- 8-9 kuu vanused lapsed ei ütle veel sõnu - 10 kuu vanuselt 1. sõna - 12 kuu vanuselt 10 sõna - poiste ja tüdrukute keskmise sõnavara suurus on statistiliselt oluliselt erinev vanuses 1;2 ja 1;3 EESTI LAPSE ESIMESED SÕNAD - kriteerium: 50% valimist kasutab sõna - 10 kuud: aitäh - 11 kuud: nämm-nämm - 12 kuud: ema, aidaa - 14 kuud: auh-auh, anna - 15 kuud: ai-ai - 16 kuud: isa, mõmm-mümm, koer, auto, põrr-põrr, tita, halloo, kass HOIDEKEEL (motherese) - lapsele kohandatud kõne KAHESÕNALISED LAUSED (telegraafkeel) - u. kahe aasta vanuses - sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad KÕNE ARENG EELKOOLIDES - 2.5 a laused pikemaks - kolmandal eluaastal morfoloogilised tunnused - üleüldistamine - „ema tulis koju“ - minema – lähema KÕNE ARENG KOOLIS - konteksti abi vähenemine – keele dekontekstualiseerimine - sümbolite kasutamine - abstraktne sõnakasutus - „koolikeele“ õppimine KÕNE KUULAMINE JA TEKSTI LUGEMINE
kasutab) Süntaktiline sisu- Kuidas me sõnadest paneme kokku lause (Nii, et on arusaadav, grammatika õige). Semantiline sisu- Mida inimene, kes meiega räägib mõtleb. Mõtleja võib ju mõelda ühtemoodi ja meie aru saada teistmoodi. Prototüübiteooria- teooria, mille järgi arusaam sõna tähendusest põhineb keskmisel või tüüpilisel väärtusel. Mudeldamine (Hakkame mudeldama, kui kuuleme vanemate rääkimist) Imiteerimine (Kuuldud sõna sarnaselt väljaütlemine) Hoidekeel (Motherese)Lapsele kohandatud kõne – Laused on üldjuhul selgemad, eraldatud pausidega, laused on lühikesed. Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm- sammult. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. 6 Lapsepõlve amneesia – Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on
vanuses 1;2 ja 1;3 Eesti lapse esimesed sõnad (Schults ja Tulviste, 2015) o Kriteerium: 50% valimist kasutab sõna o 10 kuu vanuselt aitäh o 11 kuu vanuselt nämm-nämm o 12 kuu vanuselt ema ja aidaa o 14 kuu vanuselt auh-auh ja anna o 15 kuu vanuselt ai-ai o 16 kuu vanuselt isa, mõmm-mõmm, koer, auto, põrr-põrr, tita, halloo ja kass Hoidekeel (motherese)- lapsele kohandatud kõne Kahesõnalised laused (telegraafkeel)- u 2 aasta vanuses; sisaldavad nimi-, omadus- ja tegusõnu Kõne areng eelkoolieas: 2,5 a- pikemad laused; 3. e-a morfoloogilised tunnused; üleüldistamine. NT: „ema tulis koju“, minema—lähema Kõne areng koolis: konteksti abi vähenemine; sümbolite kasutamine; abstraktne sõnakasutus; „koolikeele“ õppimine
ja enam ei vaata · Kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine(l-r eristamine) Imikute häälitsemine · Karjumine · Koogamine (3-5-nädalal), meeldivad situatsioonid · Lalisemine (3-4-kuul) - kõne · Esimesed sõnad (10 kuu-aasta) Ühe-sõna periood · Mõistavad sõnu 5-8-kuuselt · Esimesed sõnad (10 kuu-aasta) · Nimisõnad-tegevused; zestid, intonatsioon · Üleüldistused ja alaüldistused · Sõna või holofraas? Mõistavad lauseid (katsed) Hoidekeel (Motherese) · Lapsele kohandatud kõne · Laused selged, lühemad, eraldatud pausidega, intonatsioonikam, küsimused · Aitavad avastada kuidas sõnu lauseteks konstrueerida · Lapsed eelistavad tavalisele kõnele · Titakeel/pudikeel? Võimendatud, ei pea olema alati ninnunännu. (kolmas loeng) Sõna tähenduse areng: semantiliste tunnuste teooria · Eve Clark: semantiliste tunnuste teooria - > sõna tähendus tuletatakse referendi (eseme) tajutud ühistest omadustest
Poiste ja tüdrukute sõnavara keskmine suurus on staatiliselt oluliselt erinev vanuses 1;2 ja 1;3 Eesti laste esimesed sõnad Kriteerium: 50% valmist kasutab sõna 10 kuu vanuselt aitäh 11 kuu vanuselt nämm nämm 12 kuu vanuselt ema ja aidaa 14 kuu vanuselt auh-auh ja anna 15 kuu vanuselt ai-ai 16 kuu vanuselt isa, mõmm-mõmm, koer, auto, põrr-põrr, tita, halloo ja kass. Hoidekeel (Motherese) Lapsele kohandatud kõne – Laused on üldjuhul selgemad, eraldatud pausidega, laused on lühikesed. Kuni 10-12 aastani vanemad kipuvad kohandama. Kahesõnalised laused (telegraafkeel) Ilmnevad umbes 2 aasta vanuses Sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad 33 34 Kõne areng eelkoolieas 2,5 aastal lähvad laused pikemaks
Kuni 6 kuuni võimeline eristama kõiki kuuldud foneeme habitatsioonimeetod kui eristab foneemi, huvi kaob; kui ei erisa, hakkab tähelepanelikult kuulama karjumine koogamine (3-5 nädalal), meeldivad situatsioonid lalisemine (3-4 kuul), kõne järele tegemine. Alates 6. kuust lalistatakse foneemide abil, mis emakeeles olemas Ühe-sõna periood: *mõistavad sõnu 5-8 kuuselt *esimesed sõnad (10 kuu kuni aasta) *nimisõnad-tegevused; zestid, intonatsioon hoidekeel (Motherese) - lapsele kohandatud kõne: lühem, kergem, emotsioone rohkem, väljendatakse ilmekalt. Kasutatakse kuni laps on 12a. Lapsega ei pea hoidekeeles rääkima! Titekeele/pudikeele kasutamine on vale, lapsel hiljem raske ümberõppida Kahesõnalised laused e telegraafkeel: *u 2a vanuses *sisaldavad nimi-, omadus- ja tegusõnu *kiire areng ja sõnavara omandamine Kõne areng eelkoolieas: *2,5a laused pikemad *3a morfoloogilised tunnused *üleüldistamine * raskused grammatikas
Kuni 6 kuuni võimeline eristama kõiki kuuldud foneeme habitatsioonimeetod – kui eristab foneemi, huvi kaob; kui ei erisa, hakkab tähelepanelikult kuulama karjumine koogamine (3-5 nädalal), meeldivad situatsioonid lalisemine (3-4 kuul), kõne järele tegemine. Alates 6. kuust lalistatakse foneemide abil, mis emakeeles olemas Ühe-sõna periood: *mõistavad sõnu 5-8 kuuselt *esimesed sõnad (10 kuu kuni aasta) *nimisõnad-tegevused; žestid, intonatsioon hoidekeel (Motherese) - lapsele kohandatud kõne: lühem, kergem, emotsioone rohkem, väljendatakse ilmekalt. Kasutatakse kuni laps on 12a. Lapsega ei pea hoidekeeles rääkima! Titekeele/pudikeele kasutamine on vale, lapsel hiljem raske ümberõppida Kahesõnalised laused e telegraafkeel: *u 2a vanuses *sisaldavad nimi-, omadus- ja tegusõnu *kiire areng ja sõnavara omandamine Kõne areng eelkoolieas: *2,5a laused pikemad *3a morfoloogilised tunnused *üleüldistamine
kasvukeskkonda. Vanemad teevad kõik selleks, et lapse keele mõistmist ja väljendamist soodustada. Nad kasutavad lapsega rääkides tavalisest laiemat helisageduste vahemikku, et hääle kõrguse tõusude ja langustega oleks võimalik kõne üksikosi normaalsest enam rõhutada. Ka kasutavad vanemad lastega rääkides tavalisest lihtsamaid lausekonstruktsioone (Rice, 1989). Seda erilist kõneviisi nimetatakse lapsele suunatud kõneks (motherese), mis eesti keeles tabavalt pudikeele nime kannab. Lapsed näivad eelistavat sedasorti kõnet täiskasvanute normaalsele kõnele. Liialdused, mida lapsele suunatud kõne sisaldab, tekitavad ja hoiavad alal lapse tähelepanu ja annavad märku sellest, millal laps peaks täiskasvanule vastama. Ka edastavad need lapsele infot suhtlemise emotsionaalse seisu kohta. Eri kultuurides teevad vanemad seda kõike üsna ühetaoliselt. Kõne intonatsiooni tõusuga
annaabi.ee 
