Jäänukmorf üksused, ei oma kuigi selget leksikaalset ega grammatilist tähendust. Nullmorf on morfeemi puudumine, grammatiline nähtus, mille puhul mingi grammatilise vormi saamiseks ei kasutata morfeemi. Nähtav morf ja peitmorf .................................................................................................................... Mis tüüpi on järgmistelegi (kliitik); kalu (kohvemorf); olen leidnud (katkemorf); uhiuus (jäänukmorf); söö (nullmorf)! ? MORFOTAKTIKA Morfotaktika uurib: Morfeemide järjestust sõnavormis Morfeemide järjestust reguleerivaid reeglid Esita eesti keele nimisõnade morfotaktiline skeem TÜVI LIIDE ARV KÄÄNE - LIIDEPARTIKKEL Morfotaktiline skeemi põhjus on lisatakse tüvile KORDAMISEKS: MIS ON MORFOLOOGIA? Morfoloogia eestikeelne nimetus on vormiõpetus, õpetus sõnavormidest. Morfoloogia tasand keelesüsteemi sees on morfeemide tasand. Kas vormimoodustus on morfoloogiline süntees või analüüs
Tavaline on liitmisega koos toimuv osaline fusioon ehk tüve ja/või afiksi modifitseerumine. Reduplikatsioon on liitmise erijuhtum tüve täielik kordumine (nt orang 'inimene' orang+orang 'inimesed') Prosoodiline transformatsioon rõhu või sõna intonatsiooni abil. Nt rõhu ümberpaigutamisega tehakse inglise keeles vahet eri sõnaliikidesse kuuluvate sõnade vahel. Liitmise vastand on lühendamine. Nt vene keeles moodustub osade sõnade mitmus ilma tunnuseta (kool koolid). Morfotaktika Morfotaktikaks nimetatakse morfeemiklasside järjestust sõnas ja seda reguleerivaid piiranguid. (Tabel! lk-131) Üldine tendents on see, et liited asuvad tüvele lähemal kui tunnused ja lõpud. Teatud seotud morfeemide ühesugune morfotaktiline käitumine on aluseks morfeemide distributiivsele liigitamisele. Samas kohas esinevad morfeemid kuuluvad samasse positsiooniklassi, nt käände või arvu klassi.
permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Lk 107-147 mõisted Ortograafiline sõne - sõnamärkide järjend Kongruents – süntaktiline ühildumine Morfoloogia – vormiõpetus, mis uurib sõnade ehitust morfeemidest lähtudes. Morfeem – väikseim tähendusega üksus Morfotaktika – morfeemide järjestuse uurimine Operatsioonitest – sõna omadus üksi esineda Permutatsioonitest – sõna omadus kohta vahetada Kohesioon – sõna terviklikkus Inkorporatsioon – sõnast saab teise sõna osa Sõne – sõnavormi konkreetne esinemine tekstis Lekseem – sõnaraamatusõna, leksikaalne sõna Sõnaraamatuvorm/algvorm – lekseemi sõnavormi esindaja sõnaraamatus Liesoon – seostus Grafeem – täht Homonüümia – struktuuriline mitmetähenduslikkus
morfoloogia e. vormiõpetus. Käsitleb üha sõna pikkusi üksusi. Siia kuuluvad nii muutmis- kui ka tuletusmorfoloogia. Muutmismorfoloogia, nagu nimigi ütleb, uurib ja kirjeldab sõnade muutevormide moodustamist ja nende vormide funktsioone. Tuletusmorfoloogia selgitab, kuidas keeles juba olemas olevatest elementidest saab erisuguste morfoloogiliste operatsioonide abil moodustada uusi sõnu. morfonoloogiline vaheldus- morfoloogilistel põhjustel foneemide vaheldumine morfotaktika- määrab morfeemide omavahelist järjestust morfosüntaks- praktikas on süntaksit ja morfoloogiat raske teineteisest lahutada, kuna lause osade vahelisi suhteid väljendatakse ka morfoloogiliste vahenditega. Vormi- ja lauseõpetuse vahelisi seoseid silmas pidades räägitaksegi morfosüntaksist. nasaalkonsonant e. ninahäälik, iseloomulik tunnus, et õhk väljub ka nina kaudu negatsioon e. eitus nominaalne- rõhutab, et vormidel on noomenitele tüüpilisi omadusi noomen e. käändsõna
Kliitikud - sõnade morfotaktilistel äärealadel esinevad kliitilised morfeemid. Kliitikud ei näita sõna suhet lause teiste sõnadega, neil võib olla keerulisi paragmaatilisi funktsioone. Kõneleja kasutab neid tihti oma arusaamade või seisukohtade väljendamiseks või situatiivsete nähtuste rõhutamiseks. Kliitikud on seotud, mitte iseseisvad morfeemid, kuid nad on ikka rohkem sõna moodi kui nt muutelõpud. Kliitikuid ei peeta alati afiksiteks. 23. Morfotaktika. Morfotaktika - morfeemiklasside järjestus sõnas ja seda reguleerivad piirangud. Üldiselt: liited asuvad tüvele lähemal kui tunnused ja lõpud Teatud seotud morfeemide ühesugune morfotaktiline käitumine on aluseks morfeemide distributiivsele liigitamisele. 24. Muutmine, tavalisemad muutekategooriad. Muutmine on morfoloogiliste vahendite kasutamine lekseemidest uute sõnavormide, muutevormide moodustamiseks. Muutevormid väljendavad eelkõõige grammatilisi seoseid.
grammatiliste tähenduste klasse, nt arvukategooria, käändekategooria, ajakategooria, pöördekategooria jne. Markeeritus ja markeerimatus –grammatiliste tunnustega varustatus v tunnuse puudumine. Mõisted on teineteisega otseseoses: mis on keeles tavaline, loomulik, on vormiliselt markeerimata e tunnuseta, ja mis pole optimaalselt loomulik ega tavaline, on markeeritud e tunnusega vormistatud. Morfotaktika – morfeemide järjestumise ja üksteisega liitumise reeglistik, mis eesti keeles on üldjuhul järgmine: LIHTTÜVI – LIITED – TUNNUSED – LÕPUD Morfoloogiline sünonüümia – puudutab eeskätt rööpvorme. On olemas mitu samatähenduslikku vormi, nt aastatest e aastaist, kivisse e kivvi. Paljudel juhtudel ei saa rööpvorme teineteisega asendada stilistilistel põhjustel, nt ei öelda kunagi *Panin riided kapisse või *kukkusin jõesse
Traditsioonilises grammatikas jagatakse nominaalvormid süntaktilise käitumise alusel sageli kolme pearühma: Infinitiivid ehk tegevusnimed- saavad esineda samade lauseliikmetena kui substantiivid.s.o enamasti aluste või sihitistena. Partitsiibid ehk kesksõnad- käituvad nagu adjetiivid ja sobivad täiendiks. Gerundiumid ehk teonimed- kujutavad verbitüvega väljendavat tegevust kui niisugust ja lauseliikmena sobivad kas aluseks või sihitiseks või määruseks. 18. Mis on morfotaktika? Morfotaktilised reeglid on morfeemide omavahelist järjestust määravad reeglid, mis on igas keeles erinevad. Üldiselt on produktiivsete muutmiskategooriate tunnuste järjestus niivõrd väljakujunenud, et valikuvabadust ei ole. Erandlik on mari keel. 19. Eesti keeles tänapäeval rakendatav sõnaliigitus. Mis on liigituse esmaalus? Nimetada sõnaliigid. 20. Terminid lekseem, tekstisõna, sõnavorm, sõne. LEKSEEM- sõna kui sõnaraamatu või sanavara üksusest
viisil (nt tegumoetunnus verbisufiksi abil). Grammatilist tähendust, mida morfoloogiline tunnus või selle puudumine väljendab, nimetatakse selle liikme kategoriaalseks tähenduseks. 14) Markeeritus ja markeerimatus mõisted on teineteisega otseseoses: mis on keeles tavaline, loomulik, on vormiliselt markeerimata e tunnuseta, ja mis pole optimaalselt loomulik ega tavaline, on markeeritud e tunnusega. 15) Morfotaktika morfeemide järjestumise ja üksteisega liitumise reeglistik, mis eesti keeles on üldjuhul järgmine: LIHTTÜVI LIITED 2 TUNNUSED LÕPUD. Erandiks ki-liidepartikkel. Nt ela-mu-te-ni-gi. 16) Morfoloogiline sünonüümia puudutab eeskätt rööpvorme. On olemas mitu samatähenduslikku vormi, nt aastatest e aastaist. Paljudel juhtudel ei saa rööpvorme teineteisega asendada stilistilistel
annaabi.ee 
