LIISI KINK 12 VIROLOOGIA 3.1.5. Transkriptsioon Reoviiruse transkriptaas (polümeraasi katalüütiline subühik on 3-valk, RNA helikaas on 1- valk) kuulub viiruse core-partiklisse ja toodab üheahelalisi mRNAsid, mis vabanevad tsütoplamasse. Transkriptsioon on konservatiivne ja asümmeetriline, sünteesitavad mRNAd on genoomi positiivse ahela identsed koopiad: 3'-polü(A) struktuur puudub; 5'- otstes on spetsiifiline cap1-struktuur, mille sünteesivad "core" partiklis asuvad ensüümid (1 trifosfotaas, 2 guanülüül- ja metüültransferaas). Reoviiruste cap-sünteesi esimesed neli reaktsiooni on samad kui raku cap-sünteesil (vt. loeng
splaissosoom c. *splaissosoom katalüüsib transesterfikatsiooni rekatsiooni: c.1) branchpointi A 2'-OH ja introni 5'-otsa fosfaatrühma- vaheline 2'5'-fosfodiesterside c.2) ligeeritakse 2 eksonit 3'5'-fosfodiestersidemega c.3) vabaneb intron lasiaat-struktuuris. 27. Kirjelda protsesse, mille tulemusena tekib ühest pre-mRNAst hulgaliselt erinevaid mRNAsid. a. Alternatiivne splaissing eksonid on korraldatud erinevalt; eksonid ühendatakse erinevalt peale intronite lõikamist. a.1) 5' erinev 2) 3' erinev 3) sisu erinev: jäetakse müni intron sisse või splaissitakse ekson välja. 28. Too näiteid, kuidas alternatiivne splaising muudab bioloogilist funktsiooni. Äädikakärbse sugu, näit. 29. Ühelt geenilt pärit erinvad mRNAd ekpresseeruvad raku või koe tüüpides.
holoensüümi kompleksi. 17. Defineeri prokarüootne operon. Kirjelda geeni aktivatsiooni protsessi prokarüoodis trp või lac operoni näitel. Geenide klaster, mis moodustab bakteriaalse operoni, sisaldab ühe transkriptsiooniühiku, kuna ühelt promootorilt transkribeeritakse üks primaarne transkript. 1 geen = 1 valk, 1 operon = mitu valku. 18. Mis on peamine erinevus prokarüootse mRNA ja eukarüootse mRNA vahel? Enamus eukarüootsetest geenidest kodeerib monotsistroonseid mRNAsid sisaldades pikki introneid. Paljud bakteriaalsed mRNAd on polütsistroonsed, st et üks mRNA molekul (näit. Trp operoni kodeeriv mRNA) sisaldab kodeerivaid järjestus, mis kodeerivad mitut, samas bioloogilises protsessies osalevat valku. Eukarüootsed mRNAd on aga monotsistroonsed, st iga mRNA molekul kodeerib ühte valku. Polütsistroonsete ja monotsistroonsete mRNAde erinevus on seotud nende mRNAde translatsiooniprotsesside fundamentaalse erinevusega.
regulatoorsete valkude sidumiseks ja RNA polümeraasi aktivatsiooniks. Mis juhtub sigma faktoriga initsiatsiooni lõppedes? Dissotsieerub RNA polümeraasilt. 3. Eukarüootne geeni regulatsioon. Eukarüootse geeni struktuur. Sisaldab introneid ja eksoneid ning enhancer'eid ja funktsionaalselt olulisi mittekodeerivaid alasid, mis määravad ära 3' lõikamise ja polüadenülatsiooni toimumise koha. RNA polümeraasid I sünteesib ainult pre-rRNAd, II sünteesib mRNAsid ja mõnesid väikseid tuuma RNAsid, mis osalevad mRNA splaisingus ja III sünteesib tRNAsid, 5S rRNAsid ja mitmeid suhteliselt lühikesi stabiilseid RNAsid. RNA polümeraas II alaühiku C-terminaalne domään (CTD). Transkriptsiooni initsiatsiooni käigus fosforüülitakse RNA polümeraas II suurima alaühiku karboksüterminaalne domeen (CTD), korduv heptapeptiidne järjestus, mis jääb fosforüülituks kuni matriitsilt transkriptsiooni lõpuni. 4
37. Mis on GT-AG reegel? GT-AG reegel: peaaegu kõik eukarüootsed intronid algavad GT nukleotiidse järjestusega ja lõpevad AG. (vastavalt RNA'l (kust splaising tegelikult toimub) GU-AG). 38. Kirjelda mehanismi, mille abil tuumsest pre-mRNAst kõrvaldatakse intronid. Sai vist juba 35das küsimuses kirjeldatud. 39. Kirjelda protsesse, mille tulemusena tekib ühest pre-mRNAst hulgaliselt erinevaid mRNAsid. Aleternatiivne splaising. Splaissimise käigus lõigatakse välja ka erinevas kombinatsioonis eksoneid. Sellist splaisingut reguleeritakse tavaliselt rakutüüp-spetsiifiliselt. Üheks võimaluseks on splaisingu regulatsioon, kus ühel geenilt pärit erinevad mRNAd ekspresseeruvad erinevates raku või koe tüüpides. Teistel juhtudel alternatiivne splaising võib toimuda samas raku tüübis vastuseks reinevatele keskkonna-ja raku arengut määravatele ¬signaalidele
39 Kuidas panna üles katse, nt kui tahetakse võrrelda plastikkoti ja biokoti lagunemist 40. Kui pikk on gener. aeg looduses? Hästi pikad, kuni 24h. 41. Mis on kasvukõvera faasid? kuidas Lag e. stardifaasis toimub mikroobi kohanemine uute tingimustega (uus sööde, uus toiteainete [c] jne.). See toimub ensüümide induktsiooni abil. Rakud suurenevad, kuid esialgu ei pooldu. Rakud sünteesivad ribosoome ja uusi mRNAsid. Kui rakud hakkavad kiiresti ühtlase kiirusega poolduma, siis algab logaritmiline e. Eksponentsiaalne kasv. Kasvukõveral on rakkude arvu logaritmi ja aja vahel võrdeline sõltuvus. Logaritmilise faasi ajal kasvavad rakud maksimaalkiirusega, rakud on ühtlase suurusega ja koostiselt ühesugused (standardsed rakud). See on see faas, mille juures määratakse maksimaalset kasvukiirust ja generatsooniaega. Log-faas
faasid: o lag ehk stardifaas o log- e. eksponentsiaalne o statsionaarne o surmafaas o Elusrakkude arv suureneb kiiresti eksponentsiaalses faasis, hakkab vähenema statsionaarses faasis. Surmafaasis on populatsioonis palju surnud rakke. Lag e. stardifaasis toimub mikroobi kohanemine uute tingimustega (uus sööde, uued toitained jne.). Rakud suurenevad, kuid esialgu ei pooldu. Rakud sünteesivad ribosoome ja uusi mRNAsid. Rakkude RNA hulk lag-faasis suureneb 8-12 korda. Log e. eksponentsiaalne faas on kasvufaas, kus rakud hakkavad kiiresti ühtlase kiirusega poolduma. Kasvukõveral on selles faasis rakkude arvu logaritmi ja aja vahel võrdeline sõltuvus. Logaritmilise kasvufaasi rakud on ühtlase suurusega ja koostiselt ühesugused (standardsed rakud). Kasvu logaritmises faasis määratakse maksimaalset kasvukiirust ja generatsooniaega.
Cappimine tähendab 7-mteüülguanosiini lisamist 5' otsale. · 3´cleavage · Polüadenüleerimin - sisaldab 250 adeniini jäägi lisamist, et moodustuks polü(A)-saba. · Splaicing intronid, alad mis ei kodeeri valke, lõigatakse RNAst välja ja järele jäänud ekesonid ühendatakse. · RNA editing 5. Mis vahe on eukarüootsel ja prokarüootsel mRNA-l? (2p) Enamus eukarüootsetest geenidest kodeerib monotsistroonseid mRNAsid sisaldades pikki introneid. Paljud bakteriaalsed mRNAd on polütsistroonsed, st et üks mRNA molekul (näit. Trp operoni kodeeriv mRNA) sisaldab kodeerivaid järjestus, mis kodeerivad mitut, samas bioloogilises protsessies osalevat valku. Eukarüootsed mRNAd on aga monotsistroonsed, st iga mRNA molekul kodeerib ühte valku. Polütsistroonsete ja monotsistroonsete mRNAde erinevus on seotud nende mRNAde translatsiooniprotsesside fundamentaalse erinevusega. III VARIANT 1
Mikroorganismide paljunemist piiravad faktorid 1. Toitaine vähesus ja ainevahetusproduktide kuhjumine 2. Ebasobiv hapnikuhulk, pH, temperatuur 3. Konkurents teiste mikroobidega 4. Ärasöömine algloomade poolt Kasvukõver- lag-faas, log-faas (eksponentsiaalne faas), statsionaarne faas, surmafaas. Lag e. stardifaasis toimub mikroobi kohanemine uute tingimustega (uus sööde, uued toitained jne.). Rakud suurenevad, kuid esialgu ei pooldu. Rakud sünteesivad ribosoome ja uusi mRNAsid. Rakkude RNA hulk lag-faasis suureneb 8-12 korda. Log e. eksponentsiaalne faas on kasvufaas, kus rakud hakkavad kiiresti ühtlase kiirusega poolduma. Selles kasvufaasis on rakkude arvu logaritmi ja aja vahel võrdeline sõltuvus. Logaritmilise kasvufaasi rakud on ühtlase suurusega ja koostiselt ühesugused (standardsed rakud). Kasvu logaritmises faasis määratakse maksimaalset kasvukiirust ja generatsooniaega.