Nii öeldaksegi mõnusa-laheda asemel ka cool, tunde või meeleolu kõrval feeling fiiling, hullu või pöörase kõrval kreisi. Inglispärase sõna kasutamist võib soodustada lühidus: tiim on lühem ja suurepärasem kui meeskond või töörühm, soppama on lühem kui poodides käima või sisseoste tegema. 3. LAEN- JA TSITAATSÕNADE KOHANEMINE JA ÕIGEKIRI See peatükk tutvustab kõigepealt laenude häälik- ja kirjakuju muganemist, teine osa kirjeldab tsitaatsõnade õigekirja ja mugandamist ning kolmas osa käsitleb sõnade tähenduse muutumist. 3.1 Laenude häälik- ja kirjakuju muganemine Laenatud sõna kohandatakse kõigepealt vastavaks eesti keele häälikustruktuurile, võõrapärased häälikud asendatakse omadega, sõnad saavad rõhu, välte ja palatalisatsiooni. Laenude häälikulisel kohanemisel võib esile tuua neli alaliiki:
happening) • ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster) • häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik ) • lühendid (AIDS ~ aids, VIP ~ vipp) Üldiselt võtab eesti keel laene vastu häälduskujul, kuid sellise mugandamisega võivad tekkida sõnad, mille puhul oleks parem kasutada tsitaadilist varianti kui mugandit. Üha rohkem iseloomustab uuemate laensõnade muganemist variatiivsus, st ühel sõnal võib esineda nii muganenud kui ka tsitaadiline variant, nt fiiling ~ feeling. Variantide rohkus viitab sellele, et sõna pole leidnud veel eesti keele sobivat kuju või olemasolev versioon ei ole piisavalt tuntud. (Pedaja 2006: 30) 3.2 Rõhk Laensõna rõhk muganemisel sõltub paljustki sellest, kuhu langeb laenuvõtja keeles sõnarõhk. Mida rohkem me võõrsõna oma igapäevases kõnes kasutame, seda kiiremini hakkab ta sarnanema meie keele sõnadega
Kuhu valdkonda kuulub- 3 sotsiolingv haru suulise kõne uurimine 4. Töö eesmärgid- teemavaldkond Siinse bakalaureuse töö ,, Vene laensõnad eesti keele slängis" uurimisülesandeks suuline kõne on vaadelda viimaste kümnendate aastate jooksul tulnud vene laensõnade kohanemist ja integreerumist eesti slängi. Samuti eesmärk on iseloomustada vene keelest eesti keele slängi laenatud sõnavara kasutust ning nende ortograafilist, morfoloogilist ja semantilist muganemist. Materjali põhiosa pärineb 1990. aastatest. Töö eesmärgiks ei kuulu vene laenude arvu kindlaksmääramine ega nende täpne dateerimine eesti keele slängis. Tõnu Tenderi sõnul ,, on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse muutumine ja derivatsioon". Nüüdisajal üks levinumatest keeltest, millest kõige rohkem laenatakse on inglise, vene ja soome keeled. Aasta-aastalt, laenamisprotsess toimub aina
• entsüklopeedilised teadmised • pragmaatilised teadmised (info üksuse kasutustingimuste kohta) • tajumoodul • motoorne süsteem Sotsiolingvistiline lähenemine sõnale: sõna kui sotsiaalne ja kultuuriline fenomen • keel on olemuselt funktsionaalne nähtus, mis teenib inimestevahelise kommunikatsiooni eesmärki • kuna inimesed on ühiskondlikud olendid, sõltub keel ka inimühiskonnast • keele sõltuvus muutuvast ühiskonnast põhjustab keele pidevat muganemist kommunikatiivsete vajadustega; see peegeldub ka sõnavaras • sõnavara on pidevas ajalises muutumises • sõnavaras on regionaalselt eristuvaid kihte • sõnavara rikastub teistest keeltest laenamise teel • sõnavaras peegeldub ka sotsiaalne staatus: keelekasutaja amet, haridus, hobid, vanus jm. sotsiaalsed suhted Eesti keele sõnavara maht • sõnavara suuruse kohta saab esitada vaid hinnangulisi andmeid
2. 2silbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik. Vanemais muganenud laenudes on rõhk esisilbil ja lõppsilbi täishäälik kirjutatakse ühe tähega (arter, bakter). 3. 2–3silbilise nimetavaga sõnade sulghääliku kirjutus ei olene alati rõhust, vaid pigem traditsioonist (kompvek, kotlet, niknäk, šašlõkk, kabatšokk). 16. Kirjelda laentüvede eesti keelde muganemise malle. Mis iseloomustab nt soome, vene ja inglise laenude eesti keelde muganemist (nt häälikumuutused, sõnade lühendamine, lõpukadu, sisekadu jne). Too näiteid. Vt Erelti vihikut lk 14. Uute laensõnade vormimoodustuses eelistatakse lihtsamaid ja loomulikumaid vorme. Et võõrsõnade käitumine kajastab keele sõnavaras kehtivaid seaduspärasusi, võib oletada, et kogu eesti keele grammatika hakkab lihtsustuma (astmevahelduseta vormid ja tüvevokaal -i üldistuvad ka omasõnavaras). Uued keelde tulevad sõnad ei liitu
muutub läbipaistvamaks. Talle on omased musikaalne, rõhutatult värvitundlik, trükitehniline, graafiline pilt. Ta kasutab regilaulu stiilivõtteid. Ta võtab oma luule kujutlusvälja rikastamiseks tsitaatidena, kollaažlikult või allusioonide varal kaasa tähendusrikka osa eesti luule varasemast traditsioonist. Lepik pöördus ajaluulesse koguga „Muinasjutt Tiigrimaast“, mis moodustab kandvaima osa ta loomingu kõrgperioodi kogudes. Ta järgib humanistlikke väärtusi. Ta ründab muganemist indiviidi väärastavasse elusüsteemi. Tema kriitilise hinnangu on pälvinud tehnilise progressi põhjustatud globaalsed olud ja inimese lühinägelik hoolimatus looduse vastu. Luuletaja on valvsalt ja lootusrikkalt kaasa elanud isamaa taasvabanemisele. Ajalooline skepsis ja rusuv kodumaatusetunne on tema luulesse toonud kibestumust ja resignatsiooni, selgemini viimastes kogudes, kus leidub ka juhuluulet. Lepiku juhuluule silmapaistvaima osa moodustavad väärtustavad tagasivaated
Nad on leidnud enesele ka vastuolulisi vaatajaid. Eesti Päevalehes avaldati selleteemaline artikkel. Mõned aastad tagasi sooviti ajakirjandusse viisakust juurde ja prooviti kehtestada reegleid, mis karistaksid solvajaid, kuid sõnavabadust peeti oluliselt tähtsamaks kui vähemuste tunnete kaitsmist, sest meie meedia on demokraatlik. 1.5. Uudis keelekujundajana Ajakirjandus on üks osa, mis aitab meie keelel säilida ja areneda. Ajaleht toetab uute sõnade keeles muganemist. Palju on pööratud tähelepanu ajalehekeelele, sest me võtame selle lugedes märkamatult omaks. Keel võimaldab kodanikul ennast väljendada. Inimesed erinevad oma keelelistelt võimetelt. Kui toimetused koosnevad erialase ja keelelise väljaõppeta inimestest, siis kahjustab see meie emakeelt, sest vale keelekasutus on kui nakkushaigus hakkab külge. Väga kiiresti kasvavad ja vahetuvad uued võõr- ja tsitaatsõnad
annaabi.ee 
