Euroopa Etnoloogia Lugemispäevik 2 Marianne Gullestad Ühisosa ja erinevused kultuuris. Moodsa kompleksühiskonna interpreteeriv analüüs Gullestadi artiklis arutletakse osa ja terviku küsimuse üle lääne moodsa ühiskonna analüüsimisel. (Schneider ja Dumont lahkavad lääne kultuuri, kui üht tervikut ning seda peetakse problemaatiliseks, kuid Gullestad leiab, et ka osa üksi pole võimalik analüüsida, kui pole ettekujutust tervikust) Olulisemad punktid: „Teatud elulaadide eripära kindlakstegemiseks vajame me teoreetilist raamistikku ning laiaulatuslikku uurimistööd mõistmaks, kuidas elulaadid on omavahel vastastikku seotud nii majanduslikus kui kultuurilises mõttes“ (Gullestad 1984) Ka minule tundub see loogiline, sest uurides mingit elulaadi eripära, ei pruugi uurijale see eripär...
põhimõtteliste ja otsustusprotsessist konfliktsete alternatiivide vahel valimine Poliitika kui kompromiss ja konsensus Selles lähenemises nähakse poliitika põhieesmärgina konfliktide haldamist ja vähendamist ratsionaalsete tehnikate ja optimaalse otsustamiskeskkonna kujundamise kaudu. Kust lõppeb poliitika? 1. Poliitika lõppeb seal, kus lõppeb võimalus eriarvamusteks „Chantal Mouffe“ 2. Poliitika lõppeb seal, kus erimeelsused on nii sügavad, et nende üle pole võimalik läbi rääkida. 3. Poliitika lõppeb seal, kus erimeelsusi justkui polegi, inimesed pole võimelised neid väljendama, kõik küsimused otsustab üks isik. 4. Poliitika lõppeb sealt, kust algab vägivald. 5. Carl von Clausewitz: Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega. 6. Hannah Arendt: Seal, kus lõpeb võim/poliitika, algab vägivald.
Ühiskonnas käib võitlus hegemoonia pärast. Võitlus teritooriumi pärast. Tsiviilühiskond- kogu hegemoonia toimub seal. Ta kirjeldab seda kahe mõistega manöövrisõda- on relvastatud ehk otsene võimuvõtmine, positsioonisõda on hegemoonia. Hegemoonia ei saa olla täielgi, peab saavutama nö kriitilise piiri. Kultuuriteoorias toimub sama asi- väitlused võimu pärast. Kaks mõistet: Resitentsus ja inkorporatsioon. Mõiste mida kasutasid Laculau ja Mouffe on Diskursus- asjadest rääkimise viis, maailmast rääkimise viis. Kontekst milles me võime mingisuguseid olukordi kirjeldada. Artikulatsioon – meie ümber nähtava maailma asetamine diskursustesse. 11.03.2015 Resistentsus- osutab vastupanulisusele. Inkorporatsioon- on kaasa haaramine. Cultural studies- juhtivadi figuure on Williams- kultuuri teoreetik-
diskursusanalüüsi peamistest tüüpidest ja koolkondadest (sulgudes on toodud lähenemisviise tähistavad levinud lühendid ja/või põhiautorite nimed; vt ka soovitatava kirjanduse nimekirja mõne koolkonnaga lähemaks tutvumiseks). Vestlus- ehk konversatsioonianalüüs (CA) Ajalooline ehk foucault'lik diskursusanalüüs (FDA) Retoorika analüüs (Michael Billig) Argumentatsiooni analüüs (Frans H. van Eemeren, Rob Grootendorst) Laclau ja Mouffe'i diskursuseteooria (Ernesto Laclau, Chantal Mouffe) Diskursiivne psühholoogia või diskursusanalüüs sotsiaalpsühholoogias, mõnedes käsitlustes ka diskursusanalüüsi briti suund (DASP; Jonathan Potter, Margaret Wetherell, Derek Edwards), sh o Kriitiline diskursiivpsühholoogia (Nigel Edley, Margaret Wetherell) Kriitiline diskursusanalüüs (CDA), sh o Prantsuse diskursusanalüüs (Michel Pecheux)
Orgaanilised intellektuaalid. Need mis otsustavad tsiviilühiskonna saatuse üle. intellektuaalideks saadakse sotsiaalse rolli kaudu. Põhimõtteliselt kõik inimesed on intellektuaalseteks püüdlusteks võimelised, aga nendena eksisteerivad ühiskonnas ainult mõned. Poliitikud, juristid aga ka teatud kunstivald, ajakirjanikud, teatud meediaväljaannetes. Gramcsi järgi orgaanilised intellektuaalid on silmapaistvad indiviidid. Oluline täiendus: kahe autori ühistöö (Eaclau, Mouffe) Diskursus - millestki kõnelemise viis. Toovad näite, kuidas laotakse müüri. kaks meest laovad müüri, üks küsib tellist, teine annab, ja paigutab müüri. On olemas teatud tegutsemise viis, aga on ka teatud keelekasutus. Tähendusstruktuur, mis seob teatud tegevusi. Üks saab aru mida teine ütleb ja teine vastab talle. Kui me kõnnime tänaval ja lööme ümara kujuga objekti, siis me teeme sama liigutust
35 *intellektuaali käsitlus ei ole oluline staatus FUNKSTIOONI K ÜSIMUS k õik inimesed võivad teatud olukordades olla intellektuaalid *orgaanilisus iga kiht ühiskonnas loob oraagniliselt oma intellektuaalid *ühiskondlikel klassidel on olemas oma intellektuaalide ring *potsenstiaalne vastupanu hegemoonia nõuab samuti oma intellektuaale *intellektuaalne võitlus, millest popukultuur on üks osa sellest (osa läbirääkimiste süsteemist) E.Laclau argentiinlane Mouffe belglane HEGEMOOONIA JA RADIKAALNE SOTSIALISTLIK STRATEEGIA *diskursus teatud ütluste/väidete kogu, mis on teatud viisil organiseeritud * t ähenduslik sruktuur *2 meest laovad müüri, üks küsib millist vaja, teine annab diskursuse object *diskursed objektid eksisteerivad objekiivselt, aga oma tähenduse saavad nad alles siis, kui nad saavad mingi kasutuse *maavärinad loodusfakt eksisteerivad objektiivselt ( on koguaeg olemas
pmst on kõik inimesed intellektuaalseks tegevuseks võimelised, aga ainult möned teevad seda tegelikult, toimivad intellektuaalidena. iga klass loob oma intellektuaalid. ka pankuritega käib kaasas nende klassi organiseerivate orgaaniliste intellektuaalide ring. see kiht, sektor, on sarnane althusseri ideoloogilise suhtega. võitlus hegemoonia pärast on c jaoks intellektuaalne võitlus. oluline laiendus on kahe cramscile järgnendud mõtleja teos laclau ja mouffe käsitlesid hegemooia mõistet cramsci vaimus edasi ja tõid siia sisse diskursuse mõiste. viitavad müüriladumisele : kaks meest panevad tellised paika, üks paneb neid paika ja teine toob. esimene küsib kindlaid telliseid (kindla diskursuse piirides). keeleline tegevus seob nende füüsilist tegevust. 2 näide : te võite tänaval lüüa ümmargust objekti, mis meenutab jalgpalli. te võite neid liigutusi teha ka jalgpalliplatsil
annaabi.ee 
