d) põimik, perifeerne närv – spinaalnärv (n.spinalis) ! ! Motoorne juhtetee mälumislihaste innervatsiooniks a) Trakti nimetus - Tractus corticonuclearis b) 1 ja 2 neuronikeha nimetused Tsentraalne – asub motoorse cortex’ipeamiselt gyrus precentralis’es, Perifeerne – asub kraniaalnärvi motoorsetes tuumades c) Capsula interna läbimiskoht Capsula interna genu osa d) Perifeerne närv Bilateraalselt – nucl.motorius n trigemini (n.trigeminus) Motoorne juhtetee kõri lihastele ! a) trakti nimetus - tractus corticonuclearis b) tsentraalse, perifeerse neuronikeha asukoht tsentraalne - gyrus precentralis, perifeerne - nucl. ambiguus c) millise capsula interna osa läbivad tsentraalse neuroni jätked - capsula interna genu osa d) perifeerne närv - n. vagus e) kas kuid kulgevad motoorse tuumani bi-, kontra- või homolateraalselt - bilateraalselt ! Motoorne juhtetee reie eesmise rühma lihastele
Radix sup (moodustab ristumisel radix inferioriga ansa cervicalise) m sternohyoideus, m omohyoideus, m sternothyroideus (otse haru) 3. Ramus geniohyoideus m geniohyoideus · Hüpoglossusekiududega harudrami lingualeskeelelihased 12. närvi ühepoolsel kahjustusel väljutab terve poole m genioglossus keelt tugevamini, mistõttu see kaldub haigele poolele. Vistseraalkaarte närvid: 1. N. Trigeminus 5, 1. Visteraalkaare närv Nucl motorius n trigemini branhiomotoorne innerveerib vistseraalkaare vöötlihaseid Nucl mesencephalicus n trigemini süvatundlikkus (lihastelt, liigestelt), somatosensoorne Nucl pontinus puutetundlikkus, somatosensoorne Nucl spinalis valu- ja temperatuuritundlikkus, somatosensoorne Ganglion trigeminale tundeganglion 1. N ophtalamicus - aferentne 1. N frontalis otsmikupk nahk 2
3. Somatosensoorsed (üsa): nahk ja liikumisaparaat X närv: 5 komponenti (peamine üsa temal) üsa, üva, eva, eve, üve IX närv: 4 komponenti üve, eva, eve, üve VII närv: 3 komponenti eva, eve, üve V närv: 2 komponenti üsa, eve Kõigil komponentidel on eve (impulsid vöötlihastessse). 3.1 N. trigeminus (V), kolmiknärv. 1. vistseraalkaare närv 1xEVE-1 tuum, 0 ganglionit 1xÜSA-3 tuuma, 1 sensoorne ganglion raja lõpus Tuumad: A) Nucl. motorius n. trigemini: EVE. Mälumislihased: m. pterygoideus medialis et lateralis, m. temporalis, m. masseter. Suupõhja lihased: m. mylohyoideus, m. digastricuse eesmine kõht); m. tensor veli palatini, m. tensor tympani B) Nucl. mesencephalicus n. trigemini: ÜSA. Süvatundlikkus lihastest, liigestest C) Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA. Puutetundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm. D) Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA
3. Laskuvad allapoole läbi ajutüve ventraalosade. 4. Jõuavad kraniaalnärvi tuumadeni, kas samapoolsena (homolateraalselt) või ristudes vastaspoolele (kontralateraalselt). 5. Alumise perifeerse motoneuroni keha ‒ kraniaalnärvi motoorsetes tuumades: a) bilateraalselt ‒ ristunud ja samapoolseid kiude saavad: nucleus nervi oculomotorii´s (III) ‒ silma lihased; nucl. motorius n. trigemini (V) ‒ mälumislihased; nucl. n. facialis (VII, alumine osa) ‒ näo ülemise osa miimilised lihased; nucl. ambiguus (IX, X) ‒ neelu, pehmesuulae lihased, kõri lihased. b) kontralateraalselt ‒ ainult vastaspoolseid kiude: nucleus n. abducentis (VI), nucleus n. facialis (VII, ülemine osa) ‒ näo alumise osa miimilised lihased; nucleus n
1 närv, mille kiud pärinevad superior'i vastaspoolsest tuumast silmakoopasse silla ja N opthalmicus: Juured: nucl motorius n trigemini (eve), pedunculus fissura orbitalis sensoorsel juurel on tundeganglion- ganglion branhiomotoorne tuum, kiud cerebellaris superior trigeminale (oimuluu impressio trigeminalis'es moodustavad radix motoria medius'e piiril N maxillaris: foramen kõvakelme lestmete vahel)
Säsi rakud on kromafiinsed. Säsi toodab adrenaliini, noradrenaliini ja dopamiini. Säsi rakud paiknevad väätidena, mida ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. 34. Seljaaju hallaine Seljaaju keskel paiknev seljaaju tuumi (neuronite koondisi) sisaldav hallaine jaotatakse ees-, taga- ja külgsammasteks (cornu ventrale, dorsale et laterale), mida ühendab kommissuur. Eessamba ganglionirakkude enamiku moodustavad motoorsed rakud nucleus motorius medialis et lateralis. Külgsambas paiknevad nucleus intermediomedialis et intermediolateralis, dorsaalse samba ning vaheaine piiril nucleus proprius cornu dorsalis ning rinnaosa dorsaalsamba mediaalses osas paikneb nucleus thoracicus. 35. Higinäärmete jaotus ja ehitus Higinäärmed (gl. sudorifera) on higi (sudor) eritavad difuusselt peaaegu kogu nahas leiduvad lihttubuloossed näärmed. Sekretsioonitüübilt jagunevad higinäärmed merokriinseteks ja apokriinseteks näärmeteks. 36
Selles sünnivad plaanid, kuidas mingit tegevust alustada või peatada ning ideed. Edasi liigub info sekundaarsetele väljadele, kus valmistatakse täpne tegevusprogramm kuidas liigutus sooritada. Primaarse ala ülesandeks on selle plaani alusel keha liikumise korraldamine jala või käe jõud, keelelihaste liikumine ühe või teise sõna väljaütlemiseks jne. Motoorsed väljad ja prefrontaalsete alade osa inimese psüühikas Motoorseteks väljadeks (lad. keeles motorius liikumis-, liigutaja- ) nimetatakse kehaliigutustega seotud olevaid närvisüsteemi osi. Kehahoiaku ja liigutuste neuraalse kontrolli eest vastutavad motoorsed keskused hõlmavad kesknärvisüsteemi mitmesuguseid tasandeid ajukoorest kuni seljaajuni. Motoorsed keskused paiknevad peamiselt pretsentraalkäärus, mis asub otsmikusagara keskosas. Otsmikusagara operkulaar e. kaaneosas paiknevad mälumislihaste, keele, neelu ja kõri tahteliste liigutuste keskused.
annaabi.ee 
