Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Inglise keelest laenamiNE JA SELLE põhjused.....................................................4 2. Mugandamine..................................................................................................... 6 2.1. Mugandamise mõiste ja moodused..............................................................6 2.2. Mugandatud sõnade käänamine ja pööramine.............................................7 3. Tsitaatsõnade kasutamine.................................................................................. 8 KASUTATUD Kirjandus........................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS
standardkeelest erinev keel, mille kasutamine on harilikult iseloomulik teatavale ühiskonnarühmale ja enamasti mitte kogu ühiskonnale tervikuna. Tihti kajastab släng selle ühiskonnarühma ellusuhtumist, väärtushinnanguid ja muid talle omaseid jooni. Mai Loog, üks esimesi slängiuurijaid Eestis on kirjutanud: ,, Släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles." (Loog, 1991: 6) Uurimistöö autori arvates on släng keele mugandamise viis, mille abil saavad noored end teiste endasuguste seas paremini, teravmeelsemalt ja omapärasemalt väljendada. Slängi kasutamine näitab ka õpilaste kuuluvust, sest tavaliselt kasutavad slängi rohkem need õpilased, kes kuuluvad mingisse rühma. ,,Släng on pärit inglise allilma keelest («cant») ja on sajandeid vana. Allmaailma tegelased vargad ja röövlid ütlesid oma salakeele kohta «slang» või «flash»
mille kasutamine on harilikult iseloomulik teatavale ühiskonnarühmale ja enamasti mitte kogu ühiskonnale tervikuna. Tihti kajastab släng selle ühiskonnarühma ellusuhtumist, väärtushinnanguid ja muid talle omaseid jooni. Mai Loog, üks esimesi slängiuurijaid Eestis on kirjutanud: ,, Släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles." (Loog, 1991: 6) Uurimistöö autori arvates on släng keele mugandamise viis, mille abil saavad noored end teiste endasuguste seas paremini, teravmeelsemalt ja omapärasemalt väljendada. Slängi kasutamine näitab ka õpilaste kuuluvust, sest tavaliselt kasutavad slängi rohkem need õpilased, kes kuuluvad mingisse rühma. ,,Släng on pärit inglise allilma keelest («cant») ja on sajandeid vana. Allmaailma tegelased vargad ja röövlid ütlesid oma salakeele kohta «slang» või «flash». Sama sõna, «slang»
- Transkriptsiooniline mugandus: muudetakse häälikuväldet (Atika vs Attika), pikk vokaal märgitakse 2- kordselt (Kopenhaagen), jäetakse ära diakriitilised märgid, pearõhumuutus (Kazan vs Kaasan). - Foneetiline mugandus: nt Moskva, Budapest – nende piiritlemine on keeruline. - Struktuuriline mugandamine: kui algkeeles on mitmus, siis ka eesti k mitmus (Alpid). Struktuurilise mugandamise alaliik: –ia riiginimed, kus pikendame 3. silpi lõpust, nt Itaalia; –maa sõnad, nt Baskimaa; Iirimaa. Omastavalised nimed: Tšehhi. o kaudkeelsed nimed: Genf (Geneve), Montenegro (Grna Gora), Belgrad (Beograd), Casablanca (Ad-Dãr al Baydā’), Fergana (Farg’ona) on meie keelde teisest keelest tulnud. Nimede eestistamise põhjused: kokkupuude rahvastega, eestlaste asumine paigas. 3
võõrnimelisest eestikeelseks. Mõnel juhul on tõlge mugand, teisel juhul kaudkeelne nimi. Mugandnimed: Doonau, Sambia kirjapilt eesistatud, hääldus jäetud samaks nii palju kui eesti keel seda võimaldab. Võõrtähtede asendamine; teisitihäälduvate tähtede asendamine; saab asendada ka klusiilide pikkust ja märkida pearõhulist pikalt. Saab panna ka mitmuslikku kuju. Tüüpiline on ia lõpuliste nimede mugandamine eesti keeles. Pikendame ia-eelset silpi. Mugandamise rühm maa lõpulised nimed, algusosa reklonüüm (Baskimaa jms). Omastava kujulised mugandid on tuletatud vastava rahvanimetuse põhjal. Kuuluksid omanimede rühma, aga selliseid nimesid on teisigi. Kaudkeelsed nimed: Genf, Belgrad nimed, mis eesti keeles on kasutusel, pole kohalikust ametlikust nimest tuletatud. On tulnud teiste keelte kaudu. Masingu lehes oli palju nimesid: Lätis nt koht Läänevald jms. Palju tõlgitud tänavanimesid
Värk, PhD) ------------------- Euroopa Liidu õigusaktide suhe siseriiklikusse seadusloomesse. Euroopa Liidu õigusaktide tõlke eriküsimused. Juhul, kui Euroopa Liidu (EL) seadusandlus kohustab rahvuslikku seadusloomet juriidilisest aspektist, saab selle mõju jagada kaheks põhikohustuseks : 1) Juhul, kui EL-i seadusandlust kohaldatakse muutmatul kujul (näiteks EL-i määruste kaudu), on rahvusliku seadusloome ettevalmistustöö ülesandeks eelkõige hoolitseda siseriikliku seadusandluse mugandamise eest EL-i seadusandlusega. See tähendab, et EL-i sätetega vastuolus olevad siseriiklikud sätted tuleb tühistada või nende kohaldamisruumi piirata kuni EL-i sätetega vastavuse saavutamiseni. Tüüpiliseks näiteks on siin siseriiklike kodakondsusvalikupiirangute tühistamine. Siseriikliku seadusandluse mugandamine lubab eeldada ka lihtsalt rahvusliku seadusandluse täiendamist mõne lisasättega. 2) Juhul, kui EL-i seadusandlust ei saa
kirjutamise "häälduspärasel kujul" (ettepaneku kokkuvõtet vt Aben 1954). Tema arvates ei tohtinud nõuda eesti tekstis esinevate võõrnimede hääldamiseks vastava võõrkeele oskust (raskete nimede näited Queuille, Boisguillebert, Bordeaux jms), vaid nimesid tuli kirjutada eesti kirjaviisis. Ettepaneku pooldajate pakutud nimekujud olid nt Bordoo 'Bordeaux', Versai 'Versailles', Luaar 'Loire', Sampann 'Champagne', Vaiooming 'Wyoming', Djörr (sic!) 'Gyr' jne. Kuigi mugandamise nõudjate ägedus vaibus 1950. aastate lõpuks, esines 1960. a ÕSis kompromissina küllalt palju nimemugandeid. Ernst Nurm püüdis seda põhjendada reegliga, et teatavat rühma nimesid on tavaks mugandada (Nurm 1959): kõigi iseseisvate riikide ning suuremate maa-alade nimesid, kõigi Euroopa pealinnade nimesid, suuremate ja tuntumate linnade nimesid ning suuremate jõgede ja muude veekogude nimesid. Seega mugandati nimesid ka
annaabi.ee 
