Victoria ajastu naise au ja uhkus olid tema juuksed. Tegelikult olid need kohutavas seisukorras, lokitange kasutati väga palju ja juukseid rikuti ning kõrvetati nendega. Naised ei lõiganud oma juuksed kunagi, välja arvatud ainult tõsise haiguse korral JUUKSED NAISED Prantsuse juuksur Marcel Crateau tutvustas äsja oma kuulsat lainelist soengut, mis saadi kuumade tangidega juukseid pigem lokki, kui krussi keerates. Teatud vahemaa tagant jätsid juuksed muaree või lainelise siidriide mulje. Soeng osutus populaarseks ja oli kuni 1930. aastani erineval kujul moes Kasutati rohkesti valejuukseid, siiski kehtisid kindlad arusaamad, kuidas blondid ja tumedapäised naised peaksid oma lokke kandma. Jõudes ikka, mil juuksed tohtis üles panna, oli neiule naiseks põhitsemise rituaaliks, millel oli sageli mitu vaheastet: nt andis paelaga lõdvalt üles seotud palmik teada saabuvast sündmusest
turban, tanu, kübar sall, rätik, kindad, boa, päikesevari, käekott, lehvik saapad siid, musliin, samet Biidermeier N: seelik, pluus, dekoltee, (1820-1840) tanu, kübar, schute, rotond M:vest, frakk, püksid, pikkkuub, tweed, redingot, garrick, kaelaside puuvill, samet, musliin, muaree, siid, damast, taft, brokaat terava ninaga kingad/saapad 19 saj. II pool korsett, krinoliin (1840-70) uued kangad 19. saj. lõpp N: S-siluett, suured varrukad, 20 saj. Algus korsett, kübarad, püksseelik, pluus, rinnahoidja M: smoking, sabakuub, vildist/õlest kaabu, soni spordirõivastus samet, atlas, sifoon,
lõuendile, serigraafia jne. Kujutamisviis silmapetteid, ümberpööratavaid geomeetrilisi muudabki hüperrealismi omapäraseks on inspireeritud reklaamist, ajakirjadest, kujundeid (nn. Schröderi trepp); ruumilisi illusioone, etapiks maalikunsti ajaloos. Suhtumine televisioonist ja koomiksitest. Kunstnikud kus tasapinnal näeb sisse- ja väljaulatuvaid osi, nn. motiivi oli enamasti ,,jahe", kuid mõnel juhul ei tee vahet heal ja halval maitsel. muaree-efekti, mis tekib, kui mingi tasapinnaline on tajutav kunstniku vaimustus tehniliselt struktuur paigutada iseenese peale väikese nihkega täiuslikust ja külluslikust jms. TÄIENDVÄRVID!!! linnatsivilisatsioonist. RICHARD HAMILTON - Mis teeb VICTOR VASARELY - Supernovae, Banya, Boo, RICHARD ESTES - Diner, Paris Street,
Makintos Keemik C. Mackintosh leiutas riide veekindlamaks muutmise viisi, milles liimiti kokku kaks õhukese kautsukikihiga kaetud kangast. Makintosiks nimetati sellest riidest valmistatud vihmamantleid. Markisett Õhuke, kerge siid- või puuvillriie. Melanz Tekstiilitööstuses mitmest eri värvusega kiust kedratud lõng, ka sellest kootud riie. Moleskiin Tugevdatud atlass-sidusega riie, viimistletud veluuri taoliseks. Muaree 1. Lainelise veevirvenduse taolise mustriga kangas, mis tekib kangaste viimistlemisel läbi kalandri. Muareemustrit on võimalik ka sisse kududa, kasutades vastupidise keerusuunaga lõngu (valgus peegeldub neilt erinevalt). 2. Trükikanga puhul teadlik mustri nihkes trükkimine. Multitekstiilid Põhikangas on kaetud mingi muu kihiga kas liimimise, sulatamise
Moodne rõivastus ei olnud enam teatud valitute privileeg. Ilmus rohkem moelehti. Moes andis tooni mõni kuulus näitleja või kirjanik. Põhitähelepanu naisterõivastusel. Moes siirus ja naiivsus. Rõivastust iseloomustasid ülepaisutatud vormid, jäikus ja liialdamine igasuguste kaunistustega. Materjalid mitmekesised. Kleidid sageli puuvillasest riidest ja värvikirevad. Kasutati ka hinnalisemaid ja raskemaid materjale nagu samet, musliin, muaree, siiddamast, taft ja brokaat. Mustritest enamlevinud heledates toonides väikeseõieline lillemuster aga ka 10 triibulised, ruudulised ja ühevärvilised kangad. 1820-ndatel tuli moodi ruuduline kangas, sellest tehti peamiselt jalutuskleite. Siluett väga naiselik. Vöökoht loomulikul kohal ja väga sale, seelik lai, õlad laiad. Kleidi pihaosa väga liibuv ja tõi rinnapartii hästi esile
toonraster e. punktraster e konventsionaalne raster peamiselt ellips joonraster pooltoonraster e. diffusioonraster e. stohhastiline raster Rastri väärtust väljendatakse: punktrastril %-s, joonrastril lpi (line per inch). Väärtus näitab, kui suure ala must täpp või joon katab: 0% - valge, 100% - täistoon. Erinevate värvide rastrid peavad olema erineva nurga all: must 45°, magenta 75°, cyan 105°, kollane 90° Interferentspilt e. Moire (muaree) efekt - Kui eksitakse rastrinurga vastu tekib INTERFERENTSPILT ehk MOIRE (muaree) effekt. 81. Kuidas näeb välja Eesti põhikaardi tehnoloogiline skeem? Stereokaart->Välitööd->1:10000 digitaalne põhikaart->reljeefi digimine, kartograafiline toimetamine- >1:20000 trükitud põhikaart. Tooted: ortofoto, digitaalne põhikaart, trükitud põhikaart. 82. Kuidas on korraldatud kaardi tootmine Eesti Vabariigis, kes, millisel määral, milliste kaartide tootmise eest vastutab?
b. Rastri väärtust väljendatakse: i. Punktrastril - %-s ii. Joonrastril lpi (line per inch) c. 0% - valge ja 100% täistoon d. Erinevate värvide rastrid peavad olema erinevate nurkade all. i. Must 45o ii. Magneta 75o iii. Tsüaan 105o iv. Kollane 90o e. Kui eksitakse rastrinurga vastu tekib INTERFERENTSPILT ehk MOIRE (muaree) effekt. 123. Kuidas hinnatakse trükikvaliteeti? a. Värvide õigsus b. Värvide kokkutrükk 10 LOENGUTEEMA ÜLEVAADE EESTI KAARTIDEST 124. Kuidas näeb välja Eesti põhikaardi tehnoloogiline skeem? a. Aerofoto - Ortofoto | b. Stereokaart -> Välitööd -> 1:10000 digitaalne põhikaart -> reljeefi digimine, kartograafiline toimetamine -> 1 20000 trükitud põhikaart c
siis kõigile 60-ndate aastate vooludele on tüüpiline, et kunsti tehakse teadlikult, vahel lausa pedantsuseni plaanipäraselt, aga vaatajalt oodatakse spontaanset reageeringut. Op-kunstis on kasutatud tajupsühholoogiast tuntud mitmesuguseid illusioone, nagu mõnede lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra või siis joonte suuna silmapetteid, ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid (nn. Schröderi trepp); ruumilisi illusioone, kus tasapinnal näeb sisse- ja väljaulatuvaid osi, nn. muaree-efekti, mis tekib, kui mingi tasapinnaline struktuur paigutada iseenese peale väikese nihkega jms. Väga palju võimalusi ärritavate või kummaliste tajude tekitamiseks on värvide kasutamisel, näiteks toetudes silma võimele näha täiendvärvilisi järelkujundeid või arvestades värvitoonide sõltuvust naabertoonidest. Op-kunstnikud loovad olukordi, kus vaataja taju jääb vastuoluliseks, üksteist välistavate võimaluste vahel visklevaks
tehakse teadlikult, vahel lausa pedantsuseni plaanipäraselt, aga vaatajalt oodatakse spontaanset reageeringut. Op-kunstis on kasutatud tajupsühholoogiast tuntud mitmesuguseid illusioone, nagu mõnede lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra või siis joonte suuna silmapetteid, ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid (nn. Schröderi trepp); ruumilisi illusioone, kus tasapinnal näeb sisse- ja väljaulatuvaid osi, nn. muaree-efekti, mis tekib, kui mingi tasapinnaline struktuur paigutada iseenese peale väikese nihkega jms. Väga palju võimalusi ärritavate või kummaliste tajude tekitamiseks on värvide kasutamisel, näiteks toetudes silma võimele näha täiendvärvilisi järelkujundeid või arvestades värvitoonide sõltuvust naabertoonidest. Op-kunstnikud loovad olukordi, kus vaataja taju jääb vastuoluliseks, üksteist välistavate võimaluste vahel visklevaks
siis kõigile 60-ndate aastate vooludele on tüüpiline, et kunsti tehakse teadlikult, vahel lausa pedantsuseni plaanipäraselt, aga vaatajalt oodatakse spontaanset reageeringut. Op-kunstis on kasutatud tajupsühholoogiast tuntud mitmesuguseid illusioone, nagu mõnede lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra või siis joonte suuna silmapetteid, ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid (nn. Schröderi trepp); ruumilisi illusioone, kus tasapinnal näeb sisse- ja väljaulatuvaid osi, nn. muaree-efekti, mis tekib, kui mingi tasapinnaline struktuur paigutada iseenese peale väikese nihkega jms. Väga palju võimalusi ärritavate või kummaliste tajude tekitamiseks on värvide kasutamisel, näiteks toetudes silma võimele näha täiendvärvilisi järelkujundeid või arvestades värvitoonide sõltuvust naabertoonidest. Op-kunstnikud loovad olukordi, kus vaataja taju jääb vastuoluliseks, üksteist välistavate võimaluste vahel visklevaks
annaabi.ee 
