Oma aja kohta võis see hea raamat olla, aga tänapäeva kirjanike romaanid on ikka paremad. Võibolla ei saanud ma kõigest lihtsalt aru. Stroom, S. 2008. “19. sajandi kirjanik Honoré de Balzac”.-www.htg.tartu.ee/~a5cazpar/Honor %E9%20de%20Balzac.doc. 14.09.08 2) Kirjandus ja reaalsus Realistliku proosa maagiline peegel: Stendhal ja Honoré de Balzac Honoré de Balzac oli uut tüüpi elukutseline kirjanik. Ta töötas päevas kuusteist-seitseteist tundi. Muinasjutulistest honoraridest hoolimata ei õnnestunud tal võlausaldajate nõudeid rahuldada. See-eest ei ole keegi kirjutanud raha võimust kaasaegses ühiskonnas paremini kui Balzac. “Inimliku komöödia” eesmärgiks on näidata kaasaegse tsivilisatsiooni saladusi. Kirjanik juhib lugejat mööda kaasaegse põrgu ringe: poliitika, tööstus, rahandus, põllumajandus, perekond… “Isa Goriot” (1834) on “Inimliku komöödia” võtmeromaane. See algab pühendusega kuulsale
Hermes Artemis Hephaistos Leto Epiteedid: särasilmine neitsi Athena veisesilmine Hera pilvedekuhjaja Zeus maa-süleshoidja Poseidon roossõrmine Eos, vara sündind välejalgne Achilleus, Peleides Achilleus rahvaste juht Agamemnon helkivakiivrine Hektor 13. Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? Jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumistest ning kirjeldab inimeste igapäevast eluolu. Palju on kasutatud muistsetelt meresõitjatelt pärinevat folkloori. Kadunud mehe kojujõudmine oma lesekspeetud naise uuteks pulmadeks on hilisemas maailmakirjanduses laialt levinud motiiv.Kreeklaste vägilasel, nupukal Ithaka kuningal Odysseusel kulub Troojast kojujõudmiseks 10 aastat. Oma eksirännakutel tuleb tal läbi elada mitmesuguseid katsumusi. Ta satub oma kaaslastega kodu poole purjetades kord ühesilmsete
rüütlimentaliteedi üle, samas on säilinud germaani identiteet. Rohkem on maagilisi lugusid 6 draakonitest ja lohedest, võlusõrmustest. Teine levinud zanr oli rüütliromaan. Esimene alaliik oli troojaromaan antiigiteemaline (Odysseus, Achilleus jt Homerose tegelased), samas pandud keskaegsesse dekoori. Ajaloolist tõde ei jälgitud. Teine oli aleksandriromaan Makedoonia Aleksandri teemal. See oli eksootiline, kirjutati idamaade muinasjutulistest rikkustest ja üleloomulikest koletistest. Neid kirjutati kaheteistkümnesilbilistes värssides, nn aleksandriim. Bretooni romaan eksitav termin, algselt mõeldi Britanniat (nt kuningas Arturi lood), hiljem sai nime Bretagne'i rahvaste järgi. Kuningas Arturi ajalooline eksistents on kahtlane. Monmouthi Geoffrey kirjutas 1135. aastal Briti kuningate ajaloo e ,,Historia regum Britannia" erakordse müstifikatsiooni, mida keegi ei pidanud tõsiseks. Ta mainib seal võlur
annaabi.ee 
