50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Eva Mäe
Õppematerjali autor
Antsla Gümnaasium MARILIIS UMBLEJA 10B KLASS TEKSTITÖÖTLUSPROGRAMMID WORD, WRITER JA NOTEPAD Uurimustöö Juhendaja: Urmas Soonvald Antsla 2011 Sisukord Sisukord ...........................................................................................................................................2 Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3
TARKVARAUURING Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 1. Microsoft Office .................................................................................................................. 3 2. OpenOffice.org.................................................................................................................... 7 3. Google Veebipõhised rakendused...................................................................................... 8 4. Google grupid............................................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA 11 KÕ Anneli Raud TARKVARAUURING Arvutiõpetus Mõdriku2011 SISUKORD 1.1MS Office Kodu ja kool 2010..........................................................................................................................4 1.2MS Office Kodu ja äri 2010............................................................................................................................4 1.3MS Office Professional 2010 .........................................................................................................................5 1.4MS Professional Plus 2010.............................................................................................................................5 1.5MS Office Standard...............
9 3.2Mõju............................................................................................................. 10 3.3Operatsioon.................................................................................................. 10 3.4Powerpoint Viewer........................................................................................ 11 3.5Faili Formaadid............................................................................................. 11 Sissejuhatus Microsoft Office on Office'i rakendused, serverid ja teenused välja töötatud Microsoft. See oli esimene teatas Bill Gates 1. augustil 1988 kell COMDEX Las Vegas. Esialgu turustamise mõiste jaoks komplekteeritud rida rakendusi, esimesed versiooni Office sisalduvad Microsoft Word, Microsoft Exceli ja Microsoft PowerPoint. Aastate jooksul Office'i rakendused kasvanud tunduvalt lähemal jagatud funktsioone, nagu ühine õigekirjakontrolli, OLE andmete integratsioon ja Visual Basic for Applications skript keel
käivitub. Windowsile lisati uue riistvara mudeleid, millest Windows aru saab. Windows 2000'del on 4 "Service Pack'ki", mis tähendavad eesti keelde tõlgituna "Teeninduspakid". Teeninduspaki põhimõte seisnes selles, et kõik Windows 2000 uuendusarhiivid, mida sai alla laadida Windows Desktop Update'iga, oli kõik ühes pakis. Service Pack 4'ga saab seadistada 10 arvutile kontoritarkvarasüsteemi Microsoft Office 2007. Windows 2000 oli sisse seadistatud Microsoft DirectX 7 ning animeeritud piltide armastajate jaoks oli Windowsi ka sisse ehitatud Active Desktop. Active Desktop'iga sai ka arvuti taustapildiks seadistada veebilehekülje. 1.6.2.Versioonid Microsoft Windows 2000'del on kokku 4 versiooni: "Professional(Profiväljaanne)", "Server(Serveriväljaanne)", "Advanced Server(Arendatud serveriväljaanne)" ja "DataCenter Server(Andmekeskuse serveriväljaanne)". Microsoft lasi 2001
UNIX Populaarne ajajaotusega multitegum-operatsioonisüsteem, mille töötas välja Bell Labs 1970-ndate alguses. Esialgu oli UNIX mõeldud kasutamiseks programmeerijatele ja kuigi ta on aastatega edasi arenenud, on UNIX ikka veel mitte eriti kasutajasõbralik. Graafiliste kasutajaliideste nagu MOTIF (X-Window System’iga töötav graafiline kasutajaliides ja aknahaldur, mida juurutab Open Software Foundation) lisamine on asja siiski parandanud. UNIX oli üks esimesi C-keeles kirjutatud operatsioonisüsteeme, mis tähendab, et seda saab installeerida igale arvutile, millel on olemas C-keele kompilaator. BSD operatsioonisüsteemid koosnevad kolmest loogilisest üksusest: tuum, kasutajamaailm ja kolmandate osapoolte tarkvara. Tuuma (kernel) ja kasutajamaailma (userland) arendatakse koos. Operatsioonisüsteemi arendajatel on üle CVS'i juurdepääs korraga tervele lähtekoodile
seda valitseb arvutihullude Interneti laialtlevinud tugevama õigus. UNIX Populaarne ajajaotusega multitegum-operatsioonisüsteem, mille töötas välja Bell Labs 1970-ndate alguses. Esialgu oli UNIX mõeldud kasutamiseks programmeerijatele ja kuigi ta on aastatega edasi arenenud, on UNIX ikka veel mitte eriti kasutajasõbralik. Graafiliste kasutajaliideste nagu MOTIF (X-Window System'iga töötav graafiline kasutajaliides ja aknahaldur, mida juurutab Open Software Foundation) lisamine on asja siiski parandanud. UNIX oli üks esimesi C-keeles kirjutatud operatsioonisüsteeme, mis tähendab, et seda saab installeerida igale arvutile, millel on olemas C-keele kompilaator. 8 BSD operatsioonisüsteemid koosnevad kolmest loogilisest üksusest: tuum, kasutajamaailm ja kolmandate osapoolte tarkvara. Tuuma (kernel) ja kasutajamaailma (userland) arendatakse koos
bitikombinatsioonidena salvestatakse (1 sekund jagatakse 44100 osaks, millest igaühele vastab 16 bitti). Seega lubas arvuti ilmumine, täpsemalt öeldes arvuti kasutamine digitaalinfo salvestajana, viia info kõik esitusvormid samale alusele esitada nad kõik bittidena (digitaalsele kujule). Just see võimaldaski hakata nii tekste, pilte, filme kui ka helisid vaatlema ühtse mõistena infona. Sümbolite, teksti-, heli- ja pildifailide mälumahu võrdlus: · Näiteks 1 lehekülg teksti võib hõivata mälus kuni 2,5 kuni 25 kB olenevalt; · lehekülg pilti olenevalt paljudest asjaoludest (värvigammast, pikslite suurusest, salvestamise programmi valikust jt) aga mitmeid kordi rohkem alates ligikaudu 25 kB st. · 1 minut muusikat olenevalt salvestuse viisist aga üle 1MB. 3.3 Arvuti võimsus Arvuti töökiirust, võimsust mõjutavad kõige enam · protsessori taktsagedus (ühik MHz), · töömälu (RAM) suurus (ühik MB),
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid