VÕIDURELVASTUMINE, LIIDUD, PINGELÕDVENDUS RELVASTUMINE • KÜLMRELVAD JA TULIRELVAD • TULIRELVAD: PÜSSID,KUULIPILDUJAD, SUURTÜKID(KAHUR, HAUBITS, MORTIIR), MIINID, RAKETID, TANKID • MASSIHÄVITUSRELVAD. I MAAILMASÕDA • ABC-RELVAD: TÄHESÕDADE PROGRAMM- RELVAD KOSMOSESSE (RAKETID, LASERID)- KALLIS. • REAGAN- KURNATA NL VÄLJA. ÕNNESTUS. • NL LAGUNES • SÕJALISED LIIDUD: NATO, SEATO, CENTO, ANZUS(ANZUK) • VLO-LAGUNENUD PINGELÕDVENDUS • KÜLM SÕDA • VASTASSEIS KUNI 70NDATENI • RIIGIJUHTIDE VIISID: 1966 DE GAULLE KÄIS MOSKVAS (BREŽNEV) • DETENTE /DENTANT/
konfliktidest. Sellepärast olid paljud tema ideed ajendatud sõjalisest otstarbest. Ta tundis suurt huvi sõjatehnika vastu. Ta mõtles palju kaitsvatele linnamüüride ehitamisele. Samuti lõi ta joonised sildadest, mida oleks võimalik lahti võtta ja mujal üles panna, kaitsekraavidest ja salajatest maa-alustest varjenditest, kuhu inimesed võiksid peituda. Joonised relvadest, hiigelsuurest katapuldist, mitme rauaga tulirelvast, massiivne amb, mortiir ja leegiheitjad. Ta mõtles välja ka soomusmasina(Phillips 2006: 48-49). Leonardo õppis maalima tundma seda detailselt vaadeldes. Ta jaoks oli millegi nägemine selle uskumine. Ta ei toetunud teiste teadmistele, vaid eelistas ise kõik välja uurida. Kõikidest uurimustest ei paista see kusagil välja selgemini, kui tema inimkea alastes töödes. Teda huvitas inimese keha, kuidas kehas lihased, luud ja organid töötavad. Ainus viis selle teada saamiseks oli inimesi lahata
külgmine võll, välimine võll wing shaft, outward shaft kummimansett rubber sealing ring kummirõngas o - ring kuullaager ball bearing laagri kaas bearing cover laagrikere bearing housing lahknemisnurk divergence angle liulaager sleeve bearing messing brass montaazipolt packing screw mortiir bossing õhukamber air chamber õliga määritav laager oil-lubricated bearing paindepinge bending stress peatugilaager main thrust bearing planetaarreduktor epicycle (planetary) gear pneumaatiline pneumatic radial frictionl clutch radiaalhõõrdsidur puks, hülss sleeve, liner bush reverseerimine reversing
Dedvudseade koosneb dedvud- ehk täävtorust , täävtoru karptihendeist , jahutus- ja määrdesüsteemist ning võlli asendi kontrollimise seadmest. Kui laeval vastavalt otstarbele on mitu sõuvõlli on tal ka sama palju dedvudseadmeid nii ahtris kui vööris. Harilikult paiknevad dedvudseadmed allveeosas ahterpiigi vaheseina ja ahtertäävi vahel diametraalasendis jäigalt kinnitatuna. Pardas paikneva kahe sõuvõlli korral kasutatakse sõuvõlli väljundis nn. mortiiri. Mortiir on lühike terastoru, mis on äärikute abil kinnitatud põiki vaheseina flooride ja kereplaadistuse külge. Toru sisse on pressitud pronksist või muust antikorrosioonimaterjalist töösilinder. Dedvudseadmete ülesanne on vastu võtta sõuvõlli ja sõukruvi staatilised ja dünaamilised koormused ja kindlustada merevee mittetungimine laeva sisemusse. Täävtorusse pressitud liuglaagrite määrimise ja jahutuse alusel eristatakse avatud ja suletud süsteemiga dedvudseadmeid.
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 9.18. Võlliliin koos deidvudseadmega: 1- sõukruvi kinnituse kate, 2- sõukruvi, 3- deidvudi toru, 4- sõuvõll, 5- sõuvõlli äärikmuhv, 6- pidur, 7- vahevõlli äärikmuhv, 8- vahevõll, 9- pööretemõõtja (tahhomeetri) andur, 10- võlligeneraator, 11- tugilaager, 12- survevõll, 13- tihendirõngas, 14- vööripoolne puks, 15- tihend, 16- vööripoolne laager, 17- mortiir, 18- ahtripoolne laager, 19- ahtripoolne puks, 20- survelaager. Joon. 9.19. Võlliliin mortiiri ja kronsteiniga. Joon. 9.20. Deidvudseade. 13 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 9.21
..155 mm rasketeks - 175... mm Sõltuvalt laadimissüsteemist jagunevad suurtükid manuaalseteks, poolautomaatseteks ja automaatseteks. Mobiilsuse järgi eristatakse (haakes) veetavaid välisuurtükke, liikursuurtükke ja statsionaarseid ehk kindlusesuurtükke. Vastavalt laengukambri tahapoole (reaktiivplahvatusele) avatud ehitusele eristatakse tagasilöögita suurtükke (recoilless gun, recoilless rifle). Varasemal ajal on ühe suurtükitüübina olnud kasutusel mortiir. Mürskude kasutuselevõtuni tulistati suurtükkidest suurtükikuulidega. Eesti vanim lahingukorras suurtükk asub Kuressaares Jah, nii see tepoolest on üsnagi märkimisväärne osa Eesti summaarsest suurtükiväe tulepotentsiaalist asub Kuressaare linnuses. Tegu on Rootsis Eskilstunas 1803. aastal valatud välisuurtükiga, mille Vlla misa omanik Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (1750-1811) ti 1809. aastal Vene-Rootsi sja trofeena Soomest kaasa. 1930
tugevdatud flooride külge. Mortiirid tagavad kahe sõukruviga laevadel sõuvõllide kerest väljumiskohtade veetiheduse. Nad kujutavad endast äärikutega torusid, mis on valatud vastavalt laeva kere kujule sõuvõlli väljumiskohas. Mortiiri äärikud keevitatakse kere väliskatte- plaadistuse külge. Vahel koostatakse mortiirid üksikutest valatud detailidest. Veetihedus tagatakse spetsiaalse tihendi abil. Pikendatud mortiir on ka sõuvõlli toeks, täites sel juhul ka kronsteini ülesandeid. Ahtertäävi ja peegelvaheseina vahele jääb ahterpiik, mis samuti leiab kasutamist ballastvee tsisternina. Ka ahterpiigis on tugevdatud talastik, kuid see ei ulatu peegel- vaheseinast ettepoole. Kasutatakse ruumipiime. Kumera ristlejaahtri püsttalasid nimeta- takse pöördkaarteks. 30. Laeva tekiehitised ja tekihooned, otstarve omapära.
mille vähendamiseks ühendatakse toru jäigalt spetsiaalselt tugevdatud flooride külge. Mortiirid tagavad kahe sõukruviga laevadel sõuvõllide kerest väljumiskohtade veetiheduse. Nad kujutavad endast äärikutega torusid, mis on valatud vastavalt laeva kere kujule sõuvõlli väljumiskohas. Mortiiri äärikud keevitatakse kere väliskatte- plaadistuse külge. Vahel koostatakse mortiirid üksikutest valatud detailidest. Veetihedus tagatakse spetsiaalse tihendi abil. Pikendatud mortiir on ka sõuvõlli toeks, täites sel juhul ka kronsteini ülesandeid. Ahtertäävi ja peegelvaheseina vahele jääb ahterpiik, mis samuti leiab kasutamist ballastvee tsisternina. Ka ahterpiigis on tugevdatud talastik, kuid see ei ulatu peegel- vaheseinast ettepoole. Kasutatakse ruumipiime. Kumera ristlejaahtri püsttalasid nimeta- takse pöördkaarteks. 30. Laeva tekiehitised ja tekihooned, otstarve omapära.
tugevdatud flooride külge. Mortiirid tagavad kahe sõukruviga laevadel sõuvõllide kerest väljumiskohtade veetiheduse. Nad kujutavad endast äärikutega torusid, mis on valatud vastavalt laeva kere kujule sõuvõlli väljumiskohas. Mortiiri äärikud keevitatakse kere väliskatte- plaadistuse külge. Vahel koostatakse mortiirid üksikutest valatud detailidest. Veetihedus tagatakse spetsiaalse tihendi abil. Pikendatud mortiir on ka sõuvõlli toeks, täites sel juhul ka kronsteini ülesandeid. Ahtertäävi ja peegelvaheseina vahele jääb ahterpiik, mis samuti leiab kasutamist ballastvee tsisternina. Ka ahterpiigis on tugevdatud talastik, kuid see ei ulatu peegel- vaheseinast ettepoole. Kasutatakse ruumipiime. Kumera ristlejaahtri püsttalasid nimeta- takse pöördkaarteks. 30. Laeva tekiehitised ja tekihooned, otstarve omapära.
annaabi.ee 
