vajadustele - poliitiline tegevus ja lobby - koostöö kaubandusliitudega, avalikkusega - reklaam 10. Mida mõistetakse organisatsiooni kultuuri all? Organisatsiooni kultuur on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest organisatsioon lähtub oma igapäevases tegevuses 11. Mis on eetika? Eetika on üldtunnustatud kõlblusnormide süsteem. Eetika väljendab uskumuste (veendumuste) süsteemi, mis toetab ja põhjendab moraalistandardit. 12. Mis on moraal? Moraal väljendab käitumisstandardit, mille järgi inimese üle otsustatakse. Näiteks, suheted teiste inimestega, kuidas inimese käitumine mõjub teistele. 13. Millised tegurid mõjutavad juhi eetilist käitumist? Juhi isiksus ·Kasvatus ·Isiklikud käitumismallid,väärtushinnangu ·Religioon 14. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks?
konkreetselt jumalalt. Hindud usuvad ka Samsaarasse, mis on pidev sünni- ja taaskehastumise tsükkel, ja karmasse, põhjuse ja tagajärje seadusse, mis ühendab meie praegust elu tulevase taassünniga. Hindud loodavad saavutada head taassündi praegust elu hästi elades ja seeläbi head karmat kogudes. Selles protsessis on oluline dharma idee sellest, mis on õige nii rituaalses mõttes kui igapäevaelus. Usklikud püüavad dharmat ehk moraalistandardit järgida nii hästi kui võimalik. Kuid sansaarast on 5 võimalik välja pääseda moksa saavutamisega, mida ,, Bhagavadgita" kirjeldab kui vabadust klammerdumisest oma keha külge, vabadust vihast, surmast ja isegi karmast. 1.6. Eetika, moraal ja seadus Hinduismi eetika põhineb karmal, põhjuse ja tagajärje seadusel, ja dharmal, õigel moraalsel teel, mida iga inimene peab järgima. Kuna meie iseloomud ja olud on erinevad, pakub see usund
Millised on relativismi kolm võimalikku teesi? Eetiline relativism leiab, et pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe, vaid et kõik moraalipõhimõtted kehtivad ainult suhteliselt, olenedes kultuurist või individuaalsest valikust. Deskriptiivne tees väidab, et erinevad kultuurid (inimesed) järgivad erinevaid erinevaid norme. Mida peetakse moraalselt õigeks/vääraks, varieerub ühiskonniti/inimeseti. (mitmekesisuse tees) Metaeetiline tees - kõigile kultuuridele (inimestele) kehtivat moraalistandardit ei ole olemas. Moraal on kultuuri produkt. (sõltuvuse tees) Normatiivne tees kultuuriline mitmekesisus on hea, teiste kultuuride tavasid tuleb austada. Taunitakse etnotsentrismi teiste kultuuride tõlgendamist ja hindamist oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. 21. Palun võrrelge deskriptiivset ja normatiivset eetilist relativismi! Deskriptiivne eetiline relativism kirjeldab eetika sõltuvust kultuurist, ühiskonnast või indiviidist. Normatiivne eetiline relativism annab
Millised on relativismi kolm võimalikku teesi? Eetiline relativism leiab, et pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe, vaid et kõik moraalipõhimõtted kehtivad ainult suhteliselt, olenedes kultuurist või individuaalsest valikust. Deskriptiivne tees väidab, et erinevad kultuurid (inimesed) järgivad erinevaid erinevaid norme. Mida peetakse moraalselt õigeks/vääraks, varieerub ühiskonniti/inimeseti. (mitmekesisuse tees) Metaeetiline tees - kõigile kultuuridele (inimestele) kehtivat moraalistandardit ei ole olemas. Moraal on kultuuri produkt. (sõltuvuse tees) Normatiivne tees – kultuuriline mitmekesisus on hea, teiste kultuuride tavasid tuleb austada. Taunitakse etnotsentrismi – teiste kultuuride tõlgendamist ja hindamist oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. 21. Palun võrrelge deskriptiivset ja normatiivset eetilist relativismi! Deskriptiivne eetiline relativism kirjeldab eetika sõltuvust kultuurist, ühiskonnast või indiviidist. Normatiivne eetiline relativism annab
· Moraalis ei leidu objektiivset tõde. Õige ja vale kajastab lihtsalt kellegi arvamust. Moraal sõltub kultuurist. · Me ei peaks kritiseerima teisi kultuure ega pidama enda oma ainuõigeks. Deskriptiivne tees Erinevad kultuurid (inimesed) järgivad erinevaid norme. Mida peetakse moraalselt õigeks/vääraks, varieerub ühiskonnati/inimeseti. Pojmanil: kultuurilise mitmekesisuse tees. Metaeetiline tees kõigile kultuuridele (inimestele) kehtivat moraalistandardit ei ole olemas. Moraal on kultuuri produkt. Pojmanil: sõltuvuse tees. Normatiivne tees · Kultuuriline mitmekesisus on hea. Teiste kultuuride tavasid tuleb austada. · Taunitakse etnotsentrismi teiste kultuuride tõlgendamist ja hindamist oma kultuuri uskumuste ja väärtuste seisukohalt. Kombed vs põhiväärtused · Kui fundamentaalselt moraalinormid kultuurides erinevad? · Erinevate kommete taga võivad olla sarnased põhiväärtused.
- poliitiline tegevus ja lobby - koostöö kaubandusliitudega, avalikkusega - reklaam 10. Mida mõistetakse organisatsiooni kultuuri all? Väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogumit, millest organisatsioon lähtub oma igapäevases tegevuses. 11. Mis on eetika? Üldtunnustatud kõlblusnormide süsteem. Eetika väljendab uskumuste (veendumuste) süsteemi, mis toetab ja põhjendab moraalistandardit. 12. Mis on moraal? Moraal on ühiskondliku teadvuse vorm, printsiipide ja normide süsteem, mis reguleerib inimese käitumist teise inimese, inimgruppide, inimese loodud asjade, looduse ja iseenesegi suhtes. Väljendab käitumisstandardit, mille järgi inimese üle otsustatakse. Näit. suheted teiste inimestega, kuidas inimese käitumine mõjub teistele. 13. Millised tegurid mõjutavad juhi eetilist käitumist?
Peamine erinevus eetikateooriate puhul on see, kuidas need määravad teo moraalse on tõesed või väärad? õigsuse. Metaeetiline tees - kõigile kultuuridele (inimestele) kehtivat moraalistandardit ei ole olemas. Moraal on kultuuri produkt. (sõltuvuse tees) Normatiivne tees – kultuuriline mitmekesisus on hea, teiste 7. Millised on eetilise hinnangu sfäärid? Eetika ei tegele vaid käitumisreeglitega, mis põhinevad üksnes tegude hindamisel. Eetilise hinnangu sfäärid on tegu (hinnangulised terminid: õige, väär, kultuuride tavasid tuleb austada. Taunitakse etnotsentrismi – teiste kultuuride tõlgendamist ja hindamist oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt.
liidul on oma kodulehekülg- epra.ee · Igakuiselt toimub klubiüritus, kus kuulatakse erialaseid ettekandeid ja diskuteeritakse valdkonna päevakajaliste küsimuste üle. · Kõrgeim võimuorgan on üldkoosolek, kes valib liidu tööd kordineerima 5-liikmelise juhatuse. Juhatuse ametiaeg on 2 aastat. Epra eetikakoodeks 1997. A. Personaalne ja professionaalne ausus. 1. Personaalse aususe all mõistetakse nii kõrget moraalistandardit kui kalaitmatut isiklikku reputatsiooni. 2. Professionaalne ausus tähendab EPRA põhikirja ning eelkõige käesoleva eetikakoodeksi järgimist. B. käitumisnormid tööandjate ning klientide suhtes. C. käitumisnormid avalikkuse ning meedia suhtes D. käitumisnormid kolleegide suhtes. Aasta suhtekorraldustegu 2000. aasta lõpus korraldati EPR initsiatiivil esimest korda Eestis konkurss
annaabi.ee 
