Hatsepsut on esimene teadaolev naismonarh ajaloos ja ta on üks tuntumaid naisvalitsejaid Kleopatra kõrval. Egiptust tuntakse ka ehitiste poolest. Egiptlased tundsid küll väga lihtsaid ja tagasihodlikke tööristu, kuid selle eest olid neil väga uhked ja hämmastavad ehitised. Nende templid ja hauakambrid pole küll väga ilusad, aga need näitavad suurt jõudu ja väge. Need pidid püsima igavesti. Tavalised majad laoti mudatellistest, aga tähtsad ja suured hooned laoti kividest. Kasutati liivakivi, lubjakivi ja graniiti. Peamised tööriistad olid vaskmeisel ja puuvasar. Suurimad ja tähtsamad ehitised Egiptuses olid püramiidid, mis on ehitatud vaaraode hauakambriteks. Kõige suurim püramiid Hufu (ehk Cheopsi) on 127m kõrge ja selle iga põhiserv on 230m pikk. Selle püramiidi jaoks on laotud 2 300 000 kiviplokki, mis kõik kokku kaaluvad ligi 6 000 000 tonni.
Linnastumine, arhitektuur, ruumikasutus Üle 40% rahvast elab linnas, peamiselt Cotonous. Linnades on nii modernset kui ka koloniseerimise aegset arhitektuuri. Kuigi mõned Cotonous elavad inimesed elavad mitmekorrustelistes kortermajades, siis naabruskonnas elatakse tavaliselt müüridega ümbritsetud tarastatud õuedega majades. Kuigi väikestes linnades ja külades ehitatakse uued majad tavaliselt betoonplokist ja neil on metallkatused, aga paljud majad ehitatakse mudatellistest ja katuseks kasutatakse õlgesid. Suurtes linnades on nii moseesid kui ka kirikuid ja igas linnas on vähemalt üks vabaõhu turg. Söök Isegi paljudes linnades tehakse süüa kas õues või vihma korral eraldi ruumis või varjendis. Naised ja tüdrukud valmistavad perele süüa, kuigi paljud noored mehed õpivad söögitegemist. Kuna paljudes kodudes puudub külmkapp, siis käivad enamus inimesi turul mitu korda nädalas, et toitu osta.
alad muudeti viljakateks põllumaadeks. Naabritelt sapoteekidelt võeti nii mõndagi edumeelset üle,kuid peagi kujunes neil endal püsikogukondade võrk. Maiade tsivilisatsiooni tuntakse selle kunsti- ja arhitektuurisaavutuste kaudu. Maiad elasid mitmes eraldi ja iseseisvas linnriigis, kus valitsesid kuningad ning elas kuni 90 000 elanikku. Ülikutel olid uhked ja kaunilt dekoreeritud majad, enamasti aga elas rahvas lihtsates puidust ja mudatellistest tehtud ühetoalistes majades. Igapäevaelu keerles vilja- ja loomakasvatuse ümber. Nised hoolitsesid pere eest, mehed aga küttisid ja harrastasid sporti, eriti mingit mõistatuslikku pallimängu, mida mängiti suurtel L-kujulistel väljakutel. Yucatani poolsaarel polnud kuigi palju loodusrikkusi, kuid ikkagi õnnestus maiadel oma kaupade müügiks sõlmida edukaid kaubandussidemeid. Sool oli nende üks väheseid loodusvaru
Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid, mille kõrgus on kõrgus 146m küljepikkus 232m üle 2300 liivaploki Ühe liivaploki kaal on keskmiselt 2,5 tonni. Egiptuse esimesed vaaraod maeti Abydose surnuaeda (Lõuna-Egiptuses). Sinna ehitasid kuninglikud ehitusmeistrid maa-aluseid hauakambreid, mida katsid suured madalad risttahuka kujulised mudatellistest ehitised. Arheoloogid nimetavad selliseid ehitisi mastabadeks, sest need näevad välja, nagu madalad istepingid ehk mastabad, mida on leitud mõnedes Egiptuse koduõuedes. Mastaba ühes küljes oli niöö, kus toimusid ohverdamis rituaalid. Tihti ümbritseti niöö müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume ja vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalida ja panipaikadega ehitis.
tenniseväljakut. Spetsialistide arvates ei hävitaks sellist püramiidi Hiroshimale heidetud aatomipommgi. Ehitamine Cheopsi püramiidi ehitati kakskümmend aastat. Herodotos kirjutab, et kõigepealt rajati kümme aastat kiviplokkide vedamiseks vajaminevat teed ja maa-aluseid ruume künkal, kus asuvad püramiidid. Mõned kiviplokid toodi kohale mööda Niilusest tulevat kanalit. Seejärel laaditi kiviplokid maha ja veeti üles puurullikutega lohistitel mööda mudatellistest kaldteed. Plokkide vedamiseks kasutatud tee ehk tamm muutus hiljem tseremooniateeks, mida mööda liikusid matuse- ja teised religioossed protsessioonid. Tee alguses asus Niiluse kaldal alumine tempel, kus toimusid palsameerimisega seotud kombetalitused, tammi teises otsas, püramiidi varjus, oli hauatempel. Ehitustööde lõppfaasis kaeti tamm katusega, nii et moodustus pikk kinnine koridor, reljeefkaunistustega seintel. Praeguseks on kõigist neist ehitistest Gizas säilinud ainult Chephreni
saagide ja puuride abil vajaliku kõrguse ja pikkuse ( 80 sentimeetrist 1,45 meetrini). Iga grupp tiris oma ploki köite ja kangidega puust kelgule ning toimetas selle mööda kaigastest teed Niiluse kaldale. Lootsik viis mehed ja kuni 7,5- tonnise täisnurkse kiviploki teisele kaldale, kus see vinnati kaigasteed mööda ehitusplatsile. Kuna kraanat ja tali tol ajal veel ei tuntud, algas nüüd töö raskeim osa. Püramiidi väliskülge mööda viis ülesse spiraalne mudatellistest kaldtee. Seda mööda tiriti kelk ja plokk köite ning kangide abil ehituse tippu, kus grupp pani ploki millimeetri täpsusega ehitusmeistri märgitud kohta. Mida kõrgemale taevasse kasvas püramiid, seda pikemaks ja kitsamaks muutus kaldtee ning väiksemaks ülemine tööplatvorm. Seega muutus töö järjest raskemaks. Siis jõudis kätte kõige ohtlikum töö üheksa meetri kõrguse tipubloki kaldteed mööda üles vedamine ja kohale paigaldamine. Kui palju mehi
Ümmargune suure hoone põhi, kus ilmselt toimusid mingisugused religioossed ja rituaalsed kogunemised. Asulas ka 28 matust. Toiduainete tootmisega suurenes säilitustarve, see viis savinõude leiutamiseni. Asustus kinnistus, kujunesid välja külad oma arhitektuuri ja organisatsiooniga. Sel perioodil sündisid tell-asulad. Tell on mägi, mis tekib kuhjuvatest varemetest pika aja jooksul asustatud kohtades. Telle harilikult vaid sellistes kohtades, kus hooned olid valmistatud savi või mudatellistest, st materjalist, mille eluiga oli lühike ning mida oli nii rikkalikult, et hoone varisemise puhul polnud mõtet seda parandama hakata. Varisenud hoonetele lisandusid veel mitmesugused olmejäätmed. Nii tekkisid mäed (kõrgus vahel üle 30 m). Külad on mingil määral planeeritud (eluhooned, aidad, varjualused loomadele). Ühiskonnas toimus võimu keskendumine, suurenes tööjaotus, tekkis preesterkond. Inimesed elasid koos suuremates rühmades. Tähenduse omandas rikkus üks inimene
annaabi.ee 
