eksperimenteerida sõnadega, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Alliksaare varasemat luulet iseloomustavad klassikalised luulevormid(nt. sonett). Tema poeetiline kreedo väljendus eluarmastuses, vaimsete võlude tunnetamise püüus ning asjade ja nähtuste tuumani jõudmise ihas. Eksperimenteeriv Alliksaar jäi truuks samadele teemadele, kuid püüdis neid avada läbi mõtte ja meeleseoste. Tema luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida hoiavad koos vabad assotsiatsioonid, vastandaminevastuseadmine, kõlaefektid, üllatavad võrdlused, metafoorid, epiteedid, luule graafiline joonis jm. Autorile on oluline sõna, võimalus muuta sõnade tähendust ja luua uusi sõnu. Rahvaluulega seovad tema luulet sõna ja lausekordused ning alliteratsioon. Alliksaare viimaseid luuletusi iseloomustab traagiline elutunnetus. Mängulusti ja
kuningaks" 1958-1967 elas ta boheemlaselu Tartus, luges oma luuletusi "Werneri" kohvikus Ta abiellus Linda Alamäega Ta tegeles kirjutamisega ning tõlkimisega, kuid vaid vähesed tööd Alliksaare panus eesti kirjandusse Alliksaare looming on omapärane eesti kirjanduse arenguloos Ta avardas eesti luule arenguvõimalusi uue luulesüsteemiga Ta püüdis luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnaga, saavutada täielik vabadus ja isikupära Alliksaare luules moodustavad mosaiikseid elumustreid ja sõnakillud, mida hoiavad koos vastandamine, kõlaefektid, võrdlused, metafoorid ning epiteedid Näide Alliksaare ridadest "Kroonlühtrid ületavad kroonilise nohu koomilise ohu. Lagi naerab laginal ja põrand põriseb põhiliselt kaasa." ("Tualettide kontsert 2") Pilte Artur Alliksaarest https://www.geni.com/people/Karl-Arthur- http://galerii.kirmus.ee/erni/foto/adso03.html http://galerii.kirmus.ee/erni/foto/adso05.html
Alliksaar suri 1966.aastal vähki. Alliksaare loometeel on kõige olulisemad aastad 1960-1964, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Neid aastaid iseloomustab kirjaniku püüd luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnaga, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Autorile on oluline sõna, võimalus muuta sõnade tähendusvarjundeid või luua uusi sõnu (varin, ööklema, jubelema, kirekivi jne). Alliksaare luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida hoiavad koos vabad assotsiatsioonid, vastandamine, kõlaefektid, võrdlused, metafoorid, epiteedid, luule graafiline joonis jne. Kroonlühtrid ületavad kroonilise nohu koomilise ohu. Lagi naerab laginal ja põrand põriseb põhiliselt kaasa. ("Tualettide kontsert 2") Eripärane on luuletaja lause- ja tekstikäsitlus. Side lausete vahel on habras.
uuendada, eksperimenteerida sõnaga, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus,inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimu poolt. Luuletaja luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida hoiavad koos vabad assotsiatsioonid, vastandamine, kõlaefektid, võrdlused, metafoorid, epiteedid, luule graafiline joonis jne. Kroonlühtrid ületavad kroonilise nohu koomilise ohu. Lagi naerab laginal ja põrand põriseb põhiliselt kaasa. ("Tualettide kontsert 2") Eripärane on Alliksaare lause- ja tekstikäsitlus:.
Ka kehakeel on omal kohal. Suhtluseks kasutatakse nii kõrvu, suud, saba kui ka kogu keha. Ägeda konflikti puhul võivad rebased ka tagakäppadele tõusta ja tõugelda teineteisele vastu õlgu. Territooriumi märgistatkse uriini ja väljaheidetega, mis jäetakse nähtavatele kohtadele. Rebase elupaik Rebane on väga kohanemisvõimeline ja võib elada põhimõtteliselt kus tahes, kuid siiski eelistab ta põõsastikke, metsade ja põldudega mosaiikseid maastikke. Suured okaspuu noorendikud on rebasele heaks elupaigaks, kuni seal alustiamestikku on. Pesa asub tal urus, mille ta ise kraabib või laiendab küüliku- või mägraurust. Urud on tavaliselt künka nõlvades või kividevahelistes õõnsustes, kraavipervedes või aedades leiduvates varjualustes. Urul on sageli mitu sissepääsu. Urge rebased väga tihti ei kasuta v.a. poegivad emased. Rebaste pereelu Looduses elavad rebased kuni 9. aastaseks
Samuti pole ta unustanud oma värviküllast maalilist aega, mille juurde pöördub ta ikka tagasi ka siis, kui jaotab maali mustvalgeks ja värviliseks. Põldroos esindab maalijana paradoksi. Ta kasutab talle ainuomast visuaalsete zestide grammatikat ja pildilist dramaturgiat, mida artistliku kergusega on arendanud algusest peale 1960. aastate karmis stiilis sotsiaalse alatooniga eleegiliste kompositsioonide puhul ja mis sobib tema temperamendiga ka 21. sajandi alguses autoretrost mosaiikseid digitrükke kombineerides. Instinktiivne iseteadlikkus läbib Põldroosi töid ühelt poolt, teisalt aga kontrollib maalija maalimist kui tõsist tööd, kusjuures samaaegselt juhib maalimine kui protsess teda töö enese poolt, inspireerides kunstnikku mänglevalt ja kergelt uutele kujundileidudele ja vormieksperimentidele. Defineerides kunstis ennast alati maalijana, on Enn Põldroosi maalikunstniku karjäär kulgenud algusest peale tunnustuse tähe all
rikkalikult ornamenteeritud tagapõhi. http://ffffound.com/image/184f163325ada4a53edc4c28766604952bd33976 http://www.booksplendour.com.au/bs_mucha.htm Pildil Adele Bloch-Baueri portree Gustav Klimt (1862-1918), Austria maalikunstnik, Viini juugendi peaesindajaid. Ühendas abstraktseid, mosaiikseid pindu realistlikult maalitud "Suudlus" kehaosadega. http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Klimt http://www.arthistoryarchive.com/arthistory/symbolism/Gustav-Klimt.html Edvard Munch kujutas Edvard Munch enamasti inimhinge tumedamat
Poeedile sai saatuslikuks raske haigus vähk. Alliksaare loometeel on kõige olulisemad aastad 1960-1964, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Neid aastaid iseloomustab kirjaniku püüd luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnaga, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Autorile on oluline sõna, võimalus muuta sõnade tähendusvarjundeid või luua uusi sõnu (varin, ööklema, jubelema, kirekivi jne). Alliksaare luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida hoiavad koos vabad assotsiatsioonid, vastandamine, kõlaefektid, võrdlused, metafoorid, epiteedid, luule graafiline joonis jne. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse. "Aga olnu ei hävi, sest et mälu ei kao." (-Kuskil ajajõe taga-)...need Artur Alliksaare enda luuleread poeedi hauakivil mälestavad meile teda tema viimsel puhkepaigal Ropka- Tamme kalmistul Tartus.
Jälje pikkuse ja laiuse suhe on isashundil 1,3 ning emashundil 1,5 Punarebane on pika saleda keha, suhteliselt lühikeste jalgade ja koheva sabaga koerlane. Karvastiku värvus on rebasel väga varieeruv, kuid enamasti ikka punaka varjundiga (harva on leitud pruunjas-albinootilisi isendeid). Koonu küljed, alalõug ja lõuaalune on valged. Kohaneb kiiresti erinevate elupaikadega, kuid eelistab põõsastikke, metsade ja põllumajandusmaadega mosaiikseid maastike. Enamasti öö ja hämarikuloom, kuid häirimise puudumisel tegutseb ka päeval. Territoriaalsed loomad, kes märgistavad oma elupaiga piire uriini ja väljaheidetega. Lõhnamärgid jäetakse nähtavale kohale. Sarnaselt tuhkrule võib rebane soodsal võimalusel (nt kanalas) tappa lühikese ajaga rohkem loomi kui süüa jõuab. Kuna rebase jalad on üsna lühikesed, pole ta suurem asi jooksja saagi püüdmiseks ta pigem hiilib lähedale ja sooritab seejärel kiire hüppe
annaabi.ee 
