Iseloomulik oli Barokklik-Realism (Hollandis, Eesti,Põ.-Sak.,Soome,Rootsi, revolutsiooni järgne Inglismaa). Üldiseloomustus: barokk rõhustas, et elu on liikumine(kirg, hoog, võitlus jne). Barokk ei armasta sirget joont(eelistatud oli diagonaal).Tugev valguse ja varju kontrast. Arhitektuur-(sise): kirikuid kaunistasid skulptuurid ja maalid. Ühendatud oli maalikunst ja arhitektuur.Maalide eesmärk oli inimesel mõjutada tundeid, mitte jutustada, õpetada,moraliseerida. Lagi tehti enamasti puust,kuid püüti varjata selle tõelist materjali.Kõikjal valitses vormide kuhjumine. Aknad olid valged, üks avatud saal. Arhitektuur-(välis): pikergune hoone. Detailide arsenaal:sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste baaside ja kapiteelidega.Välimusel oli tähtis kuppel(torn).Keskosa kahekorruseline, ebasümmeetria. ROOMA linna arhitektid: Giovanni Lorenzo Bernini- kuulsaks sai skulptuurigrupiga "Apollon ja Daphne"
Mõnikord katavad skulptuurid, reljeefid ja maalid nii tihedalt seinu, et vaba pinda peaaegu polegi. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. SKULPTUURIKUNST Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Barokkstiili maalidel ja skulptuuridel on tunduvalt dekoratiivsem iseloom - nende abil ei püüta mitte nii palju jutustada, moraliseerida ja õpetada, kuivõrd inimeste tundeid mõjutada, hämmastada ning tekitada imetlust ja aukartust. Peamiselt viljeleti dekoratiivplastikat, millega kaunistati hoonete fassaade, interjööre ja parke. Portreekunstis sai valitsevaks paraadportree. Rohkesti kujutati ka mitmesuguseid pühakuid. Renessansskunst oli lineaarne, barokk-kunst maaliline. Skulptuuride valmistamisel eelistati eelkõige maalilisust. See saavutati
18. sajandi keskel jõuab dünaamiline barokk ka Peterburgi, mille parimaks näiteks on BARTOLOMEO RASTRELLI (1700-1771) ehitatud Talvepalee. Eestis on barokkarhitektuuri silmapaistvamaid mälestusmärke itaallaase Niccolo Michetti ehitatud Kadrioruloss Tallinnas. SKULPTUURIKUNST Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Barokkstiili maalidel ja skulptuuridel on tunduvalt dekoratiivsem iseloom - nende abil ei püüta mitte nii palju jutustada, moraliseerida ja õpetada, kuivõrd inimeste tundeid mõjutada, hämmastada ning tekitada imetlust ja aukartust. Peamiselt viljeleti dekoratiivplastikat, millega kaunistati hoonete fassaade, interjööre ja parke. Portreekunstis sai valitsevaks paraadportree. Rohkesti kujutati ka mitmesuguseid pühakuid. Renessansskunst oli lineaarne, barokk- kunst maaliline. Skulptuuride valmistamisel eelistati eelkõige maalilisust. See saavutati rohkete detailide, järskude rakursside, arvukate põimumiste, teravate
Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja-ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks said aknad tambuuris. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), sidudes kogu kiriku sisemuse ühtseks tervikuks. Barokkkirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik Il Gesù (Jeesuse kirik) Roomas. (1. pilt) · Barokk-kiriku siseruum. Kirikuid kaunistavate dekoratiivsete skulptuuride ja maalidega ei püüta niivõrd jutustada, õpetada ja moraliseerida, kuivõrd mõjutada inimeste tundeid- hämmastada, tekitada imetlust ja aukartust. 1. Barokkskulptuur saab tähenduse terviku, kogumulje osana. 2. Laemaalidel kujutatakse sageli arhitektuuridetaile ning tõeline ja illusoorne ruum kipuvad vaataja silmis segunema. Läheb raskeks eraldada tõelisi ja maalitud arhitektuuridetaile. · Barokk-kiriku välisilme. Olulised on kuppel ja läänefassaad: 1. Keskosa kahekordne
Traditsionaalsus mineviku pööratus "Mida vanem ja iidsem, seda algupärasem ja ehtsam, aga mida algupärasem ja ehtsam seda tõesem" kõige tähtsam teadmiste allikas on piibel, selgitades piibli tõelise mõtte saame eksimatu vastuse kõigile küsimustele filosoofi ül oli selgitada piibli ja teiste pühade tekstide mõtteid, keskaja filosoofia eksekees, filosoofi - eksekeediks(seletaja) kolm eraldi tasandit 1) semantiline või etümoloogiline analüüs annab võimaluse moraliseerida 2) kontsuptuaalne analüüs pole tähtis teksti analüüs vaid autoriteedi mõtete kommenteerimine 3) konstruktiivne analüüs autoriteetne tekst või fragment saab siin vaid aiendiks edasisele mõttearendusele Milliste maailmavaatelistele põhimõtetele keskajafilosoofia põhines? 1. Teotsentrism jumala kesksus, igasuguse olemise hüve ja kauniduse allikaks on jumal. 2. Kreatsonism maailm on loodud jumala poolt mittemillestki 3
ilustada, allutada mõistuse loodud süsteemile. Tulemuseks on reeglipärane teedevõrk (kõik kõrvalteed lõikuvad peateega täisnurkselt), sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Barokkstiili maalidel ja skulptuuridel on tunduvalt dekoratiivsem iseloom - nende abil ei püüta mitte nii palju jutustada, moraliseerida ja õpetada, kuivõrd inimeste tundeid mõjutada, hämmastada ning tekitada imetlust ja aukartust. Peamiselt viljeleti dekoratiivplastikat, millega kaunistati hoonete fassaade, interjööre ja parke. Portreekunstis sai valitsevaks paraadportree. Rohkesti kujutati ka mitmesuguseid pühakuid. ++-+-+Skulptuuride valmistamisel eelistati eelkõige maalilisust. See saavutati rohkete detailide, järskude rakursside, arvukate põimumiste, teravate valguse ja varju kontrastidega.
c) William Makepeace Thackeray suhtus kriitiliselt kodanlikku maailma ja kujutas oma teostes ,,Snoobide raamat" ja ,,Edevuse laat" silmakirjalikkust kodanlikus ühiskonnas. d) Charlotte Bronte teosega ,,Jane Eyre" e) Emily Bronte teosega ,,Vihurimäe" Inglise realism: a) Iseloomulik huumor ja satiir kodanlase ja aadli kujutamisel b) Rohkesti romantilisi jooni c) Võitlev hoiak prantslased seevastu lasevad faktidel kõnelda d) Meeldib moraliseerida Saksamaal tekkis realism hiljem ning selle kujunemine võttis kauem aega. Heinrich Heine kritiseeris teoses ,,Reisipildid" Saksa olusid. Poeem ,,Atta Troll" ründas saksapärase ülistamist, luulekogu ,,Uued luuletused". Vene kirjanduses esindasid realismi Fjodor Dostojevski psühholoogilise romaaniga ,,Kuritöö ja karistus", Lev Tolstoi romaaniga ,,Anna Karenina" ja Anton Tsehhov, kes oli vene realismi suurmeister ja vene lühijutu rajaja.
hakkasid kiriku otsese kontrolli alt väljuma. (Vanim ülikool- Bologna 1088. a Itaalias) Kirjandus laskus rüütlikultuuri kõrgustest maa peale. Mõnedki hilisemad trubaduurid vaatlesid oma lauludes kurtuasse armastuse norme kerge irooniaga. Kuna kehtis seisuslik ebavõrdsus, siis ka kirjanduses kajastus satiirilis-didaktiline vaim. Pilgati vaimulike ilmalikku elu, kohtunike äraostetavust, rikaste auahnust ja kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal aga püüti moraliseerida- lugejaid õigele teele juhtida, jagada õpetusi ja elutarkusi. Selleks pöörduti allegoorilise väljenduse poole (abstraktseid mõisteid kasutati). Kritiseeriti kiriku silmakirjalikkust, lihtrahva liigset kirge või himu, saamatust ja aplust. Samas kiitis see linnakodanlusele häid omaseid jooni. Moraliseeriti ja püüti juhtida inimesi õigele teele. Kui varem oli rüütlikirjandus keskendunud ainult armastusele, siis nüüd oli sees ühiskondlik-poliitiline temaatika.
annaabi.ee 
