esineks erinevaid inimesi Kultuurrelatiivne vähemusrühmal sageli eri suhtumine õppimisstiilid ja motivatsiooniprobleemid ja Mitmekultuurilisuse sellega tuleb arvestada kasvatuse planeerimine Kriitiline kõigil õpilastel mitmekultuurilisu oleks head s õppimise tingimused
neid teised. Seesmiselt orienteeritud õpilased süvenenumalt, tajuvad paremini faktide ja ainete omavahelisi seoseid, seostavad hästi teooriat praktikaga, nende teadmised on püsivad. Rõhu asetamine välistele ajenditele võib kohandada nii seesmist motiveeritust kui ka loovust ja tunnetuslikku (kognitiivset) paindlikkust. Väline tasustamine halvab eiti tugevalt just loovat ja kontseptuaalset mõtlemist ning mõjutab andekaid lapsi tugevamalt. Kui motivatsiooniprobleemid on seotud väga madala või puuduva seesmise motivatsiooniga, on väline motiveerimine õigustatud. Käitumise kontrolliks kasutatav tasu vähendab seesmist motivatsiooni. Seda, kas saavutuse eest antavat tasu tajutakse kontrollivana või informatiivsena mõjutab tasustamise kontekst. Hinnangul, mis sisaldab infot kompetentsuse kohta ja juhiseid tulevasteks ponnistusteks, ei ole negatiivset mõju ja see võib suurendada sisemist motivatsiooni akadeemiliste ülesannete täitmisel.
Tegevusteooria põhiidee - Indiviidid maksimeerivad oma kasu kõrvaltingimuste/kitsenduste piires Dominantne strateegia reetmine, omakasu Konfliktimängud (nullsummamängud) - Neid iseloomustab olukord, kus kõik see, mis üks mängija mingi mängu tulemuse korral võidab, moodustab teise mängija kaotuse. Sageli modelleeritakse just jaotusprobleeme selliste mängudena, mis muidugi poliitikatlihtsamaks ei tee. Kaotajad asuvad barrikaadidele ja lahendusi ei tule. Motivatsiooniprobleemid - Ökonoomika eeldab, et asjaosalised järgivad ka koostegevusolukordades oma stiimuleid (huve, motiive) Stiimulid = käitumist suunav kasuootus võivad indiviide suunata koostööle aga ka seda takistada. Seos strateegilise ebakindlusega: teadmatus partneri kohta on raskem probleem siis, kui partneri stiimulid võivad viia meie (koostöö) kahjustamiseni. Ühishuvimängud - Sellistes mängudes puuduvad huvikonfliktid ja siit tulenevad stiimuliprobleemid
· Motivatsiooniprobleemides peegelduvad asjaosaliste vastandlikud huvid. Stiimuli all mõeldakse ökonoomikas käitumist suunavat kasuootust. Argikeeles väljendudes on juttu huvidest, motiividest, eesmärkidest, mis suunavad koostegevuspartnerite tegevust. · Strateegiline ebakindlus on tegelikult see koht, kus mõlemad koostegevusprobleemid põimuvad. Reaalsuses ongi info ja motivatsiooniprobleemid sageli seotud. Siiski aitab nende probleemide analüütiline eristamine ökonoomikat edasi nii teoreetiliselt kui ka rakenduslikult, sest infoprobleeme saab ja tuleb lahendada teisiti kui motivatsiooniprobleeme · Konkurentsiga seoses tasub silmas pidada selle mõiste erinevaid tähendusi. Ühelt poolt on olemas niiöelda loomulik konkurents, mis tuleneb hüviste reaalsest piiratusest ja väljendub selles, et mitte iga indiviid ei saa mingit hüvist
probleemidega Ökonoomika ei uuri teadusena mitte niivõrd üksikisiku või ettevõtte kasusid, vaid eelkõige vastastikuseid (rahvamajanduslikke, ühiskondlikke, ühiseid) kasusid! Kooostegevus on kahe indiviidi koostegevus ja teineteisest sõltumine Koostöö on positiivne koostegevus ja reetmine negatiivne kostegevus, kõik tahavad saada maksimaalset kasu. · Koostegevus 1. Tehingu takistused Info ja motivatsiooniprobleemid Infoprobleemid- statistiline ebakindlus objektiivsete asjaolude suhtes (kas auto on hea?) strateegiline ebakindlus kaasinimeste suhtes (kas partner räägib tõtt või hoopis petab?) Mõjutavad subjektiivseid hindu, vähendades nii müügi- kui ka ostuvalmidust Lahenduseks lisainfo kogumine Motivatsiooniprobleemid-Motivatsiooniprobleemides peegelduvad asjaosaliste vastandlikud huvid
ja võimalused leiaksid ärakasutamist ning et neil oleks võimalus oma oskuste ja teadmiste jagamiseks kolleegidega. Struktuuriga määratletakse õiguste ja võimu jaotamine ametikohtade vahel. Ebaefektiivse ülesehitusega organisatsioonides halduskulud püsivad suured, sest alatihti on probleeme info jagamise ja koordinatsiooniga, mis omakorda toob kaasa töötajate motivatsiooniprobleemid. Organisatsiooni struktuuri ülesehitamisel eristatakse vertikaalset ja horisontaalset diferentseerimist. Vertikaalse diferentseerimisega otsustatakse, kuidas on jaotatud otsustusõigus, milline on detsentraliseerimise ja delegeerimise ulatus. Horisontaalse diferentseerimise käigus otsustatakse, kuidas organisatsiooni ametikohad rühmitatakse, kas funktsioonide, klientide või paiknemise järgi. Formaalsete struktuuride kõrval
koolikohustuse mittetäitmine ja lõpuks õpingute katkestamine. Sellega seoses suureneb üha noorte hulk, kes pärast põhikooli lõppu ei leia endale rakendust. ,,Õppimisprobleemidele tähelepanu pööramine on väga oluline lapse üldise arenguseisukohalt mitte ainult õpitavate teadmiste ja oskuste omandamise tähtsuse tõttu, vaid ka seepärast, et õppimishäiretest saavad sageli alguse paljud sotsiaalsed, emotsionaalsed ja motivatsiooniprobleemid" (Tropp, 2010, 189). Erivajadustega lapsed võivad õppida traditsioonilise klassi tingimustes oma elukohajärgses koolis. Neil kõigil on õigus tasuta haridusele, aga antava abi ulatus ja eripära varieerub sõltuvalt nende probleemide tõsidusest. Kui lapsel on hariduslikud või arengulised erivajadused, on lapsevanema olukord üsna keeruline. Kust leida abi ja infot, keda usaldada? Eelkõige peab seda julgema küsida koolist.
motivatsiooni õppida, kuid see on üsna harv olukord. Need lapsed, kes hakkavad kooli minema, on jõudnud juba kooli ja kelle vaimne võimekus on täiesti ok, mingeid probleeme ei ole, enamasti on neil motivatsioon õppida algklassides. See motivatsioon võib kaduda siis, kui olulisemaks lapse elus muutuvad popid ja teised lapsed, ehk eelpuberteedis ja puberteedis, aga see aeg, kui lapsed kooli tulevad, siis puhas motivatsiooniprobleem on üsna vähetõenäoline. Motivatsiooniprobleemid ilma infotöötlusprobleemideta võivad olla lastel kes on pärit kodudest, mis ei väärtusta õppimist. Siis võib olla olukord, et laps jõuab kooli ja ta lihtsalt ei taha õppida. Tahab tegeleda millegi muuga. See on harv olukord. Kui tundub, et laps ei taha õppida, otsige selle taga teist põhjust ja selle taga võib siis olla, et see infotöötlusvõimekus on vähene ja selle tõttu laps ei taha pingutada ja siis on motivatsioon puudulik
siooni kasutamisega püütakse kompenseerida seesmise motivatsiooni puu- Kui motivatsiooni- dumist või nõrkust. Välise motivatsiooni elimineerimine pole realistlik ega probleemid on seotud soovitatav, kuid ilmselt on veel vähe teada selle produktiivse kasutamise väga madala või võimalustest. Üldiselt arvatakse, et kui motivatsiooniprobleemid on seo- puuduva seesmise tud väga madala või puuduva seesmise motivatsiooniga, on väline moti- motivatsiooniga, on väline motiveerimine veerimine õigustatud (Lens & Rand, 2000). Väline tasustus on ilmselt õigustatud. õigustatud ka nendes tegevustes, mille tagajärjel inimene reaalselt tunne- tab oma elukvaliteedi paranemist, näiteks välise tasu õhutatud sportimine
annaabi.ee 
